Breadcrumb

Üritused

Maide
Kolmapäeval, 11. veebruaril kell 18.00 avab Riin Maide Draakoni galeriis näituse „Ääremärkuste arhitektuur“. Näitus jääb avatuks 8. märtsini 2026.     Ääremärkus on märkus raamatu, käsikirja vms äärel või kõrvalmärkus. Arhitektuur on inimeste eluks ja tegutsemiseks vajalikku ruumilist keskkonda kujundav looming,                                                                                                                                                                 ehituskunst.
Laskumine orgu
Kino Sõprus linastub neljapäeval, 5.02 kell 19.00 Johan Huimerinna portreefilm Peeter Lauritsast. “Laskumine orgu” on portree Peeter Lauritsast – fotograafist ja kunstnikust, kes omalaadse triksteri või šamaanina nõiub erinevate maailmade ja reaalsuste piiril, tuues sõnumeid kunsti, teaduse, mütoloogia, esoteerika ja ökoloogia vallast ning rajades kiirteid sääskede ja üraskite tasandilt otse kosmilistesse sfääridesse. Fotokunstniku taustaga režissöör Johan Huimerind liigub koos Lauritsaga kaasa Kütiorus, mis on korraga nii ateljee kui ka kummaliselt nihestatud müstiline maailm, kus aeg ja ruum ei allu sirgjoonelisele loogikale ning minevik, olevik ja kujutlus eksisteerivad üheaegselt.  Org imeb vaataja lummavasse loodusrohelusse ja pakub pelgupaika neile, kes igatsevad suvesooja ning linnulaulu.
Plakat
Rein Mägara portreed akvarellis
to
DECEM OPTIMA   REIN MÄGARA PORTREED AKVARELLIS Hopneri Majas (Raekoja plats 18) 2.02.-6.04.2026 Realistlik kujutamine on enesestmõistetav lähenemisviis portree maalimiseks. Kasutan üsna palju foto abi. Kuid tõeline hasart tekib alles tundlike pintslitõmmete abil modelli isikupära kujutamisel, sest isegi õhkõrna värvivarjundi muutmisega on võimalik rõhutada või halvemal juhul kahjustada kogu saadavat muljet. Portreteeritavad on nagu külalised ja kui maalimine on korda läinud siis jääb kogu kohtumisest hea meenutus. Tahan loota, et koduhoidja Hopner võtab selle seltskonna siin rõõmsalt vastu. reinmagar@gmail.com
Jaan Elken 1957 Ülelend. 2017 Akrüül, kollaaž, lõuend. 160.0×200.0 cm
JAAN ELKEN „VALGE / TAEVAS JA MAA 2“
to
JAAN ELKEN „VALGE / TAEVAS JA MAA 2“ Näituse avamine reedel, 6. veebruaril kell 18.00 Haus galeriis (Uus 17). Jaan Elkeni (1954) looming liigub isikliku mälu, unenäolise ruumi ja abstraktse maaliesteetika vahel, kus taevas ja maa ning nähtav ja tajutav põimuvad üheks poeetiliseks tervikuks. Näituse VALGE / TAEVAS JA MAA 2 mõttekorduseks on taeva ja maa lähenemised, koondumised ja kaugenemised. Võtmevärviks on sügav, ent napp valge, mis on olnud Elkeni maalijaväljakutseks juba pikka aega. Juba 2012. aastal olid Tallinna Linnagaleriis väljas tema esimesed valged nn madratsid, mis said oma tingliku nime triipja visuaali järgi. Tollane „valge“ viitas kristlusele ja ülekohtule laiemalt, kitsamalt aga kunstniku eluloole, sest Elken sündis Siberis, Krasnojarski krais, küüditatute perekonnas.
Kaader Liina Leo veideoteosest "Fortuna" (2025)
Sel pühapäeval, 8. veebruaril, algusega kell 14:00, tutvustab kunstnik Liina Leo Hobusepea galeriis publikule enda isikunäitust „Fortuna“. Tuur viiakse läbi eesti keeles ja on kõigile osalistele tasuta. 8. veebruar on ka Liina Leo näituse „Fortuna“ viimane päev Hobusepea galeriis.  Olete oodatud! Oo, Fortuna, veered kuuna, heitlikutel ilmateil. Kord ta laastab, kord ta taastab, elu nurjatu on meil.. – Katkend tundmatute autorite 13. saj käsikirjast „Carmina Burana”, ladina keelest tõlkinud Mati Soomre.
