Breadcrumb

Kunstnikupalk

Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv kuulutasid koostöös Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga 2. novembril 2015 ametlikult välja esimesed kunstniku- ja kirjanikupalga konkursid. Kultuuriminister Indrek Saar ja loomeliitude esindajad tutvustasid ühisel pressikonverentsil konkursside tingimusi ja hindamiskriteeriume ning kutsusid loomeinimesi üles kandideerima.
 
Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsete kunstnike pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus.
 
Alates 2019. aasta algusest suurenes kunstnikupalga saajate arv ja palga suurus. Kultuuriministeerium suurendas kunstniku- ja kirjanikupalga eelarvet, nii et tulevikus oleks igal aastal palgal 15 kirjanikku ja 15 kunstnikku. Aastal 2019 võib öelda, et kunstnikupalga meede on ennast siiani igati õigustanud ja loodame eduka koostöö jätkumist ning palgasaajate arvu järkjärgulist suurendamist koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga.
 
Kunstnike liit kuulutab avaliku konkursi kunstnikupalgale kandideerimiseks välja iga kalendriaasta oktoobrikuu jooksul.
 
Nõuded kunstnikupalgale kandideerimiseks:
 
•        Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises
          tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad
          järgneva kolme aasta jooksul  pühenduda erialasele loometööle.
•        Kandidaat ei pea olema loomeliidu liige.
•        Kandideerida võivad Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja
          tööluba.
 
Kunstnikupalgale kandideerimiseks tuleb esitada:
 
•        loominguline biograafia koos ülevaatega viimaste aastate tunnustustest ja
meediakajastustest;
•        viimase viie aasta loomingu portfoolio, mis sisaldab selgelt sõnastatud kunstnikupositsiooni;
•        avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste
eesmärkidega.
 
Taotluste hindamisel võetakse arvesse:
 
•        eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaani;
•         taotluse esitaja haridust ja/või kogemust, eelnevate aastate loomingulist tegevust;
•         taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis;
•         kunstnikupositsiooni ning kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis;
•         mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peetakse silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet.
 
Konkursi võitjatega sõlmib kunstnike liit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga saaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil iga-aastaselt erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate. Kunstnikupalga suurus arvestati aastatel 2016‒2018 komisjoni otsusele eelneva aasta keskmise palga kogukulu järgi, alates aastast 2019 on palga suuruseks 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk.

 

Kunstnikupalk 2023‒2025

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Johannes Säre (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Marge Monko (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor), Tiina Sarapu (kunstnik, kunstnikupalga saaja aastatel 2021‒2023) ja Hanno Soans (kuraator ja kunstiteadlane, kunstnikupalga saaja aastatel 2022‒2024) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga saajateks aastatel 2023‒2025: Art Allmägi, Sandra Kosorotova, Peeter Laurits, Krista Mölder, Terje Ojaver, Darja Popolitova, Laura Põld, Taavi Suisalu, Airi Triisberg, Kristina Õllek. 

Art Allmägi (1983) on skulptor ja installatsioonikunstnik, kes on hariduse omandanud  Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis sepatöö ja kiviraidumise erialal, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri erialal (2008) ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni eriala magistriõppes (2011) ning täiendanud end Vilniuse Kunstiakadeemias. Allmägi teoseid iseloomustab provotseeriv, vaataja tunnetega manipuleeriv fiktsioon ning totaalsed ruumiinstallatsioonid. Tema teostes on põimunud töömahukus, head tehnilised oskused ning klassikalise skulptuuri elementide kasutamine kaasaegses installatsioonikunstis.
Vaata ka: https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/art-allmagi 

Sandra Kosorotova (1984) on kunstnik, kes kujutava kunsti ja disaini piiriala loomingus tegeleb neoliberalismi kriitika, identiteedi, enesehoole võimaluste ja jätkusuutlikkusega. Teostes kasutab materjalina peamiselt tekstiili ja teksti kombinatsiooni. Kosorotova lõpetas 2006. aastal Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini eriala ja täiendas end 2005. aastal Bratislava Kunsti- ja disainiakadeemias. Aastal 2016 kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias moedisaini erialal. Aastatel 2013–2016 vedas Kosorotova koos Gustav Kalmuga MTÜd Uus Vene Kultuur (UVKE) Eestis, mille eesmärgiks oli kultuuriürituste abil kogukondade ühendamine. 
Vaata ka: https://sandrakosorotova.com 

