Üritused

ARS Projektiruumis avatakse neljapäeval, 25. aprillil kell 18 maalikunsti ja tehisaru kokkupuutepunkte käsitlev näitus „Luba endal muutuda“. Maalikunsti keskmes on alati olnud inimlikkus talle eriomaste puuduste ja voorustega – inimkäe unikaalsus ja ebatäiuslikkus, suutmatus sooritada liigutusi kiirelt ja veatult ning neid identsena korrata on maalikunsti tuumaks olnud läbi meediumi sajanditepikkuse ajaloo. Samas kui tänane tehisaru suudab luua veatuid vorme välgukiirusel, neid lõputul arvul korrata ning ammutada kujundeid kogu inimkonna visuaalkultuuri varasalvest. Ent mis saab siis, kui maalikunsti aeglane protsessuaalsus saab kokku masinkunsti instantse ning globaalseid andmemassiive kiirelt ja tõhusalt kaasava töömeetodiga? Milline roll võiks aeglustusele orienteeritud kunstil olla totaalse kiirenduse ajastul, mil inimesed usaldavad end efektiivsuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu nimel üha enam selliste tehnoloogiliste süsteemide hoolde, mille toimimismehhanisme nad ei tunne?

Näitus on inspireeritud 1999. aastal suletud Sillamäe 1. keskkooli raamatukogust, mis erinevalt koolist veel füüsiliselt eksisteerib. Keskkooli sulgemise järel hõivas hoone seitsmeks aastaks Majanduse ja juhtimise instituut ECOMEN, pärast seda on maja olnud kasutuseta.  Ex libris tähendab ladina keeles “raamatute seast”, viidates millele iganes, mis raamatute vahelt välja võib tulla. Tänase tähenduse – raamatu omanikumärk – sai eksliibris keskajal. Nüüd on raamatukogusse tunginud rühm kunstnikke, kes uuskasutavad parasiitidena selle materjali. Raamatud on endiselt olemas, hoolimata sellest, et tänases päevas pole sel olemasolul erilist kaalu. Siiski käärivad nende ideed ja esteetika omakeskis edasi. Olgu raamatukogu näol tegu koorma või hilja üle antud kingitusega, jääb see avatuks uutele vahetussuhetele.  

Saksamaal Theuerni lossis 14. aprillist 22. septembrini 2024 toimuval rahvusvahelisel näitusel "Kamele, Schach und die Liebe zum Glas - was die Kreuzritter mit nach Europa brachten" („Kaamelid, male ja armastus klaasi vastu – mida tõid endaga Euroopasse ristisõdijad“) esinevad eesti klaasikunstnikud Piret Ellamaa töödega „Värav: ida ja lääs“ ning „Võõrkeha“ ja Mare Saare tööga „Lahinguväljad“. Näituse korraldajaks on Glasheimat Bayern ja kuraatoriks kunstnik Hermann Ritterswürden. Muuhulgas on 2024. aasta ka rahvusvaheline kaameliaasta. https://kultur-schloss-theuern.de/

Neljapäeval, 2. mail kell 18 avaneb grupinäitus „Igavesti õites“ Vaal galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 1. juunini. Kunstnikud: Tõnis Jürgens, Loora Kaubi, Rebecca Norman, Viivi Saikkonen, Marleen Suvi, Roman-Sten Tõnissoo Kuraator: Kaisa Maasik  Graafiline disain: Jaan Pavliuk Grupinäitus „Igavesti õites“ pakub isiklikke sissevaateid kujunemis- ja kasvamislugudesse. See, kuidas keegi ennast täna (enda kehas) tunneb, on otseselt mõjutatud kokkupuutest teiste inimestega, nendega koos eksisteerides, kuid samas jäädes iseendaks. Näitusel on teosed, mis väljendavad siiraid tundeid, kaduvust, seksuaalsust ja enda kehas (eba)mugavalt tundmist. See on kui austusavaldus kasvamisele, mille käigus õpitakse end ja enda eri tahke tundma, lahti laskma teiste ootustest ja isiklikust piinlikkustundest.

