Üritused

Kõik kultuurisõbrad, nii kohtlajärvelased kui ka kaugemad huvilised, on 19. juunil kell 19.00 oodatud endisesse Kukruse Klubisse (Lehe tn 10a, Kukruse), et avastada näituseprojekt „Väljasõit”, mis on osa Stalkeri muuseumi programmist Ida-Virumaal. 1916. aastal rajati Kukrusesse esimene proovikaevandus Eestis ning saadeti sealt 22 vagunitäit põlevkivi tollasesse Petrogradi. Ka nüüd, enam kui sajand hiljem, kaevandatakse Eestis endiselt miljoneid tonne põlevkivi aastas. Küll aga mitte enam Kukrusel. Siin on maa-alune inimtegevus vaikinud juba pea 60 aastat ning Kukruse Klubi on sel sajandil seisnud suuresti tühjana.

ANDRA JÕGIS Vaikivad tunnistajad 19.06-19.07.2026 Neljapäeval, 18. juunil kell 17.30 avatakse Andra Jõgise näitus „Vaikivad tunnistajad“ Hop galeriis.  Valged laelambid Estonia puiesteelt, EKA hoonest, mida enam ei ole. Viimased Līvāni klaasitehase piimjad kuplid ja kupad puhutud joogiklaasidelt, mis rändasid kurat teab kuhu. Ning vahuvein, mis sai joodud esimesel septembril, taaraklaas jõulupeo laualt, veinipudel, mis sai tühjendatud uute magistrantide auks, šampus TASE avamise õhtult. Katkine Tarbeklaasi vaas kolimiskastist ning põrandale müksatud piimakann. 

19. juunil avanev Adamson-Ericu muuseumi näitus „Kõnelevad kivid“ uurib, kuidas kivid ja kivimid on pakkunud eri ajastutel inspiratsiooni raidkivimeistritele, aga ka maali- ja ehtekunstnikele. Näituse kuraator on Marge Laast.   Näitusel on välja pandud seni eksponeerimata või harva eksponeeritud raidkive, raidkivide mudeleid või kunstiteoseid Eesti keskaegsetest linnadest: Haapsalust, Narvast, Paidest, Rakverest, Tallinnast, Tartust, Uus- ja Vana-Pärnust ning Viljandist, lisaks Saaremaalt. Raidkividega dialoogis on väljas eesti kunstnike kiviaineline looming, näiteks Oskar Kallise, Eduard Wiiralti, Juhan Muksi ja Peeter Mudisti tööd. Eraldi on vaatluse all eesti ehtekunst ‒ eksponeeritakse Raili Vinni, Kersti Kristliebi, Eve Margus-Villemsi, Margus Tänava ja Mirjam Auna teoseid. Lisaks aitavad kivide lugusid jutustada videod, fotod, maalid, graafika ja skulptuurid.  

XXX rahvusvaheline aktinäitus MEES & NAINE : Läänemere lained - avatud kuni 6.septembrini 2026 Rahvusvaheline Kunsti Laboratoorium : EI TULE LUULE TUULEST - avatud kuni 28.juunini 2026 XXXIII rahvusvaheline aktinäitus MEES & NAINE – LÄÄNEMERE LAINED Esimesed kunstiteosed olid looduse enda loodud. 500 miljonit aastat tagasi troopilise mere põhjas elanud korallid, hiljem juba kuival toimetanud tigude kojad, termiitide ja sipelgate majad on inspireerinud mitmete kaasaegsete arhitektide loomingut. Aastal 2007 otsustati UNESCO-s, et kõigi aegade ilusaim dokument on Rootsi piiskopi ja kartograafi Olaus Magnuse teos Carta Marina. See 1539. aastal valminud Läänemere rahvaste kaart sündis meremeeste, kaupmeeste ja rändurite kirjelduste põhjal.

Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis grupinäitus „Linnautoopia III. Leitmaa“. Kümme graafikakunstnikku on võtnud kujutada linnateemalisi ulmasid. Näituse keskmes on linna peavoolulisest kujutamisest kõrvale jäävad nähtused ‒ kunstnikud leiavad linnaruumist nähtamatut, äärepealset, absurdset ja kujutlevad sellest inspireerituna uusi maastikke, mustreid ja kujundeid.

Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Lembe Rubeni isikunäitus „Punkti ja joone vahel“.  Kunstnik uurib oma loomingus punkti ja joone, alguse ja lõpu vahelisi seoseid. Alguspunkt on alati lõpp-punkti seeme. Kas igas esimeses impulsis sisaldub kogu võimalik trajektoor? Kust tekib see punkt, mis paneb inimese liikuma – nähtamatu põhjus, mis annab tahtele kuju ja suunale mõtte? Olemine on objektide ühest punktist teise liigutamine. Et see ei oleks sisutu molekulide liikumine, on meile antud tahe ehk lõpp-punkt, kuhu jõuda tahame.

Laupäeval, 13. juunil kell 17.00 avatakse Viinistu Kunstimuuseumis Janno Bergmanni ja Leho Rubise ühisnäitus „Tajuväljad” „Näitus toob kokku autorite viimaste aastate loomingu ning nende aastate jooksul kujunenud esteetilised omailmad. Nii tekib erinevate meediumite kaudu – läbi maali, foto ja installatsiooni – kihistunud liminaalne ruum, kus inimteadvus, kultuuriline kogemus ja ümbritsev reaalsus põimuvad. Kahest eraldiseisvast sfäärilisest ekspositsiooniruumist ja neid ühendavast sirgest koridorist koosnev galeriiruum võimaldab liikuda kahe autori esteetiliste maailmade vahel, sukeldudes neisse süvitsi või vaadeldes mõlemat kooslust korraga nende sfääride vahelisel üleminekualal tekkiva dialoogina,” kirjeldab näitust kuraator Meelis Tammemägi.

18. juunil kell 18.30 avaneb Draakoni galeriis kaasaegse kunstniku Riina Varoli isikunäitus „Ülemvool“, mis vaatleb loovprotsessi kui elu loomist. Näitus käsitleb inimese bioloogilise ja mittebioloogilise eneseteostuse küsimusi, kõrvutades neid looduse ja loomise protsessidega. Väljapanek on üheksa kuud kestnud palverännaku tulemus, milles ruum toimib tajusid, emotsioone ja kehalist kogemust aktiveeriva keskkonnana. Näha saab värskelt valminud nähtamatuid pilte, pisiskulptuure ja ruumilisi fotokollaaže, mille süvised ja sisselõiked avavad reaalsust kihilise kogemusena. Näituseruum on kujundatud vaatajale mänguliseks ja interaktiivseks pühapaigaks, mida saadab Helen Västriku atmosfääriline helimaastik.  Varoli loomingus on olulisel kohal looduse rütmid ning loomingulised praktikad, mis aitavad suhestuda määramatuse ja eksistentsiaalsete küsimustega. Tema teostes on identiteet muutuv nähtus, mis kujuneb pidevas vastastikuses suhtes ümbritseva keskkonnaga. Sellele viitavad ka teostes kasutatud materjalid ja töövõtted – krohv, kihistused, kividega mängimine, pimetrükk ning sisselõiketehnikad. 

18. juunil kell 18.00 avavad Maarja Mäemets ja Evelina Lindström Hobusepea galeriis ühisnäituse „Läbi“. Näitus jääb avatuks kuni 19.07.2026. Näitusel saavad kokku kaks erinevat käsitlust mälust, mis leiavad väljenduse õrnades keraamilistes ja klaasist teostes. Evelina Lindström läheneb mälule Henri Bergsoni kestvuse (durée) mõiste kaudu, Maarja Mäemets vaatleb seda aga ruumilise struktuurina. Bergsoni järgi ei kulge aeg elatud kogemuses lineaarselt ega ühtlaselt, vaid liigub erineva rütmi ja intensiivsusega. Mälu ei ole tema jaoks mitte mineviku arhiiv, vaid jätkuvalt toimiv ja kestev muutuja. Lindströmi teostes väljendub see idee korduvates pärlivormides, mis osutavad sellele, kuidas ärritusest või võõrkehast, näiteks liivaterast, võib aja jooksul kujuneda midagi terviklikku ja tugevat.

Sümpoosion „Kunst loob lähedust“ 14.08.2026, kell 11–17, Narva kunstiresidentuur (NART) 14. augustil toimub Narva kunstiresidentuuris NART rahvusvaheline sümpoosion „Kunst loob lähedust“. Programm toob kokku kunstivälja ja loovteraapia valdkonna eksperdid, kes toetavad laste, noorte ning neid ümbritsevate täiskasvanute sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu. Fookuses on kunsti ja loovteraapiate rakendusvõimalused kogukondades ja kultuurihariduses.