Üritused

Laupäevani, 3.10. on ARS kunstilinnaku Projektiruumis avatud rahvusvaheline köitekunstinäitus “Scripta manent VI”. Suursündmuse korraldaja on Eesti Köitekunstnike Ühendus.   “Scripta manent” (ladina keeles ’kirjutatu jääb’) toimub Tallinnas iga viie aasta järel. Alates esimesest näitusest 1995. aastal on huvi keskmes olnud eesti kultuuri paremiku tutvustamine. Varem köidetud tekstikogumike hulka on kuulunud luuletajate Doris Kareva ja Jaan Kaplinski looming, helilooja Veljo Tormise muusikaloengute materjalid ning valimik eesti noorte luulet ja eesti laste kirjutatud muinasjutte. 11. septembril toimunud seminaril ARS kunstilinnaku ruumis Stuudio 98 jagasid kuulajatega oma mõtteid Rene Haljasmäe, Anne Rudanovski, Valdur Mikita ja Lennart Mänd Eestist ning Lolita Grabauskiene Leedust (Tulvi Turo esitluses). Läbi videosilla esinesid Edith Csontos ning Monica Oppen Austraaliast.

Inga Heamägi viirukisuitsune graafikanäitus.   Kunstnik ise kirjutab oma töödest nii: Siinne näitus on üks osa minu isiknäitusest Draakoni galeriis, mis toimus 2019. a märtsikuus „PS. Psalmid ja prohvet Joonas valaskala kõhus”/ “PS. The Psalms and Prophet Jonah in the Belly of the Whale”. Näituse nimi „PS” tähendus on mitmeti mõistetav – esiteks on PS kui postscriptum ehk pärast juurdekirjutatu. Teiseks on sellel Psalmide ehk laulude tähendus. Tänapäeval on PS ka võimas programmeerimiskeel. Ja lõpuks on PS ka Eesti Vabariigi põhiseaduse ametlik lühend. Psalmid ehk Psalter ehk (Taaveti) laulud (heebrea keeles םי לִּ הִ תְּ tehillim, kreeka keeles ψαλμοί) on juutide ja kristlaste pühakirja üks olulisemaid ja tuntumaid osi. Psalme on 150. Psalmide keskne teema on Jumala ülistamine. Laulude põhjal on inimelu keskne ülesanne paluda Jumalat ja teda ülistada. Kuigi kogu loodu on teatud mõttes Jumala tempel, on selleks eriti inimese süda.

Oktoobris on A-galerii akendel Heigo Jelle, Ljubov Kedrina, Bruno Lillemetsa ja Tamara Sergijenko väljapanekud. Näitused on akendest möödujaile vaatamiseks avatud 1. kuni 24. oktoobrini.   PUHAS LAHKUS + TANTSULÕVI Heigo Jelle

„Ulgvel ja umbsi“  Eesti Kontserdi Fuajeegalerii ja Keskrõdu Galerii, Estonia pst 4, 10148 Tallinn 24. sept.–31. dets. 2020   Näitus avanes koos Eesti Kontserdi sügishooaja 2020 avakontserdiga 24. septembril ja jääb avatuks kuni sügishooaja lõpuni. Sissepääs näitusele kontserdipiletiga.   Näituse kaassõna:   Teadvusemeres kustub valgus. Tekkinud tumeainest tõuseb pinnale alateadvuselaevastik. Kapten Elutung valgustab läbi juhuslikult valitud mineviku- ja olevikusündmused, miksib neisse tulevikulootusi ning esitab vastloodud unenäokudet ajusopi kinokambris.   Mati Kütt

Teisipäevast, 29. septembrist 2020 on Draakoni galeriis avatud Kristina Õlleki isiknäitus “Filter Feeders, Double Binds & Other Silicones”. Näitus jääb avatuks 10.

