Üritused

Nejapäeval, 15. oktoobril algusega kell 17.30 avatakse Staapli 3 galeriis Sergei Inkatovi isikunäitus „Helios“.   Sergei Inkatov isikunäitus „Helios“ kutsub teid abstraktse maalikunsti maailma, mis on autori kavatsuse kohaselt võimeline looma ainulaadse pildi maailmakorrast, mis on täis tundeid, eluenergiat ja värvi. Sergei loomepraktika peamine suund on ekspressiivse käsitluslaadiga abstraktsed kompositsioonid. Küpse maalikunstnikuna on Sergei Inkatov loonud ainulaadse maali stiili, mis kasutab rikast ja tugevat koloriiti ning sulandab erinevaid kultuure.    Sergei Inkatov on sündinud Bakuus ja elab alates 1994. aastast Eestis. Sergei maalid on olnud kümnetel isiknäitustel Balti, Põhja ja Madalmaades ning Saksamaal, Suurbritannias, USAs ja Venemaal.

17. oktoobrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatud Kadri Mälgu isikunäitus „Buldog“, mis esitleb valikut autori viimase viie aasta loomingust.    Kooslust ühendavaks võtmeks on Mälk valinud buldogi metafoori, kirjeldades teda tasakaaluka ja intelligentse olendina. „Vajaduse korral kaitseb buldog kõiki. Ta on hästi arenenud huumorimeelega rahulik ja mõtlik loom. Kangekaelne, ent aristokraatlike maneeridega melanhoolik,” kirjutab Kadri Mälk näituse saatetekstis. “Arvestada tuleb sellega, et teda ei tohi sundida ja ta enne mõtleb, kui tegutseb.“ Näiliselt taltsutatud loomas säilib siiski talle loomuomane metsikus ja silmale nähtamatu, mida ka Mälgu ehtetest pahvakutena õhkub. Ekspositsiooni keskmeks on autor asetanud oma õpetajale Leili Kuldkepile pühendatud teose.

Reedel, 2. oktoobril, kell 17.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Kaija Kesa graafika näitus „Tiivasirutus“.   Näitusel esitleb Kaija Kesa oma uuemat loomingut, sealhulgas Eestis vähetuntud jaapanipärases mokulito puulitograafia tehnikas loodud graafilisi lehti. Olete väga oodatud näituse avamisele!   Läbiv teema on seekord lihtsalt öeldes „lilled ja liblikad“. Nende eeskujuks on realistlikud isendid, mis on muundatud kummastavalt üleelusuurusteks. Mikro ja makro on vahetanud kohad ja tekitanud põneva tajunihke.   Näitus jääb Sakala Keskuse jalutussaalis teid rõõmustama 4. novembrini.   Näitust toetavad Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ja Harjumaa ekspertgrupid.   Lisainfo:

Näitus kujutab endast metoodilist igapäevaste joonistuste seeriat, mille tulemuseks on abstraktselt grotesksed ja sürrealistlikud meeleolud. „Peamiselt oma loomingus digitehnoloogiat kasutades tunnen puudust keha ja käe läbi loomisest ning materjaliga vahetus kontaktis olemisest. Tänu kokkupuutele tänavakunstnikega 2017 a. sain taas inspiratsiooni igapäevaselt end „lahti joonistama“ hakata, millest sai omamoodi meditatiivne praktika. Keskkonnast ja kohalolust impulsse ammutades maandusingi tindiga paberile ja segunevate mustrite sümbioosi. Käesolev joonistuste seeria on pühendatud tänutundega Lumele ja kõigile neile, kellega elu enam (sageli) kokku ei vii, kuid kes on jätnud oma kustumatu panuse minu loomingu kujunemisse.“   Riina Varol (s. 1979) on Eesti kunstnik ja fotograaf, kes on tuntud moe- ja portreefoto valdkonnas, kuid kunstilises väljenduses endale meediumite osas piiranguid ei sea, liikudes fotomanipulatsioonide, graafika, maali, skulptuuri, ruumi- ja tajupõhiste installatsioonide ning performance’i väljal.