Reedel, 26. aprillil kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis Mare Tralla ja Pam Skeltoni ühisnäitus „Kummardu ja kata! / Duck and Cover!“. Näitus jääb avatuks kuni 22. maini, 2024. Näituse pealkiri on laen külma sõja aegsest ohutusmeetmest, millega üritati end läänes kaitsta võimaliku tuumaplahvatuse tagajärgede eest. Maha kummardumine ja kätega enda katmine tundus tõhus meetod, et pakkuda teatud kaitset inimestele, kes asusid väljaspool plahvatuse tulekera raadiust. Koolides viidi sageli läbi „Kummardu ja kata“ (Duck and Cover) õppusi ning näidati selleteemalisi õppefilme. Ka NSV Liidus õpetati lapsi sarnaselt käituma.

Loengu- ja vestlussarja „Millal on disain?“ aprillikuu loengu peab disainer, disainiajaloolane, õppejõud ja Eesti Kunstiakadeemia professor Jüri Kermik.

Neljapäeval, 18. aprillil kell 18 toimub Kumu kunstimuuseumis loeng teemal „Uus-spirituaalsed liikumised 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani“. Üritusel osalevad üks näituse „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“ kuraatoritest ja Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Andreas Kalkun ning ajaloolane ja religiooniloolane Toomas Abiline.

15. aprill – 12. mai 2024 Metropol 6 m2 ja Metropol Kapp (Vana-Kalamaja 46, Tallinn) Metropoli järgmine näitus pakub toetavat lage ja põrandat kunstnikule, kes on olnud ja on iga päev  sündmuste keskmes ja samal ajal libiseb fookusest välja ja pildilt maha. Mis on olemine ja kas see läheb meelest ära? Mis üldse püsib meeles? Ja kas kunsti tegemine on selle kõigega kuidagi seotud. Siin on kunstnik, vaataja ja näitusekoht ühel pulgal ja saab hakata koos vaatama. Toomas selgitab: “...kõige rohkem sarnanevad näituse eksponaadid maalidega, aga see pole kindel; ma olen püüdnud välja mõelda mõningaid asju,  peamiselt meenutusele tuginedes, aga tulemus tekitab mus nõutust ja arusaamatust; ma usun, et maailma toimimise aluseks on matemaatika, mingid valemid, mingid võrrandid, mingid kordajad, aga ma ei suuda arvutussüsteemide loogikat  jälgida, ma lihtsalt olen, mu keha ootab koos minuga, vahepeal on päris mõnusalt vaikne, kui ma püüan mõista, mis toimub.

Laupäeval, 27. aprillil kell 15 avatakse Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas Triinu Jürvese ja Kaarel Kütase näitus „Pindpõnevus“, olete oodatud näituse avamisele! Pind ongi sellepärast pind, et seal all on veel midagi. Mitu kihti kuju ja tihedust muutvat läbikasvanud ja voolavat ollust. Virvendust, mis sügavamal pulbitseb või lebab täitsa vaikselt. Ja pinda pealt ära võtta ei saa, ilma ülejäänuta teda pole. Põnev. Näitusel on kohakuti kolm kihistust - Triinu Jürvese isiklikest läbielamistest lähtuvad ekspressiivsed kodeeritud maalid, Kaarel Kütase talupoegliku hellusega kokku pandud objektid ja ühisloominguna valminud installatsioon, mis visualiseerib raskesti märgatavat muundumist, mida silm ei erista. Autorid on oma kunstipraktikates peaaegu vastandid - kultuurist läbiimbunud süsteemne kontseptualist-minimalist ja Non Grata rüpest välja tulistatud impulsiivne poeetiline metslane - aga selgub, et nad liiguvad ikkagi samas suunas, lihtsalt eri kihtides. Lõpptulemus on korraga nii isiklik kui üldine, otseütlev kui allegooriline.

Disaini ja Arhitektuurigalerii 15.–27. aprill * Mullirõõm. Mull on hetkeline ime, nagu Alice’i imedemaa, kus ruum muutub ja väändub, naljatades ja pettes, vigurdades ja võrgutades. See on võlunud aastasadu nii füüsikuid, lüürikuid kui ka filosoofe.  Mull mängib valgusega, lõhkudes selle värvideks. Hetkeks kangastub kõverduv peeglimaailm, olematus, miraaž, meelepete, muutuv värvirikas teispoolsus, mis on ühe silmis ime ja teise silmis interferents.