Üritused

Teisipäeval, 15. septembril 2020 kell 19.00 avatakse Temnikova & Kasela galeriis näitus „Roots and Ruins“, mis otsib dialooge ja ideelist ühisosa galerii kunstnike vahel ning leiab selle teemades, mis kunstnikke paeluvad, ja kujundikeeles, mida nad oma loomingus kasutavad.   Näitusel osalevad Eesti kaasaegse kunsti võtmeautorid Edith Karlson, Kris Lemsalu, Jaanus Samma ja Jaan Toomik, näituse kuraator on Rael Artel.   Näitus „Roots and Ruins“ mõtiskleb protsesside üle, mille sees ja osaks me kõik oma olemisega oleme. See räägib esivanematest ja ise nendeks muutumisest, jutustab möödunud aegadest, millest pärit esemete-küsimuste-lugudega peame täna tegelema.

Juba järgmisel nädalal Vananaistesuvel Hiiumaal, laupäeval 19. septembril kell 16:00 avame Kordoni Konteinergaleriis selle suve viimase näituse Diana Tamane videoinstallatsiooni „Kirjad emalt III, Mõšanin”. Järgneb kunstnikuvestlus  (Kordon Artist Talk) autori ning Laura Tootsi (EKKM) vahel. Oled väga oodatud!   Diana Tamane eksponeerib Konteinergaleriis oma kõige uuemat teost, mis on valminud just nüüd viibides Kordoni residentuuris. Videoinstallatsiooniga jätkab Diana oma perekonna temaatikat: Diana ema on kaugsõiduautojuht, kes kevadisest koroonakriisist räsitud Euroopa teedel mõõdab tuhandeid kilomeetreid. Oma kirjas tütrele avab ta oma igapäevamõtteid inimese ja tehnoloogia kohtumisest loodusega: „Niisiis, tütreke, lugu meie pinevast rajatagusest elust maikuus on üldjoontes selline: Ööl vastu kuuendat peatusime pärast üheksatunnist sõitu La Junkeris. See on see Kataloonia linnake Hispaania ja Prantsusmaa piiril, millest olen vist sulle juba rääkinud. Seal on meie „kohustuslik bensukas“ enne Hispaaniast lahkumist.

Näitus avatud laupäevast, 12. septembrist alates kell 12:00.   Kunstnikud: Julian Charrière, Iggy Malmborg, Eduardo Navarro, Jaakko Pallasvuo, Jeremy Shaw, Karl Sjölund, Martta Tuomaala, Ana Vaz, Kristina Õllek Kuraatorid: Marten Esko, Vanina Saracino ja Lea Vene   EKKMi uus rahvusvaheline grupinäitus „Tiiger ruumis“ käsitleb energia mitmekülgset ja sageli küllastunud mõistet. Näitus läheneb ülemäärase energia küsimusele mitme nurga alt alates energia ületootmisest kuni utopistliku kogukonnaloomiseni.    „Tiiger ruumis“ mõtestab meid ees ootavat üleminekut fossiilkütusesõltuvuselt teistsugustele energiaallikatele.

Kolmapäeval, 16.09.2020 kell 11.30 avatakse Toompea lossi kunstisaalis Sirje Peterseni isiknäitus „Taevane ja maine“. Näitus jääb avatuks 16. oktoobrini 2020.   Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee  teisipäeva, 15.09.2020 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.   Sirje Petersen on kunstnik ja õppejõud. Õppis aastatel 1975–1979 Tartu Kunstikoolis nahadisaini erialal ja täiendas end 1980–1982 Tartu Ülikooli kunstikabinetis.

Okapi Galeriis avatakse järgmisel kolmapäeval, 16. septembril, Disainiöö raames näitus “Piece of Cake”, mis kutsub inimesi mõtlema disaini ja kunsti sümbioosist.    Selleaastasel Disainiööl arutlevad klaasikunstnikud disaini ja kunsti üle kollektiivses teoses “Piece of Cake”. “Piece of Cake” on teostatud omapärases ning Eesti klaasikunstile omases tehnikas "pâte de verre" (ehk prantsuse keeles „klaaspasta“). See õrn, sõltuvalt autorist kas üliõhuke, skulptuurne või suhkru laadne sulatustehnika on meie klaasikunstnike hulgas nii levinud, et võib julgelt rääkida koolkonna tekkimisest 1990. aastate teises pooles. Mare Saare esimesed pâte de verre tehnikas tööd pärinevad aastast 1995.   Näitusel osalevad kunstnikud soovivad esile tõsta pâte de verre tehnikat ka seetõttu, et see habras klaasipuru on vaatajates väga palju huvi tekitanud. Inimesed on tihtilugu hämmingus – "kuidas see kõik koos püsib" ning “kas see tõesti on klaas?”.

