Üritused

bordoo|punane, granaat|punane, härg|punane, härjavere|punane, jõhvika|punane, kirsi|punane, kirss|punane, korall|punane, lepakoore|punane, lepa|punane, lepatriinu|punane, liha|punane, lutik|punane, lõhe|punane, maasik|punane, moon|punane, paburitsi|punane, peedi|punane, peet|punane, pihla|punane, pohla|punane, porgand(i)|punane, pull|punane, rebase|punane, roos|punane, rooste|punane, rubiin|punane, sarlak|punane, telliskivi|punane, tomat(i)|punane, tuli|punane, vaarik(a)|punane, vabarn(a)|punane, vask|punane, vein(i)|punane, veri|punane, vähk|punane, õis|punane, õun|punane, ääspunane; hallikas|punane, kollakas|punane, kuldjas|punane, kuld|punane, kullakas|punane, lilla(kas)|punane, must(jas)|punane, oranž(ikas)|punane, paatjas|punane, pastell|punane, pronks(jas)|punane, pruunikas|punane, pruun(jas)|punane, rohekas|punane, roosa(kas)|punane, ruske|punane, ruuge|punane, ruugjas|punane, sinakas|punane, sini|punane, sinkjas|punane, suits|punane, tuhk(jas)|punane, violetjas|punane, violettpunane; eha|punane, hommiku|punane, koidu|punane, loojangu|punane, pilve|punane, päikese|punane, tulekahjupunane; ere|punane, ergav|punane,

Kunstiajakiri „Estonain Art 2/2020“ räägib ökoloogiliset kriisist   Eesti Instituudil on ilmunud ajakirja Estonian Art 2020. aasta sügisnumber ”The Anthropocene Issue”, mis keskendub antropotseeni ja kunsti vahelistele suhetele. Vaatluse all on biomass, tulevikutekstiilid, antropotseen Eesti visuaalkultuuris, ökoaktivism Baltimaades, alternatiivsed tulevikunarratiivid ja kogukonnaaiad kunstipraktika osana. Ajakirja vahelt leiavad lugejad Laura Põllu ja Lou Sheppardi loodud visuaalessee “The Exquisite Corpse”, mis käsitleb toksiliste mahajäetud kaevanduste teemat.   Kunsti, ökoloogia ja tehnoloogia teemadel on kaasa mõelnud Hasso Krull, Eike Eplik, Peeter Laurits, Linda Kaljundi, Merilin Talumaa, Laura Põld, Lou Sheppard, Laura Toots, Paul Kuimet, Kärt Ojavee, Taavi Hallimäe, Ann Mirjam Vaikla, Saskia Lillepuu, Sandra Kosorotova, Laura Kuusk, Jaagup Irve, Ott Scheler, Inga Lāce ja Heidi Ballet.

SININE SALAPÄRA   Kuidas seletada seletamatut? Kuidas portreteerida saladust hoidvat naeratust? Elu koosneb mitmetest kihtidest ja tahkudest, kuid igaühel on oma helisagedus selle tajumiseks. Pihtimus kui kulgemine läbi mälumaastiku. Sisemise mõtiskluse abil tuleb eemaldada ebaoluline hetkede taaselustamisest. Paljud alustatud teekonnad ei jõudnud oma õnnelikku lõppu ära oodata. Möödunu läbivaatamine tundub olevat vaikselt kulgev nostalgiline rännak. Tihti käest lipsanud mäluvarjundid on fookusest väljas. Iseendaga olemise hetk on mõtete ja tunnete kahekõne. Näitus oleks loojutustamine ainult pilguga puudutades.   Näitus on avatud 11.10.-11.11.2020.   KELLI VALK 1952 sündinud Tallinnas

Eva Jänes, kui kauaaegne Tallinna Jaani kiriku galerist, on pealkirjastanud oma näituse kui „Ilmalätted“. Ilmalätete all mõtleb kunstnik eelkõige Eestis asuvaid allikaid, mis on meie rahvale olnud pühad läbi aegade.   Kunstnik ütles näituse saateks: „See teema huvitab mind, kuna Eestimaal on tuhandeid lätteid ehk allikaid ja juba 1930. aastail lasi Gustav Vilbaste eesti rahval üles kirjutada nende kodukoha lähedal olevad allikad. Liites ja lahutades selgus siis ebamäärane arv 3500–5000. Ja allikatel on oma nimed. Paljud pildid on maalitud mõeldes vaimsetele allikatele ja inimeste hingelistele otsingutele, näiteks on ühe maali nimi „Ükskord taevas laulab“, „Vere Läte“ ja „Ilmaallik“. Kolm uut pilti, mis me siin üksteise kohale panime, on nimega „Nii nagu taevas“ – need olen ma püüdnud edasi anda oma uues laadis, mis on küll ikka geomeetriline, aga neis on rohkem maalilisust.“   2017.

Näituse „POOL KRAADI: kuidas kanda kliimapööret“ avamine Solaris keskuses.   Alates 19. oktoobrist on Solaris keskuses avatud Eesti Lavastuskunstnike Liidu näitus „POOL KRAADI: Kuidas kanda kliimapööret“, mille fookuses on jätkusuutlikkusega seonduvad võimalused ja väljakutsed moe- ja rõivatööstuse kontekstis. Osalevad 10 kunstnikku ELKL-ist.   Kostüümikunst on lavastuskunstnike loomingus üks peamine kommunikatsioonivahend ning moetööstus asub teatavasti planeeti reostavate tööstusharude seas esirinnas. Maailma moepealinnas Pariisis allkirjastatud kliimakokkulepe näeb ette hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus võrreldes tööstusajastu eelse ajaga 1,5°C juures ning tänaseks on selleni jäänud veel pool kraadi.

