Breadcrumb
EKL 16. Aastanäitus
EKL 16. AASTANÄITUS. KEVADNÄITUS
14.05.‒19.06.2016
Tallinna Kunstihoone, Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinna Linnagalerii
Kujundus Kaarel Eelma.
Osalesid: Siim-Tanel Annus, Jüri Arrak, Britta Benno, Sirje Eelma, Eleriin Ello, Jaan Elken, Inga Heamägi, Jarõna Ilo, Mihkel Ilus, Ašot Jegikjan, Virge Jõekalda, Eva Jänes, Anna Kaarma, Erki Kasemets, Jüri Kask, Tiiu Kirsipuu, Veiko Klemmer, Maire Koll, Kristring, Peeter Krosmann, Ilmar Kruusamäe, Aime Kuulbusch, Toomas Kuusing, August Künnapu, Vilen Künnapu, Tarrvi Laamann, Carmen Lansberg, Leonhard Lapin, Peeter Laurits, Silvi Liiva, Lola Liivat, Ado Lill, Ülle Marks, Elo-Mai Mikelsaar, Lilian Mosolainen, Rein Mägar, Karl-Kristjan Nagel, Lemming Nagel, Mall Nukke, Robin Nõgisto, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Maret Olvet, Alina Orav, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anne Parmasto, Per William Petersen, Mari Prekup, Rait Prääts, Aapo Pukk, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Tiiu Rebane, Toomas Rein, Lilli-Krõõt Repnau, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Rait Rosin, Lembe Ruben, Andrus Rõuk, Elis Saareväli, Reti Saks, Lembit Sarapuu, Ahti Seppet, Maria Sidljarevitš, Mirja-Mari Smidt, Grisli Soppe, Aleksei Šatunov, Evi Tihemets, Andres Tolts, Maria-Kristiina Ulas, Einar Vene, Vergo Vernik, Vello Vinn, Valeri Vinogradov, Mare Vint, Toomas Vint, Marje Üksine.
Juba viiendat korda kandis väljapanek aastaaegade paratamatule kordumisele viitavat nime „Kevadnäitus”. Kunstnike Liidu kevadnäitus tõi vaataja ette 168 autori taiesed – esindatud olid nii tunnustatud klassikud (Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Maret Olvet, Andres Tolts, Silvi Liiva, Leonhard Lapin, Jüri Ojaver, Siim-Tanel Annus, Tiiu Kirsipuu) kui ka noored tegijad (Veiko Klemmer, Anna Kaarma, Mihkel Ilus, Elis Saareväli, Britta Benno, Maria Sidljarevitš, Elo-Mai Mikelsaar). Ligemale kahesaja kunstniku poolt näitusele esitatud tööde hulgast tegi valiku žürii koosseisus: Kaido Ole, Indrek Grigor, Kaarel Eelma, Elin Kard ja Vano Allsalu.
Vano Allsalu: „Kunstnike liidu kevadnäitus on mitmekesisuse manifestatsioon, erinevate kunstniku-minade, vaimsete hoiakute ja visuaalsete käekirjade kokkusaamiskoht. Samas on kevadnäitus ka omamoodi „kunstivõistlus”, millel osalejad saavad üksteiselt mõõtu võtta – olgu sportliku vägikaikaveo, egotsentrilise saavutusvajaduse või sõbrameheliku õlatunde vormis. Kahtlemata on traditsiooniline kevadnäitus sillaks suure hulga kunstitegijate ja laiema kunsti- ning kultuurihuvilise publiku, aga samuti väga erinevas vanuses loojate vahel. Ma arvan, et üle põlvkondade ulatuvad küsimused ja teoste-autorite vastastikused kõnetused on üks selle näituse põnevamatest tasanditest.
Pretendeerimata kõikehõlmavale ülevaatele, esitab salongi-tüüpi kevadnäitus meeleoluka ja mitmekesise väljavõtte täna Eestis tehtavast kunstist. Väljapaneku raskust kannavad kolme vaalana maal, graafika ja skulptuur-installatsioon.
Kunstihoones saab näha loomingu läbi üksteisega suhestumas ka selliseid autoreid, kes kuraatori- või grupinäitusel ilmselt kunagi ei kohtuks. Kunstnikele endile pakub ühine väljapanek kindlasti sportlikku õlatunnet ja omamoodi võistlusmomenti, vaatajaile küllap midagi nii silmale kui südamele, lisaks jutu- ja mõtlemisainet, võimalusi süvaisiklikeks tõlgendusteks ja laiemate tähenduste otsimiseks.“
