Üritused

Reedel, 03.05.2019 kell 18.00 avab MIHKEL MARIPUU Hobusepea galeriis isiknäituse „Ex Nihilo”.   Mihkel Maripuu on kunstnik, kelle tegevust iseloomustab meediumiülene praktika. Ta manipuleerib oma loomingus heli ja pilti, mõtet ja materjali eesmärgiga kanda vaimseid väärtusi maisesse vormi. Maripuu on õppinud Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetoolis (BA) ja lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna maalikunsti osakonna (MA).   Näitus „Ex Nihilo” käsitleb tehnoloogia adapteerumist argiteadvusega (ka vastupidi), mõjutades seeläbi kaasaegse visuaalkeele kujunemist. Näitus on väljakutse aktuaalselt ootuspärastele ja kehtivatele põhimõtetele, tõstes esile olulisi küsimusi tehnoloogia ja inimese vahelistest suhetest, arengu potentsiaalidest, originaalsusest ja anonüümsusest ning sellega kaasnevast eksistentsiaalsest olemusest.

Neljapäeval, 2. mail kell 18.00 avatakse HOP galeriis klaasikunstnik Maret Sarapu näitus “Kapijaanalind”.   “Mind huvitab ilu - nii esteetika kui headuse tähenduses. Kas poliitikavaba esteetikaga tegelemine on eskapism või enda eest hoolitsemine? Kas oma aia harimine on egoistlik tegevus või sügavalt vastutustundlik? Ma hoolitsen enda ja oma aia eest, et mul hästi oleks, aga ka selle pärast, et keegi teine võiks nautida minu aia ilu, saada sealt inspiratsiooni,seemet ja varjupaika. Ja et minu umbrohi ei roniks naabri aeda. Seda näitust luues meeldis mulle tegeleda erinevate hõrkude vaadetega. Luua kooslusi, näha, kuidas tuhmi pinna tagant pärast läike andmist uus maailm vastu vaatab. Mis juhtub, kui valgus sinna langeb, sealt peegeldub? Mis juhtub, kui see võimendub? Kuidas suhtlevad väike originaal ja tema suur koopia?

Olete oodatud Aime Kuulbuchi isikunäituse "Hommage" avamisele neljapäeval 2. mail kell 16.30 Tallinna Jaani kiriku galeriis.   Skulptor Aime Kuulbschi isikunäitus on omamoodi tagasivaade  aastate jooksul tehtud töödele, kipsis ja pronksivalus teostatud portreedele ja büstidele. Käesoleva näituse tarvis on kunstnik teinud juba valminud portreedest kipsmaskid ja taasesitleb oma modelleeritud loomingut uues võtmes. Kipsportreed on valminud 2019. aastal Jaani kiriku galerii näituse tarvis. Vaataja tunneb neis ära mitmeid tuntud kultuuritegelasi, näiteks; Juhan Viiding, Juta Lehiste, Tiit Pääsuke, Malle Leis jt.   Esmakohtumisel meile võõra inimesega saame esmamulje teisest inimesest just näo järgi, see esmane kogemus ei pruugi kesta, kuid annab siiski arusaama inimesest kellega on tegu. Kui skulptor kohtub modelliga, siis on vaja hoopis enam kui juhuslikult suunatud pilk ja hetkeline emotsioon.

Neljapäeval, 2. mail kell 17.30 avatakse Haus Galeriis Andrus Joonase isiknäitus „The Meaning of Life“, kus eksponeeritakse viimaste aastate maale ja toimub performance.   Valdavalt on tegemist autoritehnikas maalidega, kus üleilmses ruumis teostatud tegevuskunst jõuab läbi maalikunsti tasapinnalisse reaalsusse. On ka lihtsalt olustikukirjeldusi (“Taastusravi Pärnu Haiglas“ ja müstilist realismi („The Meaning of Life = 111“). Alates aastast 2000 on Joonas kasutanud abstraktset kontseptsiooni, mis tema hinnangul sobib ideaalselt just tänapäeva ja mida ta eksponeeris ka esimese Aledoia maalikomplekti juures aastal 2001 Raatuse galeriis Tallinnas.   Autori sõnum algab küsimusest. „Mida teha, kui eesmärgiks seatakse kõrgtehnoloogiline postmodernne meediaühiskond? Esindusdemokraatia vaikne, kuid visa tasalülitamismehhanism, mis välistab kõik kõrvalekalded.

7. mail kell 17 avatakse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Rein Raamatu isikunäitus „Nostalgilised mälupildid“. Näitamisele tulevad meisterliku portreteerija lille- ja portreemaalid.   Vanameister Rein Raamat (s. 1931) on laialt tuntud filmikunstnik-lavastaja, joonisfilmide autor, dokumentaalsete portreefilmide looja kultuuriinimestest. Tema tööde nimekirja kuuluvad nt „Viimne reliikvia“, „Mäeküla piimamees“, „Põrgupõhja uut vanapagan“, „Põrgu“, „Suur tõll“ jpt.   Viimasel ajal on kunstnik jätnud kõrvale „liikuvad pildid“ ja pühendunud peamiselt lillede ja portreede maalimisele. Lillemaal pole kaugeltki ainult naiskunstnike pärusmaa, kujutlegem meie kunstiajaloost kasvõi Võerahansu pojenge, Mägi või Raua sireleid, Tederi või Vardi kirjusid kimpe. Ka Rein Raamatut on köitnud loodus ja kaunid õied: lillavahused sirelikobarad, lopsakad pojengid, mida ta meelsasti korduvalt on kujutanud.

Teisipäeval, 30.04.2019 kl 17.00 avab CLOE JANCIS Draakoni galeriis isiknäituse „Ootamine igaviku seisukohalt”.   Näituse juhatab sisse Soren Kierkegaard’i tsitaat raamatust „Surmatõbi”: „Silmapilgu näitab miski end võimalikuna ja siis näitab end uus võimalus, lõpuks järgnevad need fantasmagooriad üksteisele nii kiiresti, et kõik paistab võimalik olevat, ning see on just see viimane silmapilk, mil indiviidist endast on saanud miraaž.”   Cloe Jancis on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna 2018. aastal. Käesolev näitus on tema bakalaureusetööks valminud fotoseeria „Metamorfoos” mõtteline jätk. Kui eelmises seerias keskendus kunstnik lapse saamisega seotud kogemusele kehade eraldumisest ja seeläbi muunduvast enesetajust, siis käesoleval näitusel ihalevad teineteisest eemaldunud kehad saavutada täiuslikkust ühinemise teel. Siin ei ole tegemist ema ja lapse vahelise suhtega, vaid inimestega üldiselt.

Reedel, 26.aprillil kell 17.00 avame Studio 22 näituse Saaremaa Kunstistuudio Loomekeskuses. Näitusel osaleb 11 erinevat kunstnikku.  Avamisele järgneb kunstnikutund koos töötoaga.   Universumi laul ehk spontaanne ilmumine   Studio 22 näitus Saaremaa Kunstistuudios   Kui kõiksusmeel on uinunud olekus, pole ideid, pole liikumist. On vaid lõputu, piirideta meri. Sile, sillerdav, igav ja tasane ... Kuid korraga liigatab seal miski. Merepind lööb võbelema, tekivad lained. Kõiksusmeelde sünnib ootamatu mõttepööris. Justkui sünniks merre saar. Saaremaa? Idee, projekt, võimalus või väljakutse? See on Studio 22 näitus Saaremaa Kunstistuudios, lahkes Kuressaare linnas. Oleme seal varemgi näitust teinud.

Olete oodatud Andres Koorti näituse “Laotus” avamisele reedel, 26. aprillil kell 18 Vabaduse galeriis.  Näitus on avatud 26. 04. – 15. 05. 2019. Maali- ja teatrikunstniku taustaga Andres Koort on meie kunstipildis 1990ndate algusest: tema esimene isikunäitus oli 1991. aastal Tartu Illegaardi galeriis, 2017. aastal olid tema maalid väljas Draakoni galeriis.  Koort on oma väljapanekuid pealkirjastanud ajatute, peamiselt  abstraktsete mõistetega (“Kulg”, “Kõnd”, “Eeter”, “Üleval ja all”, “Kestev minevik”, “Koguaeg”), vahel harva on neis vihje praegusele ajale või kunstniku enda subjektiivsele maailmale (“Silma piir”, “Minu T”), aga seegi on esitatud üksjagu krüptiliselt ega ava kunstnikku vaatajale. 

Laupäeval, 27.04 kell 17.00 avatakse Pärnus Uue Kunsti Muuseumis Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus „Reegel ja rituaal“ ja tunnustatakse 2018. aasta parimaid tegijaid.   Tekstiilikunstnikud otsivad kahel viimasel aastal valminud töödes vastuseid küsimusele, kas ja milleks on vaja reegleid ja rituaale.   Kas me vajame juhist ja korda, struktuure, piiranguid, kirjutamata reegleid, reegleid kinnitamas erandit? Aga minu vabadus, kas ei koosne see mu enda loodud reeglitest? Kunstnikud on leidnud erinevaid viise esitatud küsimustele vastamiseks või vastandumiseks, nendel teemadel mõtisklemiseks või uute küsimuste esitamiseks.

Näitus “Mälukaardid” on pühendatud A-galerii 25. tegutsemisaastale. Näitus koondab 57 ehtekunstniku tööd, mille juurde on lisatud autori enda kommentaar konkreetse ehte kohta või ka laiem mõtisklus enda seotuse üle A-galeriiga.   A-galerii on Eesti esimene ja suurim autoriehete tutvustamisele suunatud ja kunstnike endi poolt asutatud galerii. Alates 1994. aastast on galerii eesmärk olnud avardada kohaliku ja rahvusvahelise publiku arusaamu autoriehtest laiemalt. Kahekümne viie aasta jooksul on A-galeriis moodustunud kihistus esindatud kunstnike autoritehnikatest, materjalikäsitustest ning kontseptuaalsetest lähenemistest. Iga uus põlvkond ehtekunstnikke on toonud kaasa oma ajale omase stiilitunnetuse. Traditsioonid ja uuendused käivad siin käsikäes, väärismetall koos kõige erinevamate kunstnike jaoks tähendusega laetud materjalidega. Seifis fotodena esitletud ehted on leitavad iga autori juurest ka müügisaalis.