Breadcrumb
Muhu Kunstitalu
Muhu Kunstitalu toimib alates 2014. aasta sügisest rahvusvahelise kunstiresidentuuri ja kõigile kunstnikele avatud valdkondade vahelise loome- ja puhkekeskusena. Kunstitalu asub Nõmmkülas, Muhu vallas, Saare maakonnas – tänapäeva mõistes maailma äärel. Muinsuskaitsealune talukompleks pakub vahetuid väljakutseid ja on suurepäraseks platvormiks nii kaasaegsetele kunstnikele kui ka ajaloolastele, lastele ja täiskasvanutele, novaatoritele ja restauraatoritele.
Asukoht:
Muhu Kunstitalu asub vaikses rannakülas Üügu panga lähistel, 150 km Tallinnast. Lähim pood ja bussipeatus on 10 km kaugusel Liiva külas.
Muhu Kunstitalu asub vaikses rannakülas Üügu panga lähistel, 150 km Tallinnast. Lähim pood ja bussipeatus on 10 km kaugusel Liiva külas.
Usutavalt on endisaegne Uietalu üks Nõmmküla ja Muhu saare vanimaid taluasemeid.(Arhiiv)
Kunstitalu vabad toad ootavad suviti puhkajaid, keda ei sega talus elavad ja töötavad kunstnikud meilt ja mujalt.
Ruumid:
Majutame külastajaid talu aidahoonetes, 2-5 voodikohaga tubades.
Talus olemas väliköök, saun, dušš, soe vesi ja traditsiooniline tualett.
Talu peahoone ja laut on kohaldatud loomeruumideks.
Resideerumine ja broneerimine ürituste läbiviimiseks:
MUHU Kunstitalu on Eesti Kunstnike Liidu rahvusvaheline kunstiresidentuur, avatud valdkondadevaheline loome- ja puhkekeskus. Residentuurina toimib Kunstitalu kaasaegse kunsti keskselt, keskendudes aktuaalsetele küsimustele kultuuris ning kunsti võimalikele funktsioonidele ühiskonnas tervikuna.
MUHU Kunstitalu on Eesti Kunstnike Liidu rahvusvaheline kunstiresidentuur, avatud valdkondadevaheline loome- ja puhkekeskus. Residentuurina toimib Kunstitalu kaasaegse kunsti keskselt, keskendudes aktuaalsetele küsimustele kultuuris ning kunsti võimalikele funktsioonidele ühiskonnas tervikuna.
Kunstiresidendid on oodatud vabalt kujundama oma loomingulist perioodi Muhus, Residentuur ei kohusta kunstnikke suhestuma presenteeriva ja kommunikeeruva tegevusega kuid soosib ja toetab aktiivselt Muhu saare avalikkusele suunatud aktiviteete ja ideid ning vahendab kunstnike tegevusteavet.
Täpsemalt siin: OPEN CALL 2024
Muhu Kunstitalu broneerimine ürituste läbiviimiseks on imelihtne: kokkuleppe sõlmimiseks võtke meiega ühendust enne 30.03.2024! tiiu.rebane@eaa.ee
Kunstiresidendid on Muhusse oodatud nii kodu- kui välismaalt. Resideerumise perioodid on tavapäraselt 30 päeva kuid vastavalt soovile on võimalik broneerida ka lühem või pikem ajavahemik. Kunstiresidentide taotlusi ootame kuni 15.05.2024.
Ürituste korraldamisel kehtivad individuaalsed kokkuleppehinnad, mis sõltuvad külastajate arvust ning ettevõtmise kestvusest.
RESIDEERUMISE AJAD (1.06.–31.08.2024):
1 kuu (30 päeva) – 500 EUR
21 päeva – 350 EUR
14 päeva – 250 EUR
Lühikülastused: 30 EUR/ööpäev
EKL liikmetele – 20 EUR/ööpäev
EKL auliikmetele on külastus tasuta.
EKL liikmetele – 20 EUR/ööpäev
EKL auliikmetele on külastus tasuta.
