Üritused

Reedel, 11. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Art Allmägi ja Katrin Piile ühisnäitus „Sümbioos”. Avatav näitus on kunstnike koostöö kolmas ja viimane näitus, kus kunstimaailma püha kolmainsus – autor, idee, teos – on tõstetud uurimisobjektiks. Ühiste näituste seeria eesmärgiks on olnud korrelatsioonipõhimõttel töötav loomeprotsess, kus on täheldatav vastastikune mõju. Osaliselt käest antud võimalus täielikult juhtida oma loomeprotsessi nihestab autori ja teose individuaalseid suhteid. Vastastikune loominguline peegeldus annab võimaluse uurida maali- ja skulptuurimeediumile omaseid tahke, mis tasapinnaliselt ruumilisse (või vastupidi) suundudes lisanduvad või lähevad kaduma.

Reedel, 11. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Anna Mari Liivranna isikunäitus „Torn”. Avatav näitus on kannustatud kunstniku huvist kaunistuslike elementide ning sümboolsete ja emotsionaalsete ruumide vastu. Näitusesaalis kohtame olukorda, kus nii sisemiste kui välimiste tornide tugevus ja püsivus on seatud kahtluse alla, viidates tornide kombele ajas laguneda.  Anna Mari Liivranna loomingut on viimastel aastatel iseloomustanud huvi argiste rituaalide, ornamentide ja kaunistuste vastu. Kunstnik vaatleb neid sageli lähtuvalt eneseloomise perspektiivist, aga käsitleb neid ka kui pidepunkte muutuvas maailmas, mis on täis ebakindlust ja ärevust. Sellest tulenevalt figureerivad tema loomingus sageli ka rituaalse iseloomuga emotsionaalseid seisundeid kandvad ruumid. 

Lasnamäe paviljoni näituse „Keeruline minevik. Jagatud maailm“ publikuprogramm kutsub avama solidaarsuse, empaatia ja ajaloolise trauma püsiva pärandi teemasid. Hiljutised sõjad on muutnud meie arusaama ajaloost ja näidanud, kuidas tänapäeva vägivald tuleb sageli mineviku lahendamata traumadest. Margaret Tali ja Ieva Astahovska kureeritud näitus „Keeruline minevik. Jagatud maailm“ toob kokku keerukad, ebamugavad ja sageli tähelepanuta jäetud ajaloosündmused, vägivaldsed konfliktid ja valusad kaotused ning nende pikaajalise mõju. Näitus on avatud 20. oktoobrini 2024. Olete oodatud järgmistele publikuprogrammi üritustele. Üritused on tasuta. 

9. Çanakkale biennaal, „Lase ajal kulgeda oma rada“ (‘Let Time Run Its Course’) 04.10.2024-09.11.2024 Asukoht: Çanakkale biennaal, Türgi, üle kogu linna(10 näitusepaika) Madlen Hirtentreu uus teos on kohaspetsiifiliselt loodud skulptuur Canakkale Biennaalile.  Neljajalgne Teletups arheloogilisel seiklusel (2024, keraamika, teras) Tegemist on tulevikus ilmneva kummitusliku tegelasega, kes otsib kõrbe alla mattunud Trooja linna saatust.

Hannah Harkes „Kivi Kõva“ GÜ galeriis ARS Kunstilinnakus Tallinnas Pärnu mnt 154 GÜ galerii 07.10.–18.11.2024 (E–R kl 12–18)  Avamine 7. oktoobril kl 18.00 Mõnikord viib meie keha meid ootamatutesse kohtadesse. Valud trükipressiga töötades emaks-saamise-järgses (ingl. keeles: matrescent) kunstniku kehas aina süvenesid ning lõpuks diagnoositi tal skolioos. Arst määras talle valu leevendamiseks eluaegsed igapäevased harjutused. Kunstniku keha viis ta eemale talle kallist trükipressist, mille taga ta oli kaheksa aastat seisnud, ja juhatas ta tundmatu jõusaali juurde.