Näitus „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“ Kumu kunstimuuseumis (26.09.2025 – 22.02.2026). Foto: Stanislav Stepaško. Sündmuse visuaali kujundus: Eesti Arhitektuurimuuseum
Teisipäeval, 10. veebruaril kell 18.00 toimub Kumu kunstimuuseumis 2026. aasta esimene (H)ARUTUS, sel korral Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi koostöös. Vestlusel võtame teemaks sisearhitektuuri, näitusekujunduse ja kunsti piirialad ning vestleme, kuidas need distsipliinid üksteist mõjutavad, kattuvad ning uusi ruumilisi ja esteetilisi tähendusi loovad. Arutleme, kuidas on näitusekujunduse praktika ajas muutunud, kuidas ruumikujundus mõjutab teose tajumist ning kuidas kunst ja arhitektuur saavad üksteist toetada või ümber tõlgendada. 
Al Paldrok
6. veebruaril kell 18.00 avatakse Kastellaanimaja galeriis kunstnik Al Paldroki näitus „Eksistentsiaalse ruumi ajutine dimensioon“ (The Temporal Dimension of Existential Space). Näitus hõlmab ruumi, kohta, mälu ja kujutlust ning mõtete kollektiivset kihistust. Psühhofüüsiline teemakäsitlus peidab endas füüsilise, spirituaalse ja virtuaalse maailma sümbioosi, hingeliskehalise kogemuse, objektiivsete ärritajate ja psüühiliste elamuste protsesside vahelisi seoseid. Kunstniku sõnul paneb praegune globaalne võrgustikukultuur rõhku virtuaalsele ja visuaalsele, eraldades mõistuse kehast.
Sandra Jõgeva „RAHVA TEENER“
Sandra Jõgeva „RAHVA TEENER“
to
Sandra Jõgeva RAHVA TEENER 2.2.–24.2.2026 Galerii Metropol 6 m2 ja Metropol Kapp (Vana-Kalamaja 46, Tallinn) Kunstnik galeriis kohal L 7.2, L 14.2 ja L 21.2 kell 12-20, muul ajal on näitus avatud eelneval kokkuleppel. Galerii Metropol võõrustab Eesti kunstielu haiguslugu terava luubi all hoidvat kunstnikku, filmitegijat, kirjanikku ja kriitikut, kes endale armu andmata läheb alati ka järgmisse lahingusse õigluse ja kunsti nimel. Sandra selgitab: „See näitus segab kunsti eraeluga ning poliitilist isikliku ja performatiivsega. Olulise osa näitusest moodustab videoinstallatsioon “Minu võitlus”, mille aluseks on mu meilivahetus 2025 suvel Eesti Kunstnike Liidu juhtkonnaga, eesmärgiks muuta kandideerimisprotsess EKL-i poolt hallatavatesse galeriidesse kunstnike jaoks demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks.
Maarit Murka “Eneseabi 4”, 190x170 cm, õli lõuendil, 2026. (Repro autor: Stanislav Stepaško)
Maarit Murka “Ibaesene” 16.01.–28.02.2026 Art&Tonic galeriis on Maarit Murka uute maalide näituse “Ibaesene”, mis on avatud 28. veebruarini. Näituse keskmes on suureformaadilised uudismaalid, mis uurivad kunstniku sisemaailma ja loomingulise identiteedi küsimusi. Maarit Murka (s. 1981) kuulub Eesti noorema põlvkonna tunnustatuimate hüperrealistlike kunstnike hulka. Ta on peamiselt tuntud meisterlike fotorealistlike teoste autorina, mis tihti kasutavad modellina kunstnikku ennast. Tema teosed on paljudes riiklikes ning erakogudes nii Eestis kui ka piiri taga. Murka on Eesti kaasaegse kunsti hüperrealistliku suuna olulisimaid tegijaid, kes huvitub aktiivselt ajaloolistest ja ühiskondlikest teemadest. Kunstnik on tuntud ka tehnilise eksperimenteerijana, kes annab oma traditsioonilistele maalidele installatiivse mahu.
Lolita Katkovska (foto:Tiia Eikholm)
Eesti-Läti köitekunstinäitus Scripta manent VII „In principio. Sõna Arvo Pärdi muusikas”. Läti Rahvusraamatukogu 4. korruse galeriis, Mūkusalas iela 3, Riia. Avamine reedel, 6. veebruaril kell 17. Osalemine märkida siin. Eesti Köitekunstnike Ühendus koostöös Läti Raamatuköite- ja Nahadisaini Ühinguga esitleb Läti Rahvusraamatukogu 4. korruse galeriis köitekunstinäitust Scripta manent VII „In principio. Sõna Arvo Pärdi muusikas”. Näitus on avatud 6. veebruarist kuni 4. maini 2026.