Piia Ruberi minimalistlik „Sein“ on sisevaade argipäeva   Tallinna Jaani kiriku galeriis on 5. septembrit 10. oktoobrini väljas Piia Ruberi fotodest koostatud isikunäitus „Sein“.   „Sein“ on kummaline näitus, mis paneb inimesed mõtlema iseenda ja oma lähedaste peale, valgus viib nad eemale ära ja tõmbab endasse. Mõni sõnastab end, mõni lahustub selles seinas, mida kunstnik Piia Ruber on oma fotodel kujutanud. Võib-olla just seda võikski nimetada diakooniaks.   Kirjanik Jan Kaus vaatas, mõtles, püüdis õhust kinni Martin Heideggeri võnkeid ja sõnastas filosoofilise plaani: „Ainus, mis ei muutu, on muutuvus; ainus, mis püsib, on püsimatus.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Narva Muuseumi galerii kutsuvad kunstireisile Narva 17. septembril 2020! Programmis on linnaekskursioon Narvas, NART residentuuri külastamine, jalutuskäik Kreenholmi aladel ja näituse „Lase mul ükskord veel unistada“ avamine.   Üritus Facebookis   Kunstibuss on tasuta, kuid eelnevalt tuleb registreeruda kaarin@cca.ee  NB! Palume kunstibussis kanda maski enda ja teiste ohutuse eesmärgil! Kunstibuss väljub Tallinnast kell 10 ja alustab tagasisõitu Narvast klubi Ro-Ro eest kell 20.30.   Ajakava: 10 Kunstibuss väljub Tallinnast Georg Otsa tänavalt Draamateatri ja Reaalkooli vahelt

Olete oodatud külastama Eve Kiileri näitust „Võtteplats mere ääres“ Vabaduse galeriis alates laupäevast, 12. septembrist. Kunstnik viibib galeriis laupäeval kella 17–19.   Näitus on avatud 12.–30.09.2020.   Möödunud aasta aprillis oli fotokunstnikul Eve Kiileril Hobusepea galeriis näitus „Vabad ja uued naabrid“, kus ta portreteeris Tallinna ja Riia vanade ja uute ehitiste üllatuslikke kooslusi. Linnakeskkond on teda juba kaua huvitanud, kui mõelda kasvõi Tallinna Linnahalli fotode „Kohtumispaik“ (2006-2009) peale. Kuid arhitektuurifotograafiks on Kiilerit ekslik nimetada, sest selleks on tema lähenemine liiga isiklik, tal on tugev autoripositsioon, mis „enamasti väljendub ühiskonna elulises rõhuasetuses“, kui kasutada arhitektuuriteadlase Carl-Dag Lige sõnastust.

12. september – 03. oktoober 2020

Olete oodatud Mall Nukke isiknäituse avamisele Art&Tonic galeriis 11. septembril kell 18.00.   „Nukke popkunst algas pliiatsi ja pastelliga. Tema varasemad joonistused, valdavalt figuraalsed kompositsioonid, olid luksuslikult värviküllased, kiiskavas, ergavas, mürgilt sätendavas värviskaalas ning jõuliselt konstueeritud. Kõik oli dekadentlikult pillav. Kuld- ja sidrunkollane, vasepuna, priljantroheline, purpur, lõheroosa, ihuroosa – kõik silmakriipivad ja adrenaliinirohked värvikeedused olid Nukkel juba varakult repertuaaris. Sellel voogaval värvikangal võtsid koha sisse juba tuttavad erootilised figuurid varasemast graafikast, nüüd küll kirevaiks tätoveerituina ja naudisklevalt lõtvades esinemispoosides.