KONTAKT:
Tiiu Rebane
Usutavalt on Muhu Kunstitalu (endise nimetusega Uietalu) taluase üks Nõmmküla vanemaid ja võimalik, et siin oli juba orduajal Marcus Vstalle talu. Talu asetseb Muhu saare põhjarannikul – arhailises ning vahetus looduskeskkonnas, tänapäeva mõistes maailma äärel. Siin vaikses rannakülas oleme mõtteliselt tagasi Eesti algupäras, meie omakultuuri allikal. Suurtalu reheelamu tüüpi elumaja ning aidad, lisaks uhkete kiviehitistena silmapaistvad kööksepikoda ja hollandi tüüpi veski, on pärit 19. sajandist.
Etnograafiamuuseumi andmetel töötas 20. sajandi algul Uietalus õigeusu abikool. 1969. aastal jäeti talu elanike poolt maha ja müüdi 1971. aastal kunstikombinaadile ARS. Kunstkombinaadi likvideerimise järel läks talu Eesti Kunstnike Liidu valdusesse. 2001. aastal süttis toona Muhu Baasina tuntud rehemaja, tules hävis rehealune ja rehetuba; kahjustada said ka kambrid. Säilinud hooneosa konserveeriti. 2014. aastal alustati ettevalmistusi talukompleksi rekonstrueerimiseks.
Muhu baasi arengukava näeb ette hoonete kompleksi täielikku taastamist ja funktsionaalset uuendamist samaaegselt uue sisulise tähenduse loomisega endisele passiivsele puhkekeskusele. Muhu baasi renoveerimise ja laiendamise eesmärk on luua Kunstitalust aastaringselt toimiv kunstikeskus; valdkondade vahelise perspektiiviga seminari- ja loomeresidentuur. Eestit tutvustava arhailise maamärgina on arendatava loovmaja eesmärgiks sünteesida muistset kaasaegsega, seda nii elukeskkonna kui loovate ideede inkubaatorina. Muinsuskaitsealuse talukompleksi väljakutsed on sobivaks pinnaseks nii kaasaegsetele kunstnikele kui ka ajaloolastele, lastele ja täiskasvanutele, novaatoritele ja restauraatoritele.
Kõik 5 maja vajavad edasiseks funktsioneerimiseks, kas siis endises funktsioonis või tulevase residentuurikeskusena, renoveerimist. Halvimas seisus on 276 m2 peahoone, millest pool (rehealune) on tulekahjus hävinud kuni paekivist vundamendini. Säilinud pool hoonest vajab esmajärjekorras operatiivseid konserveerimistöid. Samuti vajavad suuremaid või väiksemaid parandustöid praktiliselt kõik abihooned ning kaasajastamist sanitaarsõlmed.
2015. aastal algatatud kunstifestivali Futu Muhu üheks eesmärgiks on tõmmata püsivat tähelepanu selle arhailise arhitektuuripärli olemasolule ja eksponeerida talukompleksi kui funktsionaalset ning huvitava potentsiaaliga keskkonda kaasaegse rahvusvahelise kultuuritegevuse viljelemiseks.
2014–2018 TOIMUNUD TEGEVUSED JA SÜNDMUSED:
September–detsember 2014 – Kunstitalu arengukava koostamine ja kinnitamine EKL volikogu poolt. Tööd alustas Kunstitalu projektijuht Tiiu Rebane.
Oktoober–detsember 2014 – Visioonprojekti valmimine; autorite Jaak-Adam Looveeri ja Indrek Järve (PAIK Arhitektid OÜ) poolt valmis säästva renoveerimise põhine madalenergiahoone tüüpi lahendus rehielamule, mille tulevane laienenud funktsioon näeb ette aastaringset majutus-ja töövõimalust kolmele alalisele residendile ning hoonele laiemat avalikku rakendusvõimalust seminaride-, stuudio- ja kontserdikeskusena. Talukompleksi visioonprojekti kuuluvad samuti uuenenud kommunaallahendused ning kaasaegne juurde ehitatav, samas ajaloolise mahuga harmoneeruv vaatetorn-stuudio.
Jaanuar 2015 – Kunstitalu kodulehe loomine (www.ai-res.org)
Veebruar 2015 – Muinsuskaitseametilt projekteerimisloa taotlemine valminud visioonprojekti alusel.
Mai 2015 – talu heakorratööd: kõigi ruumide korrastus, olemasolevate asemete väljavahetamine ja aastakümnete jooksul kogunenud prügi (~6 T) äravedu. Korrastamis-ja taastamistööd saunas, suuremahuline võsaraie.
