Üritused

Alates esmaspäevast, 3. maist on Vabaduse galeriis vaadata Enn Põldroosi digimaalide näitus „Murdejooned“. Väljapanek on avatud kuni 26.05.2021.   Enn Põldroos (1933) tuli eesti kunsti 1950ndate lõpul, tema esimene isikunäitus oli 1966. aastal Tallinna Kunstihoone galeriis (siis Kunstisalong) ja ka nüüd, enam kui 60 aastat hiljem, ei ole tema loomingus ei väsimuse ega ka enesekordamise märke. Vabaduse galerii näitus koosneb eranditult uutest, paari viimase aasta jooksul (2019 – 2021) valminud töödest, kus kunstnik on, nagu ta viimasel ajal ikka on teinud, ühendanud maalikunsti digitaalse töötlusega: maalid on valminud spetsiaalsel kuvaril ning siis prinditud lõuendile. Igale tööle on määratud maksimaalne paljundamistiraaž – kahes kuni 25 eksemplaris  –  ja individuaalne järjekorranumber, mis on koos autori signatuuriga ära toodud teosele lisatud sertifikaadis. 

Alates 3.

Tänapäeval võib jääda mulje, et teadus suudab vastata kõikidele küsimustele. Kunst aga võib mõnikord vastata küsimustele, mida keegi pole veel taibanudki küsida. Kui kunst ja teadus kokku panna, tekib soodsates oludes keeris, mis muudab läbivalt vaimset kliimat ja tõukab troonilt kinnistunud mõttemustreid. Nii on 26.-28. augustil Viinistu kunstisadamas toimuva Biotoopia konverentsi alusideeks algatada värskeid koostöövorme just kunstide, teaduse ja biosfääri vahel. Mõttega kutsuda esile ideid, mis avaldavad positiivset mõju 21. sajandi ajakohaste keerdsõlmede lahendamisel nagu kliimamuutus, ökosüsteemide laastamine ja eirava inimkesksuse faktorid.    Toetudes konverentsi teoreetilistele lähtekohtadele on Biotoopia kunstiprogramm samuti kureeritud koos kunstnikutega, kelle looming on pikaajaliselt keskendunud looduslike ja inimlike koosluste kokkupuute temaatikale, keskkonna probleemidele ja posthumanistlikule eetikale. Biotoopia kunstnike lähenemine on analüütiliselt mõtestav, sekkuv ja provotseeriv.

TantsuRUUMi uurimusliku sarja „Dramaturgia võimalused ja võimatused tantsukunstis“ hooaja viimane kohtumine toimub veebis!   L 8. mai ~ kell 11-14 lektor MERIKE ESTNA   Aeg-ruumiga tegelevatel kunstižanritel tuleb tihti kokku puutuda dramaturgia mõistega, kuid kas iga valdkond saab antud mõistet üheselt kasutada? Eesti teatripraktikas on dramaturgia üks hägusemaid mõisteid, olles suuresti seotud kirjaliku näidenditeksti dramaturgiaga. Teatril ja tantsul on palju ühist, aga on ka palju spetsiifilisi erisusi.

Meistrite Hoovi galerii 05.05.- 05.09.2021.   Puu. Elu, arengu ja järjepidevuse sümbol. Olen kasutanud puumotiivi nii arhitektina projekte joonistades kui ka hiljem ehtekunstnikuna oma ehteloomingus. Sellel näitusel on eksponeeritud ligi 50 ehet ja komplekti, kus peaosa on puul. Vanimad neist ehetest valmisid 1989 isiknäitusele A.Tillander´i galeriis Helsingis ja viimased mõned nädalad tagasi. Kasutades erinevaid looduslikke materjale nii hõbedas kui kullas, on eesmärgiks olnud alati esteetiliselt kaunis ja praktiliselt kantav ehe. Loodus on parim kunstnik ning mina püüan sellele oma oskuste ja erinevate tehnikatega anda lisaväärtust uute kompositsioonide loomisel.   Jaan Pärn   Lisainfo: Meistrite Hoov E-post: info@hoov.ee Vene 6, Tallinn

EKKMi näitusemaja muutub ajutiselt kunstiteoste hoidlaks, mida saab külastada vaid juhitud ekskursioonil   Reskriptitud EKKMi kogude külastused kestavad 4. maist kuni 16. maini   Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) 2021. aasta avaprojekti „Reskriptitud EKKMi kogude külastus“ raames muutub näitusemaja hoidlaks ning ringkäike EKKMi kunstikollektsiooni juhatab produktsiooniplatvorm Reskript (Maarin Mürk ja Henri Hütt).    EKKM on kunstiasutus, mis, võtnud omale muuseumi nime, tegeleb pidevalt ka selle nime taga asuva institutsiooni taas- ja ümbermõtestamisega. Nagu muuseumile kohane, omab EKKM kunstiteoste kogu, mis on olnud osa EKKMi tegevusest juba 2007.

Tallinna Jaani kiriku galerii

Esmaspäevast, 3. maist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Krista Mölderi isikunäitus „Sinilind. Teisele minale“.   Fotograafia piirid kehtestab inimsilma nägemisvõime. Mölder mängib nende piiridega, katsub neid, nagu jalg katsub vett: sellesse sisenedes, sellel end ümbritseda lastes. Vesi on leige, enam-vähem kehatemperatuuril, mistõttu piiri ületamine, keskkonnavahetus, on vaevu tajutav. Võimatu öelda.   Valgusest, fotograafia vahendist, on kunstnik teinud endale ainese. Traditsiooniline aines, objektid, pinnad ja vormid, tihke mateeria, mis valgust värvitoonides peegeldab, on siin loobunud vastupanust – nagu veepind, mida jalg tahab katsuda.  Uduvine, päikesehelgid ja vesi; valged seinad ja klaas; liblikate kiletiivad ja tuuleõhk avatud aknast – valgus läbib seda kõike, valgus on kõige selle põhjas. Ta on ilus nagu surm.

Temnikova & Kasela galeriil on heameel teid kutsuda Sigrid Viiri ja Cloe Jancise ühisnäitusele „Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka“. Näitus on publikule avatud 3. – 23. mai 2021.   Sigrid Viiri ja Cloe Jancise paarisnäituse algimpulsiks on 2020. kevadel Fotomuuseumi poolt ellukutsutud projekt „Isolatsioonidialoogid“, mille eesmärk oli jäädvustada isolatsiooniaja tunnetust ja uut tekkinud olukorda. Kunstnike visuaalne kahekõne kulges üksteise ideid tõlgendades, miksides ja edasi arendades.

Alates 4. maist on Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatud Merle Kannuse (s. 1972) personaalnäitus „Inimfaktor". Näha saab läbilõiget autori viimase 5 aasta loomingust, milles keskse teemana tõuseb esile inimene - nii üksi kui suhetes liigikaaslastega. Väljapanek on üles ehitatud kontrastile üksi- ja koosolemise vahel, samas vaadeldakse ka vabatahtliku ja sunnitud koosolemise erinevust.   Aja märgina on teemaks sunnitud lahusolek, mis autoril leiab väljundi sõprade portreedes. Üksioleku positiivset poolt avab installatsioon „Hall taevas“ ning nende pooluste vahepealne värvigamma mahub autobiograafilistesse pildiseeriatesse „Umbrohi“, „Väikesed konfliktid“, „Eelaeg“ ja „Seal, kus kõik naised on tugevad, kõik mehed on ilusad ja kõik lapsed on üle harju keskmise“.   Avamist ei toimu, kuid autor on avapäeval 4.mail kohal kell 15.00-19.00.