Üritused

Alates reedest, 13. veebruarist on Kumu kunstimuuseumi 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis avatud näitus „Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul“, mis vaatleb inimkogemuse muutumisi ja arenguid kultuuris ja ühiskonnas seoses uute tehnoloogiate pealetungiga. Näituse kuraator on Anders Härm. Näituse avamisega käivitub ühtlasi Kumu 20. sünnipäeva aasta eriprogramm. „Pygmalioni ja Galatea müüt kehastab inimkonna ühe suurima iha arhetüüpi – muuta inimese tehtud elutu asi elavaks olendiks. See müüt on metafoorina läbi käinud paljudest uue meedia kunsti olulisematest tekstidest alates 1990. aastatest, kuid alles nüüd, kui tehisaru ja humanoidsete biomehaaniliste robotite arendamisel on jõutud järgmisse faasi, on sellest põhjust tõsisemalt rääkida. Teema puudutab kunstnikke, nagu ta puudutab inimkonda tervikuna ja paneb paratamatult küsima inimkonna uuemate arengute kohta ja uurima seda, kuidas muutub meie enesetaju ja minapilt,“ rääkis kuraator Anders Härm.

Reedel, 13. veebruaril kell 17.00 avab kunstnik Erki Kannus Vabaduse galeriis näituse „tulivesivärv“. Erki Kannus on paberile lahti lasknud kolm stiihiat – tule, vee ja värvi – ning püüab neid jõudumööda ohjeldada, ehk isegi mingit harmooniat leida. Ükskõik kui kaootilisena mõjub protsess või kui abstraktsena võib näida tulemus, on tegevuse algus- ja lõpp-punktis siiski alati Naine. Tolle nimetu Naise tujude vaheldumisel –tulisuse ja voolavuse pöörises – saab autor kord kõrvetada, kord läbimärjaks.  Tuli on paberile kantud läbi kuuma klaasi, mis iseenesest kehastab korraga mõlemat äärmust. Vesi toimib klassikalise akvarelli võtmes, ehkki ka tal lastakse üsna vabalt voolata ja toimetada. Suhe värviga on mäng ja koketerii, mis suuremad teravused silub.  Otsides kontakti Naisega iseendas ja inimsuhetes, kompab autor oma haavatavuse ja turvalisuse piire.

RAIT LÕHMUS Dekristallisatsioon  13.02.-8.03.2026 Neljapäeval, 12. veebruaril kell 18.00 avatakse Rait Lõhmuse näitus „Dekristallisatsioon“ Hop galeriis. 

Kaarel Kurismaa Intremezzo   7. veebruar – 25. mai 2026   6. veebruaril 2026 avati Kunsthalle Zürichis Kaarel Kurismaa isikunäitus „Intermezzo“. Tegemist on Kurismaa esimese institutsionaalse isikunäitusega väljaspool Eestit, mis toob rahvusvahelisse kunstiruumi ühe Eesti olulisema kineetilise ja helikunsti pioneeri loomingu. Näitus jääb avatuks kuni 25. maini 2026.   Näitus keskendub eelkõige 1990. aastate lõpus loodud heliskulptuuridele, mida eksponeeritakse esmakordselt omavahelises dialoogis. Kaarel Kurismaa on tuntud oma kineetiliste objektide poolest, mida ta hakkas looma juba 1960. aastate keskel, kasutades tööstuslikke materjale, leitud esemeid ja mehaanilisi mootoreid. Tema looming paikneb kunsti, heli ja masina piiril.  

12.02 kell 18, EKA auditoorium A-101.  Linastusele järgneb vestlus Ingel Vaiklaga. "Double Exposure" (2020); "EUR42"(2022); "Moi aussi, je regarde" (2024)