15. oktoobril kell 16 avatakse Kuressaares Raegaleriis kaks köitenäitust – Juhan Viidingu „Kõned sisemaalt” ja Ellen Niidu ja Jaan Krossi luulevalimikul põhinev „Oi sina mu pesa”. Näitustel on väljas mitmekülgne valik luuletõlgendusi meie köitekunstnikelt.    Juhan Viidingule pühendatud näituse peateljeks on 14 tekstist koosneva luulevaliku „Kõned sisemaal“ raamatu-kunstilised interpretatsioonid. Luuletused valis välja Juhani tütar Elo Viiding, keskendudes pigem vähemtuntud tekstidele. Iga köitjast kaasautor lisas oma Viidingule kaasmõtteid kas illustratsioonide, kujunduse või kasvõi ülima minimalismi näol. Valimikus trükitud luuletused on lugemiseks eksponeeritud ka näituseruumi seinal.   Köitekunstinäitus „Oi sina mu pesa“ koosneb neljakümne kunstniku  tõlgendustest luulevalimikule, mis on kokku pandud ja välja antud spetsiaalselt Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva puhul.

Olete oodatud näituse avamisele reedel 16. oktoobril 2020 kell 18.00!

16. oktoobril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones näitus „Olge te hoitud ja armastatud“, mis toob publikuni Dénes Farkasi, Tõnis Saadoja ja Jevgeni Zolotko loomingu koos suurendatud ja väljavalgustatud fotodega Prinzhorni kollektsioonist. Näituse kuraator on Tamara Luuk.   „Iga näituse saamislugu algab kunstnikega, kes sind kõnetavad. Juhtub neid olema rohkem kui üks, peavad nad olema väga, väga head kunstnikud, et nende ühtejooksev kõne su peas vasardavaks kakofooniaks ei muutuks. Dénes Farkasi, Tõnis Saadoja ja Jevgeni Zolotko loomingu kogemus on olnud võimsam kui kõne, see on pigem üleujutus, kus vee peale jäämiseks tuleb suu kinni hoida. Meie oma ungarlane Dénes Farkas, meie oma venelane Jevgeni Zolotko ja meie oma eestlane Tõnis Saadoja esitavad vägeva läbilõike Eesti ühiskonna mitmekesisuse tagasihoidlikust potentsiaalist.

Eesti Maalikunstnike Liidu valiknäitus „Isiklikke poliitikaid. Maale moodsa klassika varasalvest“ avatakse Rae Kunsti Platsis 14. oktoobril kell 19.00.   Vihjeid oma isiklikest poliitikatest annavad maalikunstnikud: Lembit Sarapuu, Mari Roosvalt, Valeri Vinogradov, Anne Parmasto, Jaan Elken, Raoul Kurvitz, Tiina Tammetalu, Vilen Künnapu, August Künnapu, Tiit Jaanson, Jane Remm, Owe Büttner   Paul Valéry on öelnud, et poliitika on kunst hoida inimesi sekkumast asjadesse, mis neid õigustatult puudutavad.

Teisipäevast, 13. oktoobrist 2020 on Draakoni galeriis avatud Lauri Koppeli isiknäitus „Demiurgi Tupperware“. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini 2020.   Ideed, et maailm on ebanormaalne olukord, kannab Iraani hellenistlikust juutlusest pärit gnostitsism. Negatiivse mateeriaga maailma loojaks on langenud jumalik kuri olend Demiurg. Hermeetilisi plastikust toidukarpe toidu säilitamiseks ja ladustamiseks toodab üks maailma suurimaid otsemüügifirmasid Tupperware. Vee ja õhukindlatest erineva kujuga karbikestest on saanud olmekultuuri osa.   Hüljatud Nõukogudeaegsetes suvilates on hermetiseerinud sotsiaalne utoopia. Modernistlik idee, millest kanduvalt suvilad ehitati, kandis endas funktsionalistliku arhitektuuri inimlikustamist. Suvilad olid mõeldud pakkuma inimestele ülimalt ratsionaalset puhkeruumi, suvilates väljendusid Nõukogude Eesti tollased moesõnad nagu orgaaniline arhitektuur ja karniisarhitektuur.

9. oktoobril tähistab Eesti kultuuri nädalaleht Sirp 80 aasta möödumist lehe esimese numbri ilmumisest. Vaid sõja ajal katkenud järjepideva ilmumisega on jõutud Sirbi, mis ilmunud ka nimede all Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht, 3812 numbrini ja 4000 ei ole enam mägede taga. Algselt kõhnuke ajaleht on kasvanud koos Eesti kõrgkultuuriga 4-küljelisest 40- leheküljeliseks ning kaugelt üle poole kaheksa aastakümne sisust on ilmunud sõnavabaduse aastatel ja tsensuurist puutumatult.   Sirp tähistab juubelit näitustega „Hulgad“ Tallinna Balti jaama tunnelis ning „Tõsted“ Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis, mõlemad avatakse reede, 9. oktoobri pärastlõunal (algusega tunnelis kell 15 ja väligaleriis kell 16).