Juuni 2015 – EKA ja Tehnikaülikooli VKA kahenädalane mõõdistuspraktika Joosep Metslangi juhtimisel; tulemusena valmisid Kunstitalule seni puuduolevad aida ja keldri mõõdistusjoonised.
Juuni 2015 – esimene Balti maaliplenäär „Piiririik” kümne Leedu, Läti ja Eesti maalikunstniku osalusel.
Juuli 2015 – Avati Lääne-Saare Maavalitsuse ruumides Kuressaares plenääri ülevaatenäitus “Piiririik-inimene looduses” mis jäi avatuks augusti lõpuni.
Juuli 2015 – saabusid esimesed pikaajalised residendid – skulptorid Toomas Altnurme ja Pascal Pignon (Prantsusmaa), kes valmistasid kuu jooksul suuremahlise metallskulptuuride sarja. Töid eksponeeriti nii Kunstitalus kui ka EKA galeriis Tallinnas augustis toimunud ülevaatenäitusel. Kaks skulptuuri jäid püsivalt ilmestama Kunstitalu õueala.
17.–19.07.2015 toimus Kunstitalus esimene rahvusvaheline kunstifestival “Tulevik-Horisont”, mille raames esines Muhu saarel ligi 35 autorit Saksamaalt Venemaani. Samuti toimus festivali raames kontsert, mille peaesinejateks olid ansamblid „Prohor & Puzo“ Moskvast ja „Hot Kommunist“ Tallinnast.
Festivalil osalesid: Siram (Mari Kartau), Ville-Karel Viirelaid, Kaarel Kütas, Noolegrupp (Triinu Jürves ja Villem Jahu), Karl-Kristjan Nagel, Andrus Joonas, Põleva Kaelaga Kirjak (Sorge, Taave Tuutma, Kaarel Kütas, Habe, Villem Jahu, Kätlin Piile, Meeland Sepp jt), Igor Ziko, Sandra Jõgeva, Toomas Altnurme, Pascal Pignon (FRA), Jana Wiebe (DE), Oleg Wiebe (DE), Hirvitalo KKK (Sami Maalas, Mira Heija, Villiam Wager, Jonne Kauko, Mikko Korte, Nana Simola, Henriikka Pöllanen, Sebastian Boultier, Teemu Takatalo)(FI), Ilgvars Zalans (LV), Ieva Caruka (LV), Anastassia Fomina (BY), Victor Puzo (RU), Andrei Azsacra (RU), Christoph Ott (DE), Arhitektid Jaak-Adam Looveer, Indrek Järve.
20.–28.07.2015 – toimus esimene rahvusvaheline graafikanädal “Muhu Print” Lembe Rubeni juhtimisel (Eesti Vabagraafikute Ühendus).
August 2015 – Muhusse saabus kolmas pikaajaline resident, kirjanik ja muusik Flavien Larderet Prantsusmaalt, kes andis kirjutamise kõrvalt Muhus ja Pärnus ka mitmeid avalikke kontserte.
03.–16.08.2015 – Muhu kunstifestivali „Tulevik-Horisont” ülevaatenäitus EKA galeriis Tallinnas.
September 2015 – ehitati Kunstitalu saun-aidale Muinsuskaitseameti osalisel toetusel uus rookatus.
03.–22.11.2015 – näitus “Kuldajastu” Kastellaanimaja galeriis. Muhu Kunstitalu kunstnike ja Tallinna Ehituskooli restauraatorite esimene koostööprojekt.
Detsember 2015 – Muinsuskaitseametil valmis Muhu Kunstitalu hoonete kompleksi renoveerimis- ja ehitustööde eritingimuste pakett.
2016 jaanuaris valmis Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel, trükikojas Gutenbergi Pojad, Muhu Kunstitalu festivali „Tulevik-Horisont 2015“ kataloog.
Muhu Kunstitalu ootab endiselt koostööettepanekuid ja kõiki puhkajaid, kes soovivad oma suveaega veeta vaikses rannakülas.
FUTU MUHU 2016
19.08.2016 avati Kuressaare Raegalerii Kultuurikeskuse saalis näitus, kus Kunstitalu iga-aastane festival tutvustas klassikalise kunstinäituse vormis suvise töö vilju maakonnakeskuse publikule.
