Üritused

 „Hingetõmbe vardja“. Telliskivi loomelinnakus avati Madlen Hirtentreu installatsioon. Galeriis leiab aset stseen posthumanistlikust maailmast, kuhu on unele suigatatud süütu olend, kel välises, ebaõiglases ja kaoselises maailmas enam kohta pole. Ruumi üle valvavad vardjad, kes püüavad säilitada ja kaitsta salakambris nii olendit kui temasse peitunud headust ja hingestatust. „Hingetõmbe vardja“ pakub kogemuslikku ruumi, kus ideed ja mured kiiresti muutuva maailma pärast leiavad esemelise väljundi. Konteiner galerii on Telliskivi loomelinnaku välialal asuv näitusepind, mis on vaadeldav ööpäev läbi. Näitus jääb avatuks kuni 2024. aasta lõpuni.

Taavi Teevet, Karl Uustal, Tauris Reose ühisnäitus SAUN on avatud 25.10–30.11.24 A-Galerii SEIFIS. Sauna pääseb alates 25. oktoobrist, kuid pidulik avamine toimub 1. novembril kell 18.00. Näitusel SAUN avaneb kolme kaasaegse sepakunstniku autoriloomingu kaudu vaatepilt, milles võib esmapilgul süüdistada liigset leilitamist, ülevihtlemist ning veidike vintis pead. Või ehk on süüdi sürrealistlikke algetega ruumi kujunemises saunas avalduv müstika? Valla pääsenud teise maailma uks, mis on täitnud lava nihutatud reaalsusega? Kuldne saunaviht, laeni veninud leilikulp, pronksist kerisekivid, sulanud seebid – need esemed jäävad Kalma saunale võõraks, kuid on siiski äratuntavad igale endast lugupidavale saunasõbrale.

Cloe Jancis, Tanja Muravskaja Elo Vahtrik FOKU pop-up galerii Väike-Karja 10, Tallinn 2.11.–1.12.2024 Avatud N–L 12–18, sissepääs tasuta Avamine: 1.11.2024 kell 19.00

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatakse reedel, 25. oktoobril kell 18.00 maalinäitus „Tundmatuil vetel“, mille keskmes on vee sümboolika emotsionaalsete seisundite peegeldajana ning sukeldumine nende pealispinna alla, alateadvuse süvahoovustesse. Näitusel osaleb üheksa kaasaegset kunstnikku, kes igaüks oma nurga alt näituse teemadele lähenevad. Näitusel olevates maalides on tunda lummust – õrna balansseerimist ilu ja painajalikkuse vahel, juhtides vaataja läbi pintslitõmmete maailma, kus kujundid ja tähendused taasilmuvad aina uutes vormides, kandes endas sümbolite ja varjatud alltekstide kihte. Näiteks unenägudes sümboliseerib rahulik veepind tundeelu tasakaalu ja tormine meri ärevust, jää apaatsust ja vihm puhastumist. Maalikunstis võib vesi võtta teisigi, väliselt kujult sarnaseid vorme, samal ajal kui selle vormi otsingud ehk maaliprotsess ise võib võrduda rändamise ja uitamisega hingemaastikel ja tundeväljadel.  

Oled oodatud Tõnis Saadoja näituse „Siis” avamisele neljapäeval, 31. oktoobril kell 19 Tütar galeriis (Vesilennuki 24). Tõnis Saadoja näitus Tütar galeriis koosneb kahest maaliseeriast, kus kunstnik jätkab üha süvenenumalt otsinguid, mis on olnud nähtaval juba tema viimatistes näituseprojektides „Maastik kulgeb läbi maja” (2023) ning „Kõrgus merepinnast” (2023). Põhiküsimuseks on mäletamine, nii tajupsühholoogilisel kui ka maalitehnilisel tasandil. Näitusele annab sõnalise sisu kirjanik Aare Pilv, kes on kirjutanud: „Üldistavamalt võib öelda, et Saadoja on leidnud uue nurga, et läbi mängida oma loomingu püsivaid motiive: nostalgiline meelestatus, tähelepanu valguse kujutamise suhtes, tähendusetute detailide taga metafüüsilise tähenduslikkuse otsimine, linnaruumi elementaarosakesed, erinevate representatsiooniviiside (foto, eri maalitehnikad) suhestamine, maalimise kui protsessi väärtustamine.” Näitus jääb avatuks 8. detsembrini. 

Klaipėda kultuurikommunikatsioonikeskuses on 10. novembrini avatud Marija Repšytė kureeritud näitus “labürindis”, kuhu on kaasatud arvukalt Eesti kunstnike ja disainerite kunstiväljaandeid. Eestis toimusid näituse ettevalmistused koostöös KKEKi projektijuhi Marika Aguga ning osa väljapanekust pärineb ka KKEKi arhiivist. „labürindis“ on rändnäitus, mis kaasab igas uues asukohas uusi trükiseid ning ekspositsiooni käesolev peatükk keskendub Eestist pärit kunstitrükistele. Näituse kuraator Marija Repšytė käis augustis Tallinnas uurimisvisiidil ning töötas läbi arhiivimaterjale ja kohtus siinsete kunstiraamatute kirjastajatega. Lisaks KKEKile tegi Repšytė koostööd ka Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnaga. Uurimisreisi tulemusel valmis näituse Eesti ekspositsioon.

