Breadcrumb

Üritused

Urmas Lüüs „Tädi Õie 65. sünnipäev“
Täna, 5. aprillil esietendub Urmas Lüüsi eksistentsiaal-utoopiline komöödia „Tädi Õie 65. sünnipäev“.  Tegevus toimub installatiivses ruumis. Publik saabub peole, Õie korter on küll kitsas, kuid seltsis segasem. Tähistataksekoos elatud aastaid, vaadatakse otsa mineviku valudele ja oleviku olemisele. Tsiteerides laulusõnu: noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi!   „Tädi Õie, tegeliku nimega Õie Tolm, saab lavastuses 65aastaseks. Kogu lavastus on tema sünnipäev ja teatripublik tema külalised ning etendus see, mis juhtuma hakkab. Mõistagi on seal allhoovused nagu filmikunstiski. Pole vahet, kas seal on 65aastane tädi või 30aastane noormees, sest see räägib sellest, kuidas hoida koos maailma, mis pidevalt laguneb, inimesena, kes pidevalt laguneb,“ rääkis Lüüs intervjuus Peeter Kormašovile.   
Rahvusvaheline grupinäitus „Päästik“
5. aprillil kell 18.00 avatakse EKKMi 2024. aasta hooaeg rahvusvahelise grupinäitusega „Päästik“, mis on muuseumi kuraatorite Evelyn Raudsepa ja Maria Helen Kändi esimene ühisprojekt. Avamise õhtul 5. aprillil kell 17.00 toimub näitusel ingliskeelne kuraatorituur koos näitusel osalevate kunstnikega. Laupäeval, 6. aprillil kell 14.00-18.00 on näituse publikuprogrammi raames EKKM baaris võimalik kohtuda kuraator Evelyn Raudsepaga.
 ARSi Filmifestival - AFF 2024
ARSi Filmifestival - AFF 2024
to
ARSi Filmifestival – AFF 2024 10.–11. aprill, kell 18–22 ARS Kunstilinnak, Stuudio 98, Pärnu mnt 154 10.–11. aprillil juba viiendat korda toimuv ARSi Filmifestival esitleb nüüdiskunstnike video- ja filmiloomingut nii Eestist kui väljaspoolt.
Sirje Kriisa ja Tiia Eikholm „Jääknäitus“
Kahe nahakunstniku Sirje Kriisa ja Tiia Eikholmi ühisnäituse „Jääknäitus“ lähtepunktiks on taaskasutus. Näitus jääb Harju Maakonnaraamatukogus avatuks 30. aprillini 2024. Tiia Eikholm: „Igal nahakunstnikul on vähemalt üks kotitäis nahatükke ja -ribasid, mis on teistest töödest üle jäänud ning mida ei raatsita ära visata. Sellest ruumi võtvast ja tülikast kaosest saab aga edukalt väikese ümberpaigutamise ning komponeerimisega luua korra ehk hoopis uue asja. Vaja on vaid veidi fantaasiat, loomingulisust ja pisut püsivust. See on nagu pusle, kus segamini tükkidest saab kokku panna päris korraliku pildi.“
Uku Sepsivardi skulptuurid Järvselja õppe- ja katsemetskonnas
Ootame Teid projekti „Kuko3 – kunstnikud kogudes, kogukondades ja kollektiivides“ esimese näituse avamisele Järvselja õppe- ja katsemetskonnas 26. aprillil kell 16.00! Kunstnik Uku Sepsivart on saanud inspiratsiooni Järvselja loodusest ja lugudest ning loonud seeria skulptuure, mis asuvad nii matkaradade ääres kui ka värskelt valminud Järvselja Õppe- ja Katsemuuseumis – nimelt on selleks suveks uue kuue saanud muuseumitoa ekspositsioon, mis puistab külastajate ette rohkelt kilde Järvselja rikkalikust ajaloost. *****
Eesti Maalikunstnike Liidu 2024 aastanäitus Pärnu UKMs
Eesti Maalikunstnike Liidu 2024 aastanäitus „Kusagil – üle vikerkaare“ on Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avatud 6. aprillist kuni 26. maini 2024. Näitus avatakse 6. aprillil kell 14. "Someplace where there isn't any trouble. Do you suppose there is such a place, Toto? There must be. It's not a place you can get to by a boat, or a train. It's far, far away. Behind the moon, beyond the rain" küsis Dorothy/Judy Garland oma koeralt Toto, 1939 a filmis "Võlur Oz".