Loomeresidentuuri 2016. tegevusaasta põhiplaanis olid väliskunstnike individuaalsed pikaajalised loomeperioodid ning uute algatustena valdkondade vahelised pilootprojektid „Kunstnikelt lastele” ja „Kunst ja energia”. Need 2016. aasta kolm pealiini iseloomustavad Muhu Kunstitalu sisu, milleks on kunsti naasmine reaalse eluolu algallikatele ja kunsti rollilahendused kaasaegses ühiskonnas; sh kunsti loova potentsiaali pidev avamine ning arendamine igapäevaelus. Kunstitalu roll autorite, teemade ja valdkondade ühendamisel ning sünteesimisel ja samaaegne silmitsi seismine loodusjõudude või eluraskustega on see mida 2016. aasta näitus vaatajatele esitles.
Avamisel esines tegevuskunstiga rahvusvaheliselt tuntust kogunud Jaapani kunstnik, Muhu A. I. kunstiresident Hiroko Tsuchimoto. Etendusse oli kaasatud Muhu kaluri Jüri Lepiku esinemine ning tegevuse sisu puudutas Muhu algupära, saare ajalugu, tänast Euroopa Liitu ja Muhu hääbuvat kalanduskultuuri.
Avamisürituse lõpetas muusik Tiiu Kiik'i soolokontsert koos tantsuetendusega.
Tiiu Kiik on Muhu A. I. Kunstitaluga seotud alates 2015. aastast, mil Kunstitalu vahendusel käivitus tema ja Moskva muusiku Prohor Aleksejevi (Altera Forma, ELEVEN, Prohor & Puzo) ühisprojekt Tiiu Kiik & ELEVEN.
Näitusel osalesid:
Muhu 2016 residendid: Meeland Sepp, Taave Tuutma (Eesti), Yasmine Pekonen (Soome), Kristiina Paabus, Jessica Caponigro (USA), Hiroko Tsuchimoto (Jaapan), Aureelia Mitt (Suurbritannia, Eesti).
Kunstnikud: Jana Wiebe, Vanessa Liebe, Oleg Wiebe (Saksamaa), Karl-Kristjan Nagel, Toomas Altnurme (Eesti), Pascal Pignon (Prantsusmaa), Paulo Ramos (Portugal), Morishita Kenzo (Jaapan), Rait Rosin (Eesti), Mira Heija, Venla Roponen (Soome), Nikita Kudaibergenov, Andrey Novikov (Eesti), Andrey Aszacra (Venemaa), Roope Ahola (Soome), Abbas Al Mosawi (Bahrain), Lonnie Graham (USA), Oulun Kultuuri-voimala (Soome), Tiiu Rebane, Jaak-Adam Looveer, Indrek Järve, Alisa Jakobi ja Tiiu Kiik (Eesti) ning joonisuste ja maalidega ka lapsed Eesti lasteaedadest, algklassidest ning lastekodudest.
Kuraatorid: Karl-Kristjan Nagel ja Tiiu Rebane.
Näituse kujundajad: Tiiu Rebane, Taave Tuutma.
FUTU MUHU 2017 ‒ SADA AASTAT
Festival kuulus EV100 kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku"
Video- ja tegevuskunsti festival
EKL Muhu Kunstitalus
14.‒15.07.2017
Festivali avapäev oli pühendatud tegevuskunstile ja muusikale, festivali teine päev videopresentatsioonidele ja publikuintervjuudele. Festivali jooksul valminud ja festivalil esitletud teostest toimus ülevaatlik näitus „Cest la Vie“, Galeriis 12. Avenue des Artes, Pariisis Prantsusmaal, 3.–8.10.2017.
Festival oli pühendatud ajaloole, täpsemalt 20. ja 21. sajandile, mis Kunstitalu hoonetest märkamatult mööda libisevad. Esitleti kunstnike hinnanguid aastatel 1901–2017 toimunud sündmustele, isiklikult oluliseks tunnistatud faktidele, üldistele huvipakkuvatele tendentsidele ning rahvusvahelistele arengutele. Video ja tegevuskunsti formaadis ülevaateid, väljavõtteid, tõlgendusi, uuslavastusi, ümbersõnastusi, taas esitlusi, ehk erinevaid kunstikeskseid lähenemisi möödunud aastasajale Eestis, Euroopas ja maailmas. Mida kunstnikud muudaksid, millise revolutsiooni korraldaksid? Mis tegelikult toimus 20. sajandil ja toimub meie ümber, millised visioonid on jäänud teostamata? Need on küsimused, millele kunstnikud festivali raames vastuseid otsisid.
