Üritused

Kadrioru Galeriis on alates 17. jaanuarist kuni 26.veebruarini 2022 avatud maalikunstnik Ove Büttneri retrospektiivnäitus aastatest 1987-2021. Väljapanek esitleb valdavat enamikku Ove Büttneri loomingu tähtteostest; näitus annab põhjaliku ülevaate kunstniku elutööst, loomingu metoodikatest ja selle vormilis-stilistilistest dünaamikatest Ove Büttner (21. veebruar 1959 Tallinn – 3. november 2021) astus aktiivselt Eesti kunstiellu 1986 aastal (debüüt 1986 Noortenäitusel) ehk enne ERKI (Eesti Riiklik Kunstiinstituut) lõpetamist 1989 aastal, tehes seda üheaegselt võimsa uusekspressionismi lainega Eesti maalikunstis.

Neljapäeval, 20. jaanuaril 2022 kl 18:00 avatakse Stella Soomlais Stuudios Riina Varoli 13. personaalnäitus “Voyage”.   Riina Varol on Eesti kunstnik ja fotograaf, kes on tuntud moe- ja portreefoto valdkonnas, kuid kunstilises väljenduses endale meediumite osas piiranguid ei sea, liikudes fotomanipulatsioonide, graafika, maali, skulptuuri, ruumi- ja tajupõhiste installatsioonide ning performance’i väljal. Varol keskendub oma loomingus tajudele, (ala)teadlikele protsessidele ning animistlikule ja taoistlikule maailmakäsitlusele.   Voyage on Riina Varoli 2021. aastal valminud ruumiliste fotokollaažide seeria, mis otsib erinevate tasandite, faktuuride ja abstraktsete vormide kaudu reaalset puudutust.  

Kai kunstikeskuses on 22. jaanuarist kuni 27. märtsini avatud Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitus „Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses“, mille kuraator on Róna Kopeczky. Tänavune triennaal toimub eri paigus üle Tallinna ning koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist: „Rahvas armastab seda“, „Hapukurgipoliitika“ ja „Vabaduse teadus“. Kai näitusele on kaasatud teoseid kahest esimesest seeriast.  

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatakse laupäeval 29.jaanuaril kell 16.00 Kati Kerstna näitus „Aksessuaarid“.   ÜRO nimetas käesoleva 2022. a. klaasi aastaks (https://www.iyog2022.org/) ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus alustab oma programmi selle vääriliselt täiesti uute klaasinstallatsioonide näitusega  –  29. jaanuaril avame näituse „Aksessuaarid“, mis läbi klaasi ja valguse kajastab keskkonna teemasid.   Me suhtume ümbritsevasse nagu aksessuaaridesse – kui midagi kaob või laguneb, siis reageerime sellele u. „p…, jälle ...“ ja longime poodi järgmiste kinnaste, vihmavarju, käekoti, salli vms. järele. Aga järjekordse kadunud liigi järele ei ole enam kuhugi minna, järgmist väljakujunenud ja toimivat elukeskkonda - metsa, nõmme, merd vms. –  tuleb oodata aastakümneid või koguni aastasadu.  

Lembe Rubeni näitus ARS Projektruumis 19. jaanuar–7. veebruar 2022 Loovad protsessid on inimese loodul ja looduses sarnased. Olemise struktuur mikrotasandist kuni vaimse tasandini on loodud justkui sama skeemi järgi. Selle struktuuri moodustavad osakeste vahelise distantsi omadused. Väike tiheduse muutus mustris võib koodi täielikult muuta – see on loomise imeline olemus. Teoses on oluline koht sellel, mida ei ole. Tervik kujuneb pausidest rütmide vahel, aga ka ärajäänud kihtidest, sõrendatud struktuurist - jäävad vaid vihjed. Täiuslik teos on nagu auklikuks kulunud pitskardin - me tajume mustri järgnevust, kuigi ei näe puuduvaid kohti. Me tajume midagi, mida ei ole. Struktuuritaju meie peas taastab puuduvad mustrid. See muudabki teose nauditavaks, sest ülesanne on ajule lihtne. Oluline on struktuuri puuduv osa, mis panebki fantaasia tööle. Tühjus - puhastav seisund struktureerib meie meelte mustreid.