Oma loomingut loevad Sveta Grigorjeva, Triin Tasuja ja Piret Karro.   Näitusel „Ajan nahka”, kus on põimitud visuaalkunstniku praktika ja sõnaga töötava autori looming, küsitakse elupaikade ja kooselu-konstellatsioonide ning kultuuriinimeste ellujäämisstrateegiate kohta. Kuidas leida kodutunnet, kui oled pidevalt transiidis, kuidas navigeerida loomevaldkonna töötajatele ette nähtud rahastussüsteemide rägastikus, kui on vaja lihtsalt üür makstud saada, ning kuidas selle keskel jääda endaks, inimeseks, naiseks. Need teemad on praegu kollektiivselt aktuaalsed nii kunstis kui ka kirjanduses ning eri valdkondade loojad tunnevad üksteises ära saatusekaaslasi. Nii kutsumegi näitusele lisakihte andma ja dialoogiplatvormi avama teisi luuletajaid, kelle looming kõnetab “Ajan nahka” teemasid.

Kunstnike duo Varvara & Mar estivad oma kunstiprojekti Data Shop post-digitaalse ajastu mõjudele keskenduval rahvusvahelisel näitusel BIG D@T@! BIG MON€Y! kaasaegsekunstikeskuses HALLE 14 Leipzigis Saksamaal.   Näitus avatakse 29.septembril ja jääb avatuks kuni 5.detsembrini.   Lingid: näitus: http://www.halle14.org/aktuelle-ausstellungen.html Data Shop: http://var-mar.info/data-shop/

Näituse avamine kolmapäeval, 2. septembril kell 17.00   Näitus  “Ilmaallikad” keskendub ideele anda mõtet edasi kasutades üksnes geomeetrilisi vorme. Geomeetriline kujund on võimeline edastama loodusvorme ehk ühtlasi ka loodust. Selle aasta maalidel on fookuses Eestimaa allikatest saadud impulsid. Teisalt on vaimse elu allikad pärit tuhandete aastate vanustest teooriatest ruumisuhete kohta. Näitusel saab tutvuda ka  kunstniku raamatuga mille on koostanud kunstiteadlane Mai Levini ja kujundanud Maarja Vannas.   Eva Jänest on geomeetriline vormikõne paelunud juba 1980ndaist. Nagu loomingus ikka, on siin otsinguid ja leidmisi. Geomeetriline laad on kunstnikule pakkunud rikkalikult võimalusi kompositsiooni, koloriidi ja maalikäsitluse osas. Vaatajale võib see tunduda pelgalt mänguna erinevate formaatide, vormide ja värvidega.

Alates reedest, 25. septembrist saab Hop galeriis vaadata ehtekunstnik Merlin Meremaa-Piho isikunäitust „RAUD NÕRKUS“.   Vormimine, haamerdamine, pinguldamine, mässimine, nõelumine – kõik see iseloomustab Merlin Meremaa-Piho objekte, mis on valminud raudniidist. Raud materjalina on teadupärast tuntud oma tugevuse, vastupidavuse, raskuse ja sitkuse poolest.  Kunstnik on võtnud ette töötada selle materjaliga mitte ootuspärasel viisil – materjal avaldub tema töödes peaaegu ebastabiilses, vahepealses ja ebakindlas olekus. Teosed on loodud kümnetest, peenikese raudniidi kihtide omavahelisest korduvast ühendamisest, tulemuseks on tihe struktuur, kude – kooselu haprusest ja tugevusest.   Käesoleval näitusel tegeleb kunstnik nõrkuse, hapruse, efemeersuse ning haavatavuse teemadega – nende meile kõigile tuttavate seisundite ja omadustega, mida sageli soovitakse varjata, kardetakse välja näidata.

26. septembril kell 17.00 toimub Laitse Graniitvillas tuntud maalikunstnike Eduard Zentšiku ja Juri Horevi näituse MUUSA/MUSE/МУЗА avamine unikaalses koostöös villa omaniku, skulptor Tauno Kangroga.   Eduard Zentšik, keda väärtustajad tunnevad tema eksisteerimiskerguse poolest erinevates stiilides ja kunstisuundades, pakub võimaluse sukelduda maagiliste portreede maailma. Zentšik ei varja oma muusade elukohta – Fairy võlumaailm ja müütiliste maailmade pimedad umbtänavad. Erinevate tööde seeriaid ühendab ikoonisarnasus – nad toovad kaasa mälestusi klassikalisest modernist ja prerafaeliitidest.   Yury Khorev omakorda jutustab vaatajatele oma muusadega suhtlemise muljetest ja emotsioonidest. Õhulised vormid, puhtad värvid, harva silmapaistva autorižesti skemaatilisus annavad võimaluse tunnetada kangelaste terviklikku iseloomujõudu.