Näitus „Läbi värviliste prillide“ Viimsi Kunstikooli galeriis (Viimsi Artiumi esimesel korrusel, Randvere tee 20) jääb avatuks 1.11 - 29.11. 2024. Reedel, 1. novembril kell 18 avatakse Viimsi Artiumis Urmas Puhkani maalinäitus „Läbi värviliste prillide,“ mis peegeldab autori eriomast maastikunägemust ja -käsitlust. Vaatajasõbralik väljapanek kannab endas naivismi parimaid väärtusi, värvi ja värskust. Urmas Puhkani sõnutsi oli näituse algne tööpealkiri „Tähendusmaastikud,“ sest seos maa ja maastikuga on tema jaoks tähtis hingepide. „See on lihtne ja lähedane. Samas aga iga päev uus ja põnev. Vahetu looduskogemus maandab ja annab jõudu,“ selgitab ta viidates ühelt poolt omaenda koduaiale, aga laiemalt ka kodumaale, täpsemalt poliitikateadlase Kadri Liigi sõnadele: „Minu meelest on Eesti väga eriline koht. Ja eriline on see, et meil on oma riik. Tahaksin, et oskaksime teda paremini hoida – mitte ainult riiki, vaid ka maad ja maastikke. Ja inimesi.“

Kuna tänavu möödus kunstnik Ilmar Malini sünnist 100 aastat, sai tema loomingust koostatud kaks suurt näitust: Tartu Kunstimuuseumis „Igaviku hõõg“ rõhuga sürrealistlikul maalil ning galeriis Pallas „Homo ludens“ peamiselt varem harva avalikkuse ees eksponeeritud või üldse mitte eksponeeritud töödest. Tartu Kunstimuuseumi kataloog kajastab peamiselt näitusel olnud töid. Ülevaate Ilmar Malini kõigist teada olevaist töödest annab aga äsja ilmunud raamat „HIMU. Ilmar Malini teoste nimekiri 1930-1994“. Teoses on 553 teose reprot. Nii palju Ilmar Malini tööde reprosid pole varem kunagi ühes kohas avaldatud. Raamatu maht on 192 lk. Tööde nimekirjale koos reprodega eelneb Jaan Malini saatesõna. Raamatu kirjastas kirjastus Luul ja trükkis trükikoda Paar. Teada oleva asukohaga tööde fotode autorid on professionaalid: Stanislav Stepaško, Taavi Piibemann, Andrus Kannel, Indrek Grigor.

Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis (Pühavaimu 5) ja Eesti Nüüdismuusika Keskuses (Pühavaimu 9) Avamine N-17.10 kell 18:00, Avatud 18.-20.10 14:00-19:00 Helilained võivad olla küll teatud kindlate füüsikaliste omadustega, aga nende tõlgendamine on väga subjektiivne ja tihti ka vastuoluline. Võimalusi selleks leiab näitusel „Kuulmuse keermed“ alates hauntoloogilis-radiofoonilistest eksperimentidest, sfääride muusikast ja kvantpõimumistest kuni imaginaarsetes maailmades kondamiseni. Näitusel on kavas: • Timo Toots, Tencu, Aivar Tõnso „Imaginaarste kohtade heliatlas“ • LokaalRaadio (Raul Keller, Hello Upan, Katrin Essenson) interventsioon „Kuul(i)de kaoses“ • Sten Saarits „Mitte segada“ • Kristjan Kannukene „9“

KUTSE: Olete oodatud näituse avamisele 25. oktoobril kell 17:00 Kuressaare Raegaleriisse. Anu Hindi näitusele „Ameerika mäed x eesti kivid“ andis tõuke kunstniku ja tema tütre Ameerika Ühendriikides asuva Antiloobi kanjoni külastus 2024. aasta aprillis. Anu Hindi maalide alguspunktiks on tema tütre Mari-Ann Vellerandi töötlemata fotod lainetavatest mäekülgedest ja kaamera vahendusel moondunud värvipalettidest. Hint on võimsatele ja vohavatele mäeseinadele lisanud staatilisi kivikujulisi sõõre ning koogutavaid, kummardavaid naisfiguure. Maalid jutustavad väikerahvaste saatusest ja illustreerivad rahvuslikke võimuvahekordi.  Hint: „Ühtlasi on näitus pühendatud minu vanaisa vanematele, kes ei olnud nõus tüürimehest poja Aleksander Hindi ettepanekul kolima Ameerikasse- tänu sellele sündisime meie. Tõime tänutäheks tükikese Ameerikat Saaremaale.“