Üritused

Laupäeval, 13. aprillil kell 16 avatakse Karjamaa galeriis, Noblessneri kvartalis näitus „TÄHT>AEG“. Osalevad kunstnikud Andres Koort, Erki Kasemets, Indi ja Sven-Erik Stamberg. Näitusel osalevate nelja kunstniku tööd on struktuurid, mille taga on erinevad ajas tasakaalustuvad protsessid. Näitus „TÄHT>AEG“ tegeleb vastasmõju-uuringute eri viisidega – kuidas on võimalik tasakaalustada protsessi dünaamiline olemus ja struktuuride stabiilsus. Selleks, et teha üldistusi toimimise ja tasakaalu kohta, on kunstnikud loodavate struktuuride seisundimuutusi oma töös pidevalt jälginud. Vaatlused on vajanud ajalist konteksti või muud ajasarnast parameeterit. Taoline tingimuste mudeldamine on näitusel osalevaid kunstnikke ühendav element.

Reedel, 12.04.2024 kell 17 avab Pärnu Linnagalerii Tartu Kunstimajas 3 näitust ja sellega seoses sõidutame huvilised avamisele Tartusse! Buss võtab peale Teater Endla eest kell 14:00. Tartu Kunstimaja juurest sõidab Pärnusse tagasi 20:00. Bussile saab registreerida siit: https://shorturl.at/EQTZ9 Tartu Kunstimaja suures saalis avatakse kunstiprojekti „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ raames grupinäitus „Edela-Eesti anarhismi eripärad“. Näituse kuraator on Janno Bergmann.

11. aprillil kell 16.00 toimub Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitusel „KUSAGIL - ÜLE VIKERKAARE“ ringkäik kuraator JAAN ELKENIGA. Eesti Maalikunstnike Liidu 2024 aastanäitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Näitus on avatud 6.04.–26.05.2024

Moekunstnik Anne Metsise näituse „Juurte juurde“ avamine Saaremaa Kunstistuudio Loomekeskuses toimub neljapäeval, 11. aprillil kell 17.00. Näituse avamisele järgneb moekrokii joonistamise töötuba. Juurte juurde „See näitus on minu pühendus moe muutumisele läbi kolme põlvkonna naiste riietuse. Need on emapoolne vanaema Ida (s 1900) ja isapoolne vanaema Sofia (s 1906), ema Aino (s 1928), tütar Anne (s 1958), tütretütred Hanna (s 1986) ja Ida Marta (s 1994), kelle riietest on lähtutud, ainet võetud ja edasi loodud.

Katariin Mudist „Nälkjad nagu meie /Slugas Like Us” HOP galeriis. Näitus avatakse 18. aprillil kell 18.00 koos etenduskunstnik Keithy Kuuspu performance'iga (algus kell 19.00). Katariin Mudisti näitusel "Nälkjad nagu meie" vallutavad galeriiruumi enam kui kolmsada viimase kolme aasta jooksul valminud keraamilist Nälkjat. Tuginedes arusaamale, et vastikus- ja atraktiivsustunne eksisteerivad kõrvuti, on savist vormitud harjumuspäraselt pigem ebameeldivust tekitavad olendid millekski esteetiliseks, vahest isegi erootiliseks.

12. aprill – 19. mai 2024 Avatud K–P 10.00–18.00 Näituse avamine toimub 12.04 kell 18.00. Olete oodatud! Selleks et lilli kinkida või kingitus ulatada, ei pea olema tähtpäev. Vahel on hea tunne hoopis pärast sündmust või tähtpäeva. Nii on ka selle näitusega, mis 12. aprillil Vana-Võromaa Kultuurikojas avaneb. Esmalt rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil Tallinna kahes esinduslikus galeriis – Haus Galeriis ja ArtDepoos – avatud näitus leidis suurt tähelepanu ja vastukaja. Eksponeeritud oli üle kahekümne Eesti tuntud meesmaalikunstniku teose.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) korraldab sel laupäeval, 6. aprillil Tallinn Music Week (TMW) raames spetsiaalse kunstiprogrammiga galeriituuri, millest võtavad osa PoCo muuseum, Okapi galerii, Kai kunstikeskus, Temnikova & Kasela galerii, Tütar galerii, Positiiv galerii, Telliskivi Loomelinnaku väligaleriid ja Juhan Kuusi Dokfoto Keskus. Galeriituuri päeval näeb eriilmelistel näitustel nii Eesti kui rahvusvaheliste kunstnike värsket loomingut. Näitusepaikades toimuvad päeva jooksul tuurid ning on võimalik tutvuda galeristide ja kunstnikega. Galeriide vahel liikumiseks tuleb appi tellitud buss. Bussikohtade täitmine toimub iga väljumiskoha ees “kes ees, see mees” põhimõttel. Tuuriga võib liituda päeva jooksul, tulles ajakavas märgitud kellaajal kindlasse näitusepaika.

Reedel, 12. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis kunstiprojekti „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ raames kolm uut grupinäitust: suures saalis „Edela-Eesti anarhismi eripärad“, väikeses saalis „NAINE&NAINE: Ellujäämise kunst“ ja monumentaalgaleriis „MEES&MEES: Ellujäämise kunst“. Tartu Kunstimaja ja Pärnu Linnagalerii koostööprojekt „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ toob kokku kahe Eesti linna kunsti. Linnad on küll distantsilt kauged, kuid kunstilt lähedased. Projekti eesmärgiks on mitmekesistada kahe linna kultuurielu: Pärnu Linnagalerii korraldab „Pärnu kunstisuve“ Tartus ja kultuuripealinn Tartu 2024 teeb külaskäigu Pärnusse.

Reedel, 12. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstiprojekti „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ raames grupinäitus „Edela-Eesti anarhismi eripärad“. Näituse kuraator on Janno Bergmann. Näitus tutvustab läbi foto- ja videodokumentatsiooni Pärnuga seotud kunstnike loomingut 1990. aastate lõpust tänapäevani. Fookuses on peamiselt performance ja installatsioon. Mõiste Edela-Eesti anarhism ei ole ametlik termin, selle ütles välja kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov üpriski juhuslikus situatsioonis. Pärnu koolkonna iseloomustamiseks sobib ta aga suurepäraselt, olles sisuliselt loogiline ja brändina intrigeeriv. Edela-Eesti on just see koht, kus kuurortlinnana tuntud Pärnu Eesti kaardil asub. Anarhismi all ei ole siinkohal mõeldud poliitilist positsiooni. Pigem viitab see määratlus Pärnu koolkonna tegutsemisele väljaspool kunstimaailma hierarhiaid ja väljakujunenud traditsioone.

Reedel, 12. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis kunstiprojekti „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ raames grupinäitus „NAINE&NAINE: Ellujäämise kunst“. Näituse kuraator on Marian Grau. Näitus kõneleb naise positsioonist kaasaegses ühiskonnas ning vaatleb läbi erinevate pilkude, kuidas naisena klišeedest ja stereotüüpidest küllastunud maailmas iseendaks jääda. Vaatajani tuuakse viie naiskunstniku looming, kus käsitletakse kas otsesemalt või kaudsemalt naisena ellujäämise erinevaid strateegiaid. Primitiivsetes ühiskondades võib olla vale sugu elu ja surma küsimuseks. USA fotokunstnik Jill Peters dokumenteerib Albaania vannutatud neitsisid. „Vannutatud neitsi" on sadu aastaid vanasse traditsiooni kuuluv mõiste, millega tähistatakse Balkani külades elavaid bioloogilisi naisi, kes on varases eas otsustanud oma ülejäänud eluks omandada mehe sotsiaalse identiteedi.