Üritused

Pärnu ajaloolise vesimudaravila peahoones (praegune Hedon Spa & Hotel, Ranna pst.1) on aates 13. juunist avatud Eesti Metallikunstnike Liidu temaatiline aastanäitus ”Suvepuhkus”. Seekordsel väljapanekul - Pärnus juba viiendat korda toimuval - osaleb 26 kunstnikku kokku 65 tööga, kus ehetele lisaks leiab ka metallist pisiskulptuure ja värvikaid objekte. Teema on andnud võimaluse kajastada kõike alates puhkusest liivarannal kuni unustatud maakodu külastuseni, olgu see siis klassikalisemas vormis või kaasaegsemal kujul. Osavõtjate seast leiab nii elavaid klassikuid, kes tulid eesti ehtekunsti juba 1960. aastatel kui noori autoreid, alles viimasel kümnendil lisandunud tegijaid, samuti välismaal töötavaid eesti juveliire. Väljas on ka sepakunst.

Neljapäeval, 2. juulil kell 17.00 - 19.00 toimub kõiki hetkel EKL galeriides avatud näitusi tutvustav ringkäik.  Programm algab Hop galeriis (Hobusepea 2) ja lõpeb Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6).  Ajakava

3.–5. juulil toimub Kuressaares juba viiendat korda Saarte Art Fest, mis kannab tänavu alapealkirja "Con Turbo*". Viie aastaga on Saarte Art Fest kasvanud ja leidnud oma kindla rütmi. Ta ei liigu enam ettevaatlikult ja katsetades, vaid võtab julgelt kurve ning avastab uusi asumaid. Kunstifestivali programmis on näitused, performance'id, töötoad, kunstiturg, vestlused, arhitektuurilised sekkumised, linnaruumi avardavad jalutuskäigud, avatud ateljeed ning kontserdid. Tegevust jätkub nii lastele kui täiskasvanutele. Tänavune programm sünnib koostöös Eesti Kunstiakadeemia, Saaremaa Muuseumi, Aavikute majamuuseumi, Saaremaa Kunstistuudio, Saaremaa Kunstiklubi, All-Linna ning paljude kunstnike, disainerite ja arhitektidega. *Ladinakeelne con viitab koosolemisele ja ühisele liikumisele, turbo aga pöörisele ja jõulisele hoovusele. Kokkukirjutatuna tähendab conturbo raputamist ja harjumuspärase tasakaalu kõigutamist – just sellist loovat liikumist otsib ka tänavune festival. Programm: Reede, 3. juuli

Alates 11. juulist on Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis avatud Kaisa Maasiku isikunäitus „Elus olemise tunne“, mis on osa näitusesarjast „Noor Tartu”. Näitus jääb avatuks kuni 25. oktoobrini 2026. Kaisa Maasiku isikunäitus „Elus olemise tunne“ keskendub argistele, kuid ilusatele hetkedele, mida on kerge märkamata jätta. Need võivad olla juhuslik naeratus kahe võõra vahel, esimene päev pärast kuudepikkust talve, mil saabaste asemel saab jalga panna tennised, või vihmasabin aknaplekil, mis öösel korraks äratab ja seejärel uuesti uinutab. Maasiku teosed lähtuvad vaatlemisest ja märkamisest ning koondavad erinevate inimeste talletatud hetki ja argiseid tähelepanekuid. 

Näitus avatakse 2. juulil FOKU galeriis . “Peregrina” on näitus teel olemisest kui rituaalist. Santiago de Compostela palverännakust inspireeritud projekt jälgib teelolekut kui korduvat, rütmilist ja hetki salvestavat liikumist, mille kaudu avaneb maastik nii välise ruumi kui sisemise seisundina. Nii kujuneb pilt sellest, mida inimene kannab endaga kaasas; millest ta teel vabaneb ja kuidas teekond oma teelist kasvatab. Murusalu loomingule omaselt põimuvad näitusel mälu, ajataju ja korduv dokumenteerimine, mis muudab isikliku rännaku laiemaks mõtiskluseks kuulumisest, kaduvusest ja lootusest. Teekond ei ole ainult teel olemine, vaid viis märgata aja kihistusi ning nähtavaks teha muutusi, mis toimuvad nii inimeses endas kui teda ümbritsevas maailmas. “Peregrina” ühendab palverännaku fotod, luule ja 2011. aastal alustatud elukestva videoinstallatsiooni “Otsides Kuldajastut”.