Usutavalt on EKL Muhu Kunstitalu üks Nõmmküla vanemaid talukohti ja võimalik, et siin oli juba orduajal Marcus Vstalle talu. Kunstitalu asetseb Muhu saare põhjarannikul, tänapäeva mõistes maailma äärel. Siinses vaikses rannakülas asuvas arhailises keskkonnas oleme mõtteliselt tagasi Eesti algupäras. Hoonetele märgitud aastanumbrid kinnitavad aja peatumist talus aastal 1901.
Saabudes Kunstitallu, leiate end ajamasinas milles ees laotub infoväli, kus ei ole teavet ei modernismist ega sotsialismist, kapitalismist ega sõdadest. Siinsel pangapealsel on endiselt isandaks vaikus ning kupjaks loodus.
Saabudes Kunstitallu, leiate end ajamasinas milles ees laotub infoväli, kus ei ole teavet ei modernismist ega sotsialismist, kapitalismist ega sõdadest. Siinsel pangapealsel on endiselt isandaks vaikus ning kupjaks loodus.
Festivalil esinesid:
Muhu residendid 2017: Jimi Tenor (Soome), Jana Zatvarnicka (Slovakkia), Alexander Morozov (Venemaa), Tuomo Kangasmaa (Soome).
Kunstnikud: Juhan Vihterpal, Waldemar, Noolegrupp, Hannah Harkes, Mari Prekup, Meeland Sepp, Tsirkus-Kunst-Teater Põleva Kaelaga Kirjak, Taave Tuutma, Kaarel Kütas (Eesti); Project Heroina (Eesti/Portugal), Azsacra Zarathustra (Venemaa), Roope Ahola(Soome), Karl-Kristjan Nagel, Merle Luhaäär, Leila Lükko (Eesti).
Festivali kuraator on Tiiu Rebane.
Futu Muhu 2017 kataloogi koos kunstnike intervjuudega leiate Kunstitalu kodulehelt www.ai-res.org.
„FUTU MUHU 2017“ meediakajastused: „Juulis toimub Muhu Kunstitalus festival Futu Muhu“, Müürileht; „Futu Muhu aeg on käes“, Postimees; „Festival Futu Muhu 2017“, Saaremaa Suvi; „Futu Muhu 2017 100 aastat“, Rada7; „Muhu Kunstitalu viib minevikust tulevikku, vaadates tagasi saja aasta kunstile“, ERR Kultuur; „Futu Muhu 2017“, Meie Maa; „Suveduur 10. juulil“, Klassikaraadio; KTI uudiskiri;
„Futu Muhu sada aastat 2017“, Sirp; „Meie maja inspireerib“, Sirp; „Futu Muhu“, Femme.
MUHU MASINAD
August 20, 2017
3.08.2017 avati Muhu Kunstitalus Meeland Sepa ja Taave Tuutma kolmas kohaspetsiifiline kineetiline installatsioon, mis kohal viibinud rahvusvahelise kunstipubliku poolt ristiti õiglaselt „Päikese Vändaks“. 2017. aastal valminud metallseade, ehk kolmanda konstruktiivse Muhu Masina, funktsionaalne väärtus seisneb selle energiatootlikkuses ‒ aparaat töötab valgustina. Pimedal ajal on nüüdsest võimalik lugeda raamatuid ning teisi trükiseid. Samuti näitab seade tuule suunda.
2016. aastal valmisid Meeland Sepal ja Taave Tuutmal residentuuri skulptuuri-pargi jaoks suuremõõtmeline animalistlik-kosmiline „Ereliukas“ ning innovaatiline „Muhu Grill-Kivikündja“. „Ereliukase“ väljatöötamine ning testimine viidi läbi juba 2015. aasta oktoobris Tallinnas, Balti Jaama Depoos, kus ühtlasi demonstreeriti aparaati publikule depoo katsepolügoonil toimunud näituse „Sinine Veri“ raames.
