Üritused

Kaose Koguduse näitus "Retrospektiiv avatakse Kogo galeriis Tartus Aparaaditehases 17. mail kell 18. Näitus on avatud kuni 22. juunini.   Näitus vaatab inimkultuuri ja universumi igikestvale konfliktile Kaost tunnetab kõikjal – poliitikas, majanduses, inimhingedes ja -peades. Püüd luua korda inimkultuuris suurendab vastuolu meid ümbritseva keskkonnaga. Kuidas mõtestavad kaost kunstnikud?

Avamine 17.05. kell 18.00   Liustik. Igikelts. Kaamos. Virmalised. Hangunud meri.   Meresügavusi ja neis luuravaid koletisi valitseb inuitide jumalanna Sedna. Tema juurde laskuvad surnute hinged. Tema juurde läheb šamaan külla, kui meri märatseb või kui jahisaagiga on kehvasti.  Kui Sedna juukseid hoolega kammida, võibolla ta siis halastab ja saadab jahimehele mõne hülge. Mitte kerge südamega: hülged on Sedna lapsed, sündinud tema sõrmedest.    Sest et Sedna otsis keelatud armastust. Mõned inuitid räägivad, et ta võttis omale meheks koera, mõned, et koletise - kes seda nüüd täpselt teab. Aga isa pahandas ja viskas Sedna merre.

Kolmapäeval, 22. mail kell 17 avab kunstnik Sirje Petersen Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas isikunäituse „Maailma puudutades“. Olete oodatud näituse avamisele!   Maailma puudutades.  Maailm pöörleb, on pidevas liikumises. Meile on antud vaid piiratud aeg sellel “karusellil”. Ära oota liiga kaua.

Alates reedest, 17. maist on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis“, mis ühendab nõukogudeaegset fotoarhiivi ja kaasaegset fotouurimust.   Näituse „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis“ lähtepunktiks on Elo ja Friedebert Tuglase koduaia fotodokumentatsioon – esteetiliselt ja kontekstuaalselt väga põnev materjal. Tuglaste – praeguseks Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse – aia fotorepresentatsiooni, aeda ennast ja laiemalt aeda kui sümbolit on aastatel 2016–2019 uurinud kaasaegse fotokunsti meetodite abil Tanja Muravskaja. Näituse fookuses on fotograafia kui võimas jutustusvahend, narratiivilooja. 1959.–1961. aastal võtsid Tuglased ette põhjaliku jäädvustamise ning valmis kolm albumit „Meie aed“ Paul Horma fotodega. Need aiafotod räägivad looduse imetlemisest, kirjainimeste oskusest säilitada kontakt loodusega ja korrastada keskkonda enda ümber.

Kolmapäeval, 15. mail kell 17 avatakse Physicumi galeriis Kaire Nurga näitus “Peegel & mitte-peegeldus”.  

Avatamine 15.05.2019 kell 15.00   Vee ja värvi vägi, mis lausa kutsub end avastama   Rõõm on näha, et pärast veidi vaiksemat kulgemist viimasel kümnendil võtab Eesti akvarellmaal taas tuure üles.   Seda kinnitab ka võimas ECWS (European Confederation of Watercolour Societies) näitus ja sümpoosion augustikuises Haapsalus, kus saame vaadata Euroopa erinevate maade kunstnike töid. Külalisi  on oodata 13 riigist, kokku üle 200. Töötoad ootavad osalejaid ja eksponeeritud on läbilõige Eesti vanema ning uuema akvarellmaali paremikust.   Avalöögi akvarellisuvele annab aga tänavu kevadel Swedpanga peahoones avatud Eesti Akvarellistide Ühenduse (EAÜ) näitus, mis kestab augustini.

Näitusel „Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019” saab esmakordselt näha kõiki Lugemiku viimase kümnendi jooksul kirjastatud trükiseid. Eksponeeritud 81 trükise hulgas on kunstnikuraamatud, monograafiad, näitusekataloogid, teatritekstid, tekstikogumikud, aga ka muud trükitud materjalid, nagu plakatid, postkaardid, zine’id, jms. Iseseisva kunstikirjastusena on Lugemik läbi arvukate koostööprojektide kunstnike, disainerite, teoreetikute ning mitme kultuuriinstitutsiooniga kaardistanud suure osa Eesti kaasaegse kunsti- ja disainimaastikust. Näitus keskendub kunstiteose tiražeeritavaks objektiks tõlkimisele kui raamatu tegemise meetodile ning puudutab sealjuures erinevaid raamatu produktsiooniga seotud teemasid, alustades graafilisest disainist ja kunstiteose reprodutseerimisest ning lõpetades erinevate koostöövormidega.

Laupäeval 11. mail kell 15 avatakse Vaskjala külas kunstirühmituse VEDELIK kevadnäitus.   Vaskjala asub Tallinna kesklinnast 18 kilomeetri kaugusel, Rae vallas.   1934. aastal ehitatud ja üle-eelmisel aastal renoveeritud koolimajas tegutseb kunstnik Janno Bergmanni juhtimisel rahvusvaheline loomeresidentuur.   Rühmitus VEDELIK on tegutsenud aastast 1995.

Neljapäeval, 9. mail kell 18.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikses saalis Olesja Katšanovskaja isikunäitus „Kultuuritolm”. Näituse kuraator on Julia Polujanenkova (Tartu Kunstimuuseum). Katšanovskaja südamlik suhtumine maalitraditsioonidesse pärineb tema mitmekülgsest kunstiharidust Eestis ja Peterburis. Teoste sisu on aga seotud negatiivsete emotsioonidega, mida talle on tekitanud reaalne kunstnikuelu ja kunstniku roll tänases maailmas. Oma esimesel isiknäitusel Tartus loob Katšanovskaja väikese maailma, milles segunevad klassikaliste maalide pärand konserveerimisest inspireeritud installatsiooni ja videoteosega. Kunstnik lisab: „Käsitlen oma kunstis Eesti jaoks keerulisi küsimusi nagu hallid passid, tööpuudus kunstivaldkonnas ja mitte mõistmine. Minu teosed on eksperimendid, mis põimivad restauraatori rakendusoskusi ja kaasaegset kunsti.”

Tartus galeriis Noorus avatakse neljapeval, 9. mail 2019 kell 17:00 ulatuslik ja mitmekülgne Põhjamaade tekstiilikunstnike loomingut tutvustav näitus CONNECTIONS / SEOSED. Avamise päeval on huvilistel võimalus kohtuda enamiku osalevate autoritega. Samuti viibivad Tartus Põhjamaade tekstiilikunstnike organisatsiooni Nordic Textile Art esindajad.   CONNECTIONS / SEOSED tutvustab Põhjamaade tekstiilikunstnike loomingut, näitusel esineb kolm autorit igast osalevast riigist: Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Eesti. Väljapanek toob kokku erinevad käsitlused ja vaatenurgad ning annab ülevaate kunstnike tänastest valikutest. Kas tekstiilikunstnikke kõnetab tekstiil kui materjal, või hoopis tehnikate varjatud alltekstid? Märksõnadeks on kihilisus, peegeldused, läiked ja vormid ning avanevad tekstiilmaterjalide erinevad olekud.