Reedel, 3. juulil kell 18 avatakse Haapsalu Linnagaleriis Laura Põllu ja Gary Markle’i duonäitus „Õrnad koletised soojal päeval“, mis muudab galerii iseäralike olevuste kogunemispaigaks. Näitus jääb avatuks kuni 2. augustini 2026. „Õrnad koletised soojal päeval“ on Laura Põllu ja Gary Markle’i värskeim koostööprojekt. Kunstnike omavahelistest vestlustest, visandamistest ja materjalikatsetustest on kasvanud välja seltskond iseäralikke olevusi, kelle kehadesse on talletunud folkloor ja argielu, kujutlusvõime ja suvituskultuur. Duo toob Haapsalu Linnagaleriisse omamoodi rannamaastiku. Laest langeb Põllu tafting- ja rüiu-tehnikas loodud tekstiil, mis näib olevat päikese ja meretuule poolt kahvatuks pleegitatud. Rühm rahulikes toonides ja taimja vormikeelega keraamilisi skulptuure - mõned neist kannavad edevaid narmastatud päikesevarje - on jäänud siia suvepäeva

Mauri Grossi näituse "Puhas muld 2" avamine toimub laupäeval, 27. juunil kell 17 Rüki galeriis.  Muld on algus. Vaikne, tume ja viljakas pind, millest võrsub kõik elav. Näitus „Puhas muld 2" koondab teosed, mis kõnelevad kasvamisest, küllusest ja looduse lakkamatust muutumisest. Lopsakad lille- ja võsamaalid avavad vaatajale maailma, kus metsik ilu ei allu rangetele piiridele. Taimestik levib, põimub ja vallutab ruumi, meenutades, et elu loomulik seisund on kasvamine, milles inimene vaid osaleb kas sekkudes või vaatlejana. Õied ja lehed ei ole siin pelgalt looduse kujutised, vaid elujõu, mälu ja sisemise rikkuse kandjad.  Nende teoste kõrval mõjuvad erksavärvilised triibulised maalid kui looduse nähtamatu rütmi visualiseeringud. Värvid pulseerivad, põrkuvad ja harmoneeruvad, kandes endas valguse, aastaaegade ja kasvu lugu. Need maalid tõlgivad looduse liikumise ja hingamise värvideks ning mõjuvad seeläbi justkui triipkoodi või lõiguna rahvariidest.

Reedel, 19. juunil kell 18.00 avab kunstnik Lappy Mary Vabaduse galeriis näituse „Columna Cochlis“. Viimasel ajal on autorit hakanud sügavalt köitma muistse maailma ajalugu ning erinevad rahvalikud müüdid, mis sellega kaasas käivad. See huvi on väljendunud ka hiljutistes töödes, kus võib märgata viiteid muistsetele pärimustele. Kunstniku eesmärgiks ei olnud illustreerida konkreetseid mütoloogilisi süžeesid, vaid pigem tekkisid need kujundid alateadlikult ja iseseisvalt, avades uusi võimalusi kogeda aega, mälu, vormi ja eri ajastute inimeste vahelist sisemist seotust.

Kõik kultuurisõbrad, nii kohtlajärvelased kui ka kaugemad huvilised, on 19. juunil kell 19.00 oodatud endisesse Kukruse Klubisse (Lehe tn 10a, Kukruse), et avastada näituseprojekt „Väljasõit”, mis on osa Stalkeri muuseumi programmist Ida-Virumaal. 1916. aastal rajati Kukrusesse esimene proovikaevandus Eestis ning saadeti sealt 22 vagunitäit põlevkivi tollasesse Petrogradi. Ka nüüd, enam kui sajand hiljem, kaevandatakse Eestis endiselt miljoneid tonne põlevkivi aastas. Küll aga mitte enam Kukrusel. Siin on maa-alune inimtegevus vaikinud juba pea 60 aastat ning Kukruse Klubi on sel sajandil seisnud suuresti tühjana.