Üritused

Sel neljapäeval algab tänavu oma viiendat sünnipäeva tähistav kunstifestival „Ma ei saa aru”, mis pakub mahukat publikuprogrammi ning avab kolm näitust. Festivali programmist leiab ka põnevaid tuure, vestlusringe ja töötubasid ning kunstituru Telliskivi Loomelinnakus.

Kolmapäeval, 7. mail kell 18 avaneb Tütar galeriis Kärt Hammeri ja Taani kunstniku Simon Sebastian Laumanni ühisnäitus „Kuhjaja“.  Hammeri ja Laumanni väljapanek otsib paika, mis toimiks ühtaegu varjupaiga ja uue tähenduse kandjana. See on ruum, kus loovus ja usk põimuvad, pakkudes võimalust luua omaenda pühakoda – nii mõtetes kui ainelises maailmas. Näitus liigub tasakaalu ja selle kaotuse piiril, pakkudes vaatajale kogemust, mis on samaaegselt habras ja intensiivne. Kunstiajaloolase Eero Epneri sõnul on Kärt Hammer ja Simon Sebastian Laumann arheoloogid. Nad ratsutavad visuaalse müra sisse, kus on tõmbed ja kraaped, ruudud ja motiivid, vormid ja väänded. „Vahel on küsimus mitte selles, kuidas kunstiteos tühjusest luua, vaid kuidas kunstiteos kusagilt välja puhastada,” kirjutab Epner näituse saatetekstis. 

Näituse avamine 7. mail kell 17 Pärnu Kunstnike Maja projektiruumis. 07.05–31.05.2025 Vaibaalused lõpetavad seina peal. Triinu Soikmetsa ja Rait Rosina kuraatoriprojekt „Vaibaalused“ käsitleb sõna otseses ja kaudses mõttes vaiba alla lükatud või lausa põranda all sündinud kunsti. Looming, mida pole omal ajal peetud nö parketikõlbulikuks, suhestub institutsionaalse lävepakuga ka täna. NB! Pärnule kohaselt on vähemalt ühel teosel ka lehm ning näitus avatakse performatiivselt.

2.-31. maini on A-Galerii seifis kunstnik Tamara Sergijenko isikunäitus „Emaili jälg ajas“, mis tähistab tema loomingu 50. aastapäeva. Olete oodatud reedel, 9.mail kell 18.00 näituse avamisele! Näitusel on akenemaili tehnikas loodud ehteid, disainiprojekte ning suureformaadilisi fotosid. Email on klaasjas materjal, millega on kaunistatud metallesemeid ja -kunstiteoseid läbi aegade. Juba antiiksed kreeklased oskasid metalli töödelda emailiga ning aja jooksul on meistrid välja arendanud mitmesuguseid emailimistehnikaid, millest üks hinnatumaid ja keerukamaid on plique-a-jour ehk akenemail, tuntud ka kui vitraažemail. Meistrite Carl Fabergé ja René Lalique looming 20. sajandi alguses tõi kaasa juugendstiili tõusu, mille käigus sündisid mitmed ajaloolised vitraažemaili teosed. Tänapäeval on vitraažemaili kasutamine haruldane ja tehniliselt keerukas, sellega tegelevad vähesed kunstnikud.

Alates laupäevast, 3. maist 2025 on Vabaduse galeriis avatud maalikunstnik Mall Parise isikunäitus „Sinise taeva all“. Näituse avasündmuse asemel toimub kohtumine kunstnikuga 23. mail algusega kell 17.00. „Sinise taeva all“ toob esitlusele Mall Parise viimastel aastatel loodud samanimelise, minimalistliku ja kontseptuaalse maaliseeria, mida autor käsitleb tervikuna kui ruumiinstallatsiooni. Kunstnik kirjeldab oma teoste loomist järgmiselt: „Maalisin, mõeldes lähedasele inimesele. Seejärel ‘ilmus’ sinine, kõrge taevas. – Sinise taeva all. Me kõik oleme sinise taeva all. Mõtlen ukrainlastele, kellelt on võetud sinine taevas…

16.-25.05.2025 Plat-Pelles Kulturhus (Stora Nygatan 1, Sigtuna) Opening: Friday, 16 May at 16:00-19:00 Guided tour: Saturday, 17 May at 12:00   Oher opening hours: Weekdays 16:00-19:00 Weekends 12:00-16:00   Skin is the membrane that encloses a body, a living being In the skin's tracks are the traces of time, the hand’s work, beauty and fragility Signs from the past are etched in the twists of the skin

3. mail kell 12 avaneb Järvakandi Klaasimuuseumis Mare Saare klaasinäitus „Meenutused“.

30. aprillil kell 18.00 avatakse Artrovert galeriis graafik Kadri Toomi isikunäitus „Kerguse kõrgusel“. Näitus koondab Kadri Toomi teosed, mis peegeldavad lendlevaid ja hapraid, fragmentidest koosnevad keskkondi. Näituse valmimise protsessis tõstatusid küsimused loomejõust, energiast ja kõrgematest seisunditest. Teostel on püütud tabada niidistikku, mis ühendab väesolemist ja loomejõudu. Postkollaažilikes töödes on ühendatud tasapinnalised ruumid, värv, läbipaistvus ja paus. Nende teemade mõtestamisel kasutab kunstnik kujundeid nagu vahepealsus, tipud, pindmised ruumid, õhk, vaikus, tühik, heledus, jahedus, vägi ja mägi.

Kunstisfäärid on kaotanud oma kindlapiirilised aineväljad. Vaid üht või teist materjali oma pärusmaana nägevate kunstnike asemele on tulnud aina rohkem valdkondade ja materjalidele vahel vabalt liikuvaid autoreid. Nad kasutavad loomuldasa eri lähenemisi, elades keset hübriidset mitmekesisust, mida kogevad tervikuna. Mõnikord on nende meetod justkui mikrokeel, millel on vaid mõni üksik rääkija. Näitusel avaneb transaineline rikkus. Näitusel on kokku toodud 44 kunstnikku, kelle suhe materjali on üllatav ja kohati ekstreemnegi. Väljapanekul tutvustatakse aktuaalsete ja vahest lähituleviku suundumusi ennustavate autorite loomingu kõrval ka 1970.–1980. aastatest pärit teoseid, mis paistavad rääkivat uute teostega sama keelt. Näitusele valitud teostes on materjalide isepäral lastud välja paista. Teosed on tarvilikud pigem tinglikult – üht või teist objekti on võimalik küll kasutada prossi, vaasi või noana –, ent eelkõige pakuvad nad kunstiga kohtumise elamust.

Neljapäeval, 1. mail kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Maasike Maasiku näitus „ARMAS AEG!“.