Üritused

Kolmapäeval, 14. jaanuaril, algusega kell 18:00 kutsub Vabaduse galerii näituse „ÜLEVAL JA ALL“ lõpetamise puhul publikut kohtuma maalikunstnike Manfred Dubovi ja Marta Stratskasega. Kohtumisõhtu raames tutvustavad kunstnikud ühist näitust ning enda loomepraktikat. Lisaks loeb Manfred Dubov ette tekste enda luulekogudest „Täna leitakse kõik üles“ (2016), „Rõõmustajad tumedas“ (2022), samuti ajakirjas Looming ilmunud poeemi „nihil“ (5/2022) ja seni ilmumata poeemi „Labürindi romanss“.  Sündmus on tasuta ja viiakse läbi eesti keeles.  14. jaanuar on näituse „ÜLEVAL JA ALL“ viimane lahtioleku päev.   

Neljapäeval, 15. jaanuaril avaneb Draakoni galeriis Andra Rahe isiknäitus „Väikesed naised“. Näitus jääb avatuks 8. veebruarini 2026. Andra Rahe loomingut iseloomustab empaatia ja huvi marginaliseeritud inimgruppide vastu. Kunstis on naise keha kujutatud pigem seksualiseeritult ja objektistatuna, samas kui mehe kehale on osaks saanud jõuline ja võimukas kujutamisviis. Rahe näitusel käsitleb kunstnik aga ootamatut situatsiooni, kus marginaalne subjekt on hoopis mees. Näitusel esitletud analoogfotoseeria „Väikesed naised“ uurib, kuidas teisenevad harjumuspärased vaatamismustrid. Rahe on kaamera ette kutsunud mehed tutvumisportaalidest, et portreteerida alfadiskursuse esindajaid. Mehed, kes on valmis ekshibitsionistlikuks koostööks, mis paljastab ja jäädvustab nende poolkõvad meheaud, aga mitte identiteeti. Kaamera kaudu loob kunstnik mõlema jaoks turvalise distantsi, mis lubab mehel olla haavatav – objektistatud naise asemel objektistatud mees ei ole eesmärk, vaid nihestus. 

Kolmapäev, 14. jaanuar kell 16–18 Eesti Arhitektuurimuuseum (Ahtri 2, Tallinn) 2026. aastal tähistavad juubelit kolm märgilist kunstiasutust: Kumu ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) saavad 20-aastasteks, Eesti Arhitektuurimuuseum 35-aastaseks ning Rotermanni soolalaos täitub 30 aastat regulaarset näitusetegevust. Viimases on alates 1996. aastast tegutsenud Eesti Arhitektuurimuuseum ja kuni 2005. aastani oli hoones Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal. Juubeliaasta avalöök antakse kolmapäeval, 14. jaanuaril kell 16–18 Eesti Arhitektuurimuuseumis, kus kolm muuseumi tutvustavad tähistamise plaane ning esitletakse Kunstiasutuste Liidu ja Tallinna linna koostöös valminud Tallinna kunstikaarti.

Laupäeval, 24. jaanuaril kell 13.00 toimub Kumu kunstimuuseumis vestlusring „Kunstnik ja tema töö“. Vestlusel osalevad kunstnik ja sisearhitekt Mari Kurismaa, maalikunstnik ja disainer Sirje Runge, interdistsiplinaarne kunstnik ja graafik Eve Kask ning disainer, fotograaf ja plakatikunstnik Ruth Huimerind. Vestlust modereerib kunstiteadlane ja näituse „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“ kuraator Mari Laanemets. Näituse „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“ taustal vaadatakse tagasi naiskunstnike loomingulistele praktikatele hilisnõukogude Eestis. Kuidas töötasid naiskunstnikud 1980. aastatel, millised olid üldse kunstnike töövõimalused, kuidas ja kus kunsti tehti? Millised teemad, vormilised otsingud ja tööviisid tõusid esile? Milliste piirangutega pidid naiskunstnikud toona arvestama ning kuidas need mõjutasid nende kunstilisi otsuseid? Mis muutus 1990. aastatel Eesti iseseisvuse taastamisega?

“Hommikusöök ühele” keskendub ligimese armastusele ja igapäevase hooldamise varjatud emotsionaalsele koormale. 102-aastase, pimeda ja kurdi vanaema hooldamine tekitab vastandlikke tundeid: kohalolemist ja kurnatust, hoolimist ja armastust aga ka mõtteid, mida on raske endalegi tunnistada. Need tunded elavad kõrvuti, üksteist tühistamata, tehes igapäevasest toimetamisest teise heaks ühtaegu turvalise rutiini kui ka päevi kokkusulatava, väljapääsmatu lõksu.

Neljapäeval, 15. jaanuaril kell 18.00 avab Liina Leo Hobusepea galeriis näituse „Fortuna“.  Näituse avamisel toimub performance koostöös grupeeringuga Sanctuary of Praise (UK). Näitus jääb avatuks 8. veebruarini 2026. Oo, Fortuna, veered kuuna, heitlikutel