Näituse avamine toimub reedel, 6. veebruaril kell 17 Haus galeriis (Uus 17) Laurentsiuse vastvalminud teostevalik on eksponeeritud Haus Galerii mustade seintega ruumivalgust neelavas saalis, mis laseb eriliselt võimenduda kunstniku värvimaastike siseatmosfääril. Oma maalides põimib Laurentsius talle omasel viisil kaks vastandlikku maailma – äärmiselt abstraktse ja äärmiselt hüperrealistliku.  Filigraanset maalitehnikat valdava kunstnikuna suudab ta nende kahe vahel luua kummastava ühispinna, selge miski ja mitte miski dialoogi, kus hajuvatele ja pintslijooni jälgivatele värvipindadele on sättunud fotograafiliselt esiletõstutud elemendid.  Sellisena näeme näitusel seeriat „Meri vist...“, kus maalipõhjad on tinglikult abstraktsetesse merevärvidesse triibutatud, kujutades pigem vee tajutoone, kui mere reaalsust. Veele annavad aga lisatähendusi läbi peente varjuderuumide maalidele pikitud ultrareaalsed puuoksad. Loe lähemalt: https://haus.ee/?c=naitused-toimunud&l=et&t=ULEVAADE&id=631

Kolmapäeval, 11. veebruaril kell 18.00 avab Maria Izabella Lehtsaar Hobusepea galeriis näituse „Jänesed paitavad su pead“. Näitus jääb avatuks 8. märtsini 2026. Üks jänes silitab mu pead. Mängib õrnalt mu lokkidega. Tema käpp peatub hellalt mu põsel. Hingan kergendunult.  Ma ei saa silmi sulgeda – kõik võib hetkega muutuda.  Teine jänes tohterdab ja lakub mu punetavaid arme.  Maria Izabella Lehtsaar uurib oma kunstipraktikas kväärinimeste ja marginaliseeritute kogemusi, tehes seda läbi igapäevaelu sündmuste ja fantaasia. Näitus „Jänesed paitavad su pead“ vaatleb traumast ja vägivallast toibuvaid kehasid ning seda, kuidas vähemused on sunnitud leidma turvalisust oma kehades, kodudes ja habrastes kogukondades. Seda kõike ajal, mil kõiki kaasav avalik ruum paistab üha enam koomale tõmbuvat.

Kolmapäeval, 11. veebruaril kell 18.00 avab Riin Maide Draakoni galeriis näituse „Ääremärkuste arhitektuur“. Näitus jääb avatuks 8. märtsini 2026.     Ääremärkus on märkus raamatu, käsikirja vms äärel või kõrvalmärkus. Arhitektuur on inimeste eluks ja tegutsemiseks vajalikku ruumilist keskkonda kujundav looming,                                                                                                                                                                 ehituskunst.

Kino Sõprus linastub neljapäeval, 5.02 kell 19.00 Johan Huimerinna portreefilm Peeter Lauritsast. “Laskumine orgu” on portree Peeter Lauritsast – fotograafist ja kunstnikust, kes omalaadse triksteri või šamaanina nõiub erinevate maailmade ja reaalsuste piiril, tuues sõnumeid kunsti, teaduse, mütoloogia, esoteerika ja ökoloogia vallast ning rajades kiirteid sääskede ja üraskite tasandilt otse kosmilistesse sfääridesse. Fotokunstniku taustaga režissöör Johan Huimerind liigub koos Lauritsaga kaasa Kütiorus, mis on korraga nii ateljee kui ka kummaliselt nihestatud müstiline maailm, kus aeg ja ruum ei allu sirgjoonelisele loogikale ning minevik, olevik ja kujutlus eksisteerivad üheaegselt.  Org imeb vaataja lummavasse loodusrohelusse ja pakub pelgupaika neile, kes igatsevad suvesooja ning linnulaulu.

DECEM OPTIMA   REIN MÄGARA PORTREED AKVARELLIS Hopneri Majas (Raekoja plats 18) 2.02.-6.04.2026 Realistlik kujutamine on enesestmõistetav lähenemisviis portree maalimiseks. Kasutan üsna palju foto abi. Kuid tõeline hasart tekib alles tundlike pintslitõmmete abil modelli isikupära kujutamisel, sest isegi õhkõrna värvivarjundi muutmisega on võimalik rõhutada või halvemal juhul kahjustada kogu saadavat muljet. Portreteeritavad on nagu külalised ja kui maalimine on korda läinud siis jääb kogu kohtumisest hea meenutus. Tahan loota, et koduhoidja Hopner võtab selle seltskonna siin rõõmsalt vastu. reinmagar@gmail.com