Peeter Laurits (1962) on kunstnik, fotograaf, kuraator, lavastuskunstnik, õppejõud ja teoreetik. Ta on õppinud Tartu ja Leningradi riiklikes ülikoolides, Eesti humanitaarinstituudis ja New Yorgi Rahvusvahelises Fotograafiakeskuses. Töötas aastatel 1987–1990 Eesti Draamateatris fotograafina, aastatel 1992–1996 legendaarse DeStudio loomingulise partnerina ning asutas 1997. aastal koos mõttekaaslastega Kütioru ateljee. Aastatel 2017–2018 oli Laurits Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessor. Laurits tegeleb loomingus inimeseks olemise põhiküsimustega ja sellega kaasnevate paradoksidega. 
Vaata ka: https://www.peeterlaurits.com 

Krista Mölder (1972) on fotokunstnik, kes on õppinud geograafiat Tartu Ülikoolis, fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA, 2001), Westminsteri Ülikoolis (MA, 2004) ja Eesti Kunstiakadeemias (MA, 2006). Näitustel on ta osalenud alates 2000. aastate algusest. 2003. aastast on Mölder andnud loenguid Eesti Kunstiakadeemias. Loomingus keskendub Mölder ruumile ja vaatajakogemusele ning uurib vihjete ja lavastatud situatsioonide ning kujundite kaudu inimese ning keskkonna suhteid. 
Vaata ka: https://kristamolder.com 

Terje Ojaver (1955) on õppinud skulptuuri Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (MA, 1985). Ojaver on loonud abstraktseid ja figuratiivseid monumente, kohaspetsiifilisi installatsioone, klassikalist skulptuuri ja videot. Ta on loonud ka mitmeid tähelepanuväärseid avaliku ruumi monumentaalteoseid. Ojaveri loomingut iseloomustab klassikalise skulptuuri kaanonite sidumine vastuoluliste tehniliste või narratiivsete lahendustega. Teemakäsitluses huvitab Ojaveri eelkõige naiseks olemine, vastutustunne, üksindus ja surelikkus.
Vaata ka: https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/terje-ojaver 

Darja Popolitova (1989) on ehte- ja installatsioonikunstnik, kes kasutab loomingus ehteid, digitaalseid tehnikaid ning videomeediumit. Popolitova on õppinud ehte- ja sepakunsti Eesti Kunstiakadeemias (MA cum laude, 2015) ja klaasikunsti (BA, 2012). Ta on osalenud näitustel Arnhemi muuseumis Hollandis (2020), kunsti- ja disainimuuseumis New Yorgis (2019), galeriis Kunstnerforbundet Oslos (2018). Popolitovat esindavad galeriid Marzee Nijmegenis, Beyond Antwerpenis, Door Mariaheides. 
Vaata ka: https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/darja-popolitova 

Laura Põld (1984) on installatsioonikunstnik, kelle loomingus on esikohal skulpturaalse ja traditsioonilise käsitöö sümbioos nüüdiskunstis ja nüüdisfilosoofias esile kerkivate küsimustega materjalist ja selle agentsusest. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 2007. aastal keraamika erialal ja Tartu Ülikooli 2010. aastal maali erialal. Loomingus käsitleb Põld peamiselt kohataju ja selle loomist, kasutades näituseruumi spetsiifikat ning materjali-tundlikke ja jutustavaid elemente. Ta peab oluliseks lisaks materjalivalikule ka selle ajaloolist konteksti, rakendades traditsioonilisi käsitöötehnikaid.
Vaata ka: http://www.laurapold.com 

Taavi Suisalu (1982) on heli-, installatsiooni- ja tegevuskunstnik, kes huvitub sotsiaalkultuurilistest fenomenidest ja tehnoloogia arengu põhjustatud muutustest inimese käitumises, tajudes ja mõtlemises. Suisalu on õppinud Tartu Ülikoolis sotsioloogiat ja informaatikat, lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna (BA, 2010) ning Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna uusmeedia eriala (MA, 2014). Õpingute ajal täiendas end Nantes’i disainikoolis Prantsusmaal ja Genfi Kunsti- ja Disainiülikoolis Šveitsis. 
Vaata ka: https://taavisuisalu.xyz 