European Ceramic Context 2024 osalevad Eesti autoritest Anne Türn ja Pille Kaleviste. European Ceramic Context on rahvusvaheline triennaal, mis toimub Taanis, Bornholmi saare, iga 3 aasta tagant. Vaheldumisi toimuvad keraamika triennaal ja klaasi triennaal. Seega nii keraamika näitus kui ka klaasi näitus toimub igal kuuendal aastal.  Triennaalil osalevad Euroopa kunstnikud, kes valitakse rahvusvahelise zhürii poolt. European Ceramic Context 2024 põhiteemaks on säästlikkus ja vastutustunne nii loomisel kui ka loojatel. Triennaali näitused toimuvad kahes kohas:  Grønbechs Gård Hasles ja Hjorths Fabrik Rønnes Triennaal on avatud kuni 7. Novembrini.  

4. oktoobril avaneb kunstimess ArtVilnius, kus sel aastal on esindatud arvukalt Eesti kunstnikke ning mille skulptuuriekspositsiooni „Rada“ kutsuti kureerima Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo. Vilniuses 4.–6. oktoobrini toimuval messil osaleb enam kui 300 kunstnikku 14 riigist ning mess on jagatud kolmeks ekspositsiooniks: galeriid, projektiala (kuraator Valentinas Klimašauskas) ning skulptuurinäitus „Rada“ (Takas/The Path), mida kureerib KKEKi juhataja Maria Arusoo.

Kalamaja muuseumi galerii 28.9.2024 – 1.9.2025, Järgmise aasta jooksul saab Kalamaja muuseumi väikeses galeriis näha kunstirühmistuse --> Noolegrupp interaktiivset installatsiooninäitust, mis kunstilisteste mõtiskluste tasandilt maandub otse kohalikku taustsüsteemi.

4. oktoobril avaneb Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Ene-Liis Semperi massiivne ruumi-installatsioon. Ene-Liis Semperi isiknäitus on kaasajale otsa vaatav kihistuste ja kujundite kogum Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tubades ning korrustel. Lavastatud ruumides saavad objektid, skulptuurid, videoteosed, heli- ja valguskujundus tervikuks, mis liigub kriitilise teadvuse ja kujundirohke alateadvuse vahealal. Kunstniku sõnul on näitusele koondatud mitmetähenduslikud mälufragmendid, kantud pigem pingest ja ootusest kui rahust. Semperi soov on peegeldada ühe protsessi lõppu või üleminekut, murdepunkti. „Süveneb tunne, et oleme jõudnud hetke, kus seni õpitud oskused ja omandatud informatsioon on kaotamas kehtivust. Piltlikult öeldes, on tunda pinnakihi munakoorena mõranemist. Aga mis või kes on sealt koorumas, pole veel selge,“ ütleb Semper.

Neljapäeval, 3. oktoobril 2024 kell 17.00 avatakse HOP galeriis Tiina Sarapu näitus „Tume maa“. Läbi vagude, kihtide, kraavide, soonte jookseb Tume maa üle silmapiiri nagu tühi põld. See on üleminekuala, mis peidab endas kõiki võimalusi. Ruum, mis ulatub sügavamale kui kolmemõõtmelisus. Näitus ‘’Tume maa’’ on kunstniku Tiina Sarapu ja näituse kuraatori Maarja Mäemetsa aastapikkuse vestluse materialiseerumine. Ühised arutelud, mis algasid jagatud huvist füüsilise ruumi võimaluste ja olulisuse vastu kunstnikupraktikas, viisid sügavama põhja otsingutele. Maa on vundament, märkamatu kandja, kelle taluvuse piire inimkäsi pidevalt proovile paneb. Maa on kasvupinnas võimaluste ja lootuse juurutamiseks ja juurdumiseks. Sarapule iseloomuliku täpsuse ja julgusega peegeldab ta röntgenpilguga läbi selle mitmekihilisuse ja usaldab oma loomingul kanda end veel teadmata kohtadesse.