Muhu installatsioonisarja läbivaks ja ühendavaks motiiviks saab pidada jalgratast, seeläbi on kunstnikud teinud sügava kummarduse inimkonda alatiselt tiivustanud ideele liikuda kiiremini ja kaugemale ning seda mõtet püsivalt teeninud abivahendile. Kunstitalu arhiivi materjalides leiab mitmeid fotojäädvustusi, mis kõik tõendavad jalgratta sajandivanust ideelist ja sümboolset rolli Uie- ehk Arsi talu ajaloos. Ajaloolised fotod pärinevad II Maailmasõja eelsest perioodist ja aastatest 1968‒1969, mil siin toimetas Muhu EÜE.
FUTU MUHU 2018 - MAALIDES METSA
Maalisümpoosion
16.‒22.07.2018
Loodus on alati olnud Eesti kultuuri lahutamatu osa, seda nii hingestatud looduslüürika ja müstitsismina kui ka ainesena, millest teadlikult kaugeneda. Just loodus on see tugipunkt, millele Eesti kujutava kunsti traditsioon näib püsivalt toetuvat ning loodus on traditsiooniliselt ka prisma, läbi mille inimene elu ning olemist mõistab ja ette kujutab. Või millest distantseeruda soovib. Olles eurooplased, näime endiselt olevat valdavalt metslased ehk metsarahvas, kellel sammal, seened ja puudemühin tuntavalt veres püsivad ning kuidagi lahti ei lase, tahame siis seda või mitte.
Kutsusime suvel üheks nädalaks kokku ligi 20 maalikunstnikku üle Eesti, et näha milline on, või saab olla, kaasaegne loodusmaal. Ning kas selle viljelemise mõte jääb kaasaegsest elust maha või on looduse piltidel tänapäeva inimesele veel midagi öelda.
Sümpoosioni seminare ja töötube viisid läbi Jaan Elken, Hasso Krull, Leila Lükko, Linda Mari Väli, kunstnikud Tiiu Rebane, Karl-Kristjan Nagel ja teised kutsutud lektorid. Sümpoosioni teemadeks olid „Metsa roll ja mõiste kultuuriajaloos“, „Mets Eesti kunstis“, „Ökokriitika ‒ mis see on?“.
Hilissügisel seisid Muhu Kunstitalus valminud ja metsale pühendatud teosed kõrvuti paljude teiste Eesti kunstnike maalidega näitusel Tallinnas Swedbank pangandusruumides, taasluues koondava näitusega ettekujutlust kunstimõtte arengutest, Eestimaa suvest, looduse lüürikast ja olemise füüsikast.
Eesti Maalikunstnike Liit pakkus Muhu Kunstitalu näitusel publikupreemia pälvivale teosele võimaluse osaleda novembris EML aastanäitusel „Mõte. Lavastus“ Haapsalu Linnagaleriis.
Sümpoosioni videoformaadis kunstnikuintervjuud ja loengud leiate Kunstitalu koduleheküljelt www.ai-res.org.
Osalesid:
Residendid 2018: Hans Kempel, Beate Spitzmüler (Saksamaa), Piret Kullerkupp (Eesti), Viktor Puzo (Venemaa), Pascal Pignon (Prantsusmaa).
Kunstnikud: Elo-Mai Mikelsaar, Jane Remm, Karl-Kristjan Nagel, Karl-Erik Talvet, Leila Lükko (Eesti), Raimo Törhönen, Päivi Pussila (Soome), Karol Ansip (Eesti), Filmikool. Ja mitmed teiste loomealade esindajad Eestist, Soomest ning Venemaalt.
Futu Muhu kuraator oli Tiiu Rebane.
Futu Muhu 2019 moto on „Kunstilt külale“.
Festivali raames püstitavad kutsutud autorid Nõmmküla keskusesse väärilise mälestusmärgi Muhu põhjaranniku hääbuvale kuid legendaarsele kalandus-kultuurile.
MUHU PRINT
Alates 2015. aastast on EKL Muhu A. I. Kunstitalu heaks koostööpartneriks Eesti Vabagraafikute Ühendus ja koos nende poolt korraldatava rahvusvahelise graafikanädalaga „Muhu Print“, mis on kasvanud traditsiooniliseks ning aina suurema kohaliku tähelepanu all kulgevaks sündmuseks. Graafikanädala eestvedajateks on Lembe Ruben, Britta Benno, Kadri Toom jt.