Erki Kannuse näitus „Klaaskeha“
Erki Kannuse näitus „Klaaskeha“
to
Neljapäeval 4. aprillil kell 18.00 avab Erki Kannus Okapi galeriis näituse „KLAASKEHA“. Erki Kannuse näitus „Klaaskeha“ vaatleb intiimse keha muutumist steriilseks klaasobjektiks. Väljapanek koosneb kahest suuremast mitmeosalisest klaasteosest: interaktiivsest heliobjektist „Õhtune lüps“ ja kuuma klaasiga joonistatud naisaktide-krokiide seeriast „Nimeta - aeg pärast“. „Nimeta - aeg pärast“ mõtiskleb bioloogilise keha haavatavuse ja kaduvuse üle, maalides düstoopilise pildi tuumasõja-järgsest maailmast. Eksponeeritakse ka videot teose loomise / hävingu protsessist. „Õhtune lüps“ edastab rahulikku, peaaegu pastoraalset õhtumeeleolu, kus kostuvad mõtlikud suupillihelid, vee sulin ja ämbrite kolksumine. Orgaanilise vormiga klaasobjekte saab külastaja veeämbrites üles-alla liigutada ning sel teel luua meditatiivseid helisid. Näituse toimumist toetas Kultuurkapital.
Enn Põldroos. Autoportree. Detail. 1967. Tartu Kunstimuuseum
Kumu kunstimuuseumi 2. korruse seminariruumis toimub teisipäeval, 2. aprillil ettekannete päev „Enn Põldroos ja tema aeg“. Kumu kunstimuuseumi ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ühisseminar keskendub 1950. aastate teise poole ja 1960. aastate kunstiprotsessidele Enn Põldroosi ja tema põlvkonnakaaslaste kujunemise valguses. Kell 13 algavale seminarile on oodatud kõik huvilised, osalemine on tasuta ja eelnevalt registreeruda pole vaja. Seminar on ühtlasi ettevalmistus kunstniku mastaapseks isikunäituseks „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“, mis avatakse käesoleva aasta lõpus.
Maria Lapteva „Lucky Bug“
4. aprillil 2024 avanev näitus  „Kõik tüdrukutest / It`s All About the Girls“ keskendub inimese keerulisele ja mitmetahulisele olemusele, peegeldades vastuolusid, mida inimene võib endas kanda. Maria Lapteva Sidljarevitši maalid kujutavad erinevaid stiile, mõtteviise ja emotsioone, mis on seotud tüdruku kujundiga. Tema teostes võib leida nii rõõmsaid ja erksavärvilisi kui ka melanhoolseid ja sügavaid noote, andes edasi tüdruk-olemise erinevaid aspekte. Tüdruk võib samal ajal olla nii hea kui halb, nii armastav kui manipuleeriv, nii tugev kui haavatav. Seda ideed laiemalt vaadates võib jõuda kogu elu duaalsuse tunnetamiseni – paratamatult hõlmab elu vastandlikke nähtusi, head ja halba, elu ja surma, armastust ja vihkamist, õnne ja kurbust, rõõmu ja valu. 
Andrus Rõugu maalinäitus „Taevas ja maa“
28. märtsil kell 17 avatakse Tallinna Kirjanduskeskuse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Andrus Rõugu maalinäitus „Taevas ja maa“. Näitus annab hea võimaluse süvenemiseks kunstniku viimaste aastate loomingusse, kus Rõugule omastena traditsiooniliste minimalistlike maalide kõrval näeb ka ekspressiivsemas laadis teoseid. Neid on autor vaheldumisi teistega ka varem teinud, aga siis pöördunud jälle tagasi tuntud vana stiili juurde, nagu teelt eksinu. Lisaks on ta palgatöö kõrval 17 aasta jooksul pidanud joonistuspäevikut.