Alates reedest, 16. oktoobrist saab Hop galeriis vaadata Nils Hinti isikunäitust „Katkendeid vestlustest, mida meie vahel pole kunagi olnud“.   Ma tahaks sulle näidata üht metsaoja, mis voolab niiskes ja hämaras sängis kõrgete puude all. Selle roostepunane ja tume vesi maitseb nagu kuuseokkad ja külm kõdunev puit. Paljajalu ja puruvanad varba vahel seal jahedas vees seistes sain ma aru, et mul ei ole mitte midagi öelda. Mets on vahepeal maha võetud ja uus on peale kasvanud. Oja voolab edasi.   Nils Hint   „Katkendeid vestlustest, mida meie vahel pole kunagi olnud“ on omamoodi retrospektiivnäitus, mis võtab kokku kunstniku viimaste aastate loomingu. Avataval näitusel eksponeerib rahvusvahelise näitusekogemusega kunstnik kahte töödeseeriat, nii väikeseformaadilisi kantavaid ehteid kui ka suuremaid skulpturaalseid teoseid.

Oma loomingust, emailikunstist ja elust kõneleb ehtekunstnik Tamara Sergijenko lähemalt oma kunstnikuvestlusel, mis toimub 16.10.2020 A-galeriis, algusega kell 18.    Näituse külastajatel on erakordne võimalus näha Sergijenko hõbeehteid harvaesinevas ning tehniliselt väga nõudlikus akenemailitehnikas plique-à-jour). SÕNUM BABÜLONIST on peegeldus sellest, kuidas puutume tänapäevases maailmakorralduses sageli kokku iidsete tsivilisatsioonide traditsioonidega. Üks nendest – ehete loomine ja kandmine – ei ole kaotanud oma aktuaalsust ka meie päevil. Ammumöödunud aegade kordumatu koloriit kajastub maalidel, mis on ootamatul kombel „inkrusteeritud“ hõbedast ehetega.   Palume sündmusele tulijatel pidada kinni Terviseameti nõuetest, vältida lähikontakte ja kanda maske.

Tartu Kunstimuuseumis on 24. oktoobrist avatud Tiit Pääsukese (s 1941) mahukas ning värviküllane ülevaatenäitus „Nostalgiata“. Läbi kahe korruse saab tutvuda Eesti ühe parima koloristi loominguga 1960ndatest tänaseni. Pääsuke kannab oma kunstis edasi klassikalise maali traditsioone kaasaegses võtmes, ületades aegu ja trende.   Väljapanek on selle poolest eriline, et kunstnik naaseb paika, kust 1957. aastal sai alguse tema teekond Tartu Kunstikooli õpilasena. Nimelt asus just sellessamas 18. sajandi lõpus ehitatud klassitsistlikus härrastemajas muusika- ja kunstikooli poiste ühiselamu. Sellele eluperioodile pööratakse näitusel ka eraldi tähelepanu: külastaja saab aimu tollasest miljööst ja väljas on valik õpinguaegseid teoseid, mis näitustele jõuavad harva.    Näituse kuraatori Joanna Hoffmanni sõnul on koostöö Tiit Pääsukesega olnud väga põnev: „Vaatasime koos läbi kastide viisi arhiivmaterjali: fotosid, trükiseid, kirju ja dokumente.

Kolmapäevast, 14. oktoobrist 2020 on Hobusepea galeriis avatud August Saia isiknäitus „Värvi lugu”. Näitus jääb avatuks 2. novembrini 2020.   „Elas kord…“ Kunagi ammu, ühel kaugel planeedil, elasid kord jääkamakad. Ühel palaval päikeselisel päeval hakkasid jääkamakad pragunema ja sulama. Viis jääkamakat nägid muutustes võimalust seikluseks. Nad eraldusid teistest jäämeres elavatest kamakatest ja suundusid kolme mere ja kalda taha õnne otsima.   Poolel teel aga hakkasid jääkamakad pragunema. Üks neist ehmus ja pöördus tagasi. Neli kamakat läksid kartmatult edasi ja sulasid ära. Aga selgus, et midagi hirmsat ei juhtunudki. Nad muutusid osaks merest ja see andis neile uued võimed. Nad asusid uurima mere avarusi, sukeldudes mere põhja ja vahutades lainetena mere kaldail.

Oled oodatud Tõnis Saadoja maalinäituse „Paberist linn“ avamisele Rüki galeriis teisipäeval, 20. oktoobril kell 17.00. Väljapanek koondab töid kunstniku kahelt varasemalt isikunäituselt.    Näitusele on kokku toodud kahel varasemal näitusel („Saabumine paberist linna“ Hobusepea galeriis, 2018 ning „"Paberist linn. Ümbrikus taevas“ Draakoni galeriis, 2019) eksponeeritud maalid, mis lähtuvad samast motiivist. Maaliseeriate keskseks motiiviks on topeltsärituse meetodil loodud fotolavastus, kus projitseeritud kujutis päikeselisest 1980. aastate Ameerikast murdub paberist konstrueeritud ruumimudelil. Topeltsärituse tulemusena tekkinud nihked kujutise proportsioonis, värvuses ja perspektiivis loovad justkui rikkaliku superpildi, mille iga fragment on vaadeldav kui omaette komponeeritud teos. Nende fragmentide maalimine, uurimine ja kordamine on võrreldav ekskursiooniga läbi mälu ja isiklike märkmete.