19. jaanuaril kell 17 avatakse Tallinna vene muuseumis (Pikk 29a) Tanja Muravskaja näitus „Hingelähedane sõna“. Pidulik üritus algab lühituuriga kunstniku juhtimisel.    Olete oodatud näituse avamisele 19. jaanuaril kell 17!   Näitus „Hingelähedane sõna“ kujutab endast vene keelt kõnelevate Eesti inimeste sõnade atlast, mis peegeldab mitmeid kohalikus ühiskonnas toimunud ja toimuvaid protsesse. See ainulaadne ajastu ja kultuuri jälg on jäädvustatud Eesti vene kogukonna emakeeles ja on väga ilmekaks eestivene identiteedi väljundiks. Sõnade kollektsioon on kogutud tihedas koostöös ülalmainitud kogukonna ja Tallinna vene muuseumiga.  

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Britta Benno isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks”.   Tegu on Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse viimase kolmanda osaga, mis seab peategelaseks seni taustarolli täitnud maastiku. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Benno loomingulises (enese)mõtestamises.   Tektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt ülesse, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.  

14.01.- 09.02.2022    Alates reedest, 14. jaanuarist saab HOP galeriis vaadata lavastuskunstnik Liina Tepandi näitust „Šokolaad, hedonism ja kliima“.   Näitus  „Šokolaad, hedonism ja kliima” on sündinud ökofilisoofia ja kunsti kokkupuutest ning tõukub omamoodi post covid art´ist, kus kunst läheneb loodusele. See on püüe luua avastamise rõõmu ja samas läbi vormi ja materjalivaliku jõuda elu abstraktsete baasküsimusteni, milleks oleks : kas ületada, leppida või allutada?   Antud teemat käsitledes on kunstnik valinud materjaliks turvba ja vormiks kera. Materjalilt on eraldatud tema tavapärane olek ning asendatud tavapäratuga. Vorm ja funktsioon muutuvad läbi ootamatu materjalikasutuse mänguliseks ja nauditavaks, võimaldades äratada kogemuslikke aistinguid.   

16.jaanuaril kell 13.00 kutsume RINGKÄIGULE Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitusele „Mimikri“, mida juhivad Kadi Pajupuu ja Mari-Triin Kirs.   Sissepääs muuseumipiletiga.   NB! Vastavalt Vabariigi Valitsuse piirangutele tagab sissepääsu COVID-19 vaktsineerimistõend või tõend COVID-19 läbipõdemise kohta ja maski kandmine.   Mimikri kui kohastumise tüüp, järeleahvimine või jäljendamine on omadus, mis aitab ellu jääda. Ellujäämise kunsti kõige laiemaid interpretatsioone pakub ka Uue Kunsti Muuseumis avanev Eesti Tekstiilikunstnike Liidu väljapanek.

Neljapäevast, 13. jaanuarist on Hobusepea galeriis avatud Marge Monko ja Maruša Sagadini ühisnäitus „Armastuse A. B. C. D. E. F. G“. Näitus jääb avatuks 17. veebruarini 2022. Näitus on hetk pidevas ja katkematus kulgemises. Objektide – ja ka kunstnike – elud eelnevad üksikutele sündmustele ning ka järgnevad neile. Tahkes olekus aine on pidevas enesesalvestuse režiimis ühes keemiatehnoloogiaga, mis eelneb igasugusele digitaalsele plokiahelale. Nende omavaheline mõju ja kooseksisteerimine inimesega määratlevad praeguse hetke. Asume seal, kus surelike vormide kollektiivne voog eostab mehaaniliste naudingute värelusi. Marge ja Maruša omavaheline isiklik ja erialane dialoog võib teile enne praegust hetke tunduda nähtamatu. Aga see on käegakatsutav. See, mida te näete, on kuudepikkuse tegevuse tulemus. See, mida te ei näe, luuakse aastate jooksul.