Airi Triisberg (1982) on vabakutseline kuraator, kunstiteadlane, ajakirjanik, kultuurikorraldaja, kunsti- ja ühiskonnahariduse pedagoog, kunstitöötajate huvikaitse edendaja ja vabakondlike algatuste eestvedaja. Triisberg on õppinud Eesti Kunstiakadeemia  kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis ja töötanud kuraatorina Leipzigi Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kunstigaleriis A und V ja Translib projektiruumis Leipzigis ning lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Helsingi Kunstiakadeemias, Aalto ülikoolis, Maa kunstikoolis Helsingis, Läti Kunstiakadeemias, Graafika ja Raamatukunsti Kõrgkoolis Leipzigis (HGB), Berliini Kunstiakadeemias (UDK), Berni Kunstikõrgkoolis (HKB), Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ja Goldsmithsi ülikoolis.

Kristina Õllek (1989) on foto-, video- ja installatsioonikunstnik. Loomingus keskendub  ökoloogilistele protsessidele, orgaanilisele ja sünteetilisele mateeriale ning inimtekkelisele keskkonnale ja selle mõjudele. Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala (BA 2013, MA 2016) ning täiendanud end Berliinis, Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis, Piet Zwart’i Instituudis (2016). Aastatel 2013–2018 oli kunstnik aktiivselt seotud artist-run space Rundumi eestvedamisega.
Vaata ka: http://www.kristinaollek.com 


Kunstnikupalk 2022‒2024

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Karin Laansoo (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga saajateks aastatel 2022‒2024: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik

Kunstnikupalk 2021‒2023
Avalduste esitamise tähtajaks 16.11.2020 laekus Eesti Kunstnike Liidule 50 taotlust. Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Laura Toots (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) ja kunstnik Marko Mäetamm (kunstnikupalga pälvinu aastatel 2019–2021) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga saajateks aastatel 2021‒2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir.

Kunstnikupalk 2020‒2022
Avalduste esitamise tähtajaks 4.11.2019 laekus Eesti Kunstnike Liidule 53 taotlust. Eesti Kunstnike Liidu poolt kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Tamara Luuk (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) ja kunstnik Kaido Ole (kunstnikupalga pälvinu aastatel 2016–2018) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga aastateks 2020‒2022 kunstnikele Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet ja Kristina Norman.

Kunstnikupalk 2019‒2021
Avalduste esitamise tähtajaks 5.11.2018 laekus liidule 48 taotlust. Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Signe Kivi (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja) ja Kadi-Ell Tähiste (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga kunstnikele Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld.

Kunstnikupalk 2018‒2020
Avalduste esitamise tähtajaks 30.11.2017 laekus liidule 37 taotlust. 15.12.2017 otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Signe Kivi (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja) ja Kadi-Ell Tähiste (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) määrata kunstnikupalk esitatud taotluste alusel kunstnikele Edith Karlson, Tanja Muravskaja ja Tõnis Saadoja.

Kunstnikupalk 2017‒2019
Avalduste esitamise tähtajaks 30.11.2016 laekus liidule 41 taotlust. Kultuuri-ministeeriumi poolt eraldatud kolmele kunstnikupalgale lisas liit neljanda kunstnikupalga omavahenditest. 09.12.2016 otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Rael Artel (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum) ja Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) määrata kunstnikupalk esitatud taotluste alusel kunstnikele: Dénes Farkas, Kiwa (Jaanus Kivaste), Flo Kasearu ja Jaanus Samma.

Kunstnikupalk 2016‒2018
Avalduste esitamise tähtajaks 30.11.2015 laekus liidule 73 taotlust. 16.12.2015 otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Rael Artel (Tartu Kunstimuuseum), Anders Härm (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum) ja Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) määrata kunstnikupalk esitatud taotluste alusel kunstnikele: Kaido Ole, Marge Monko, Kris Lemsalu, Mark Raidpere ja Anu Vahtra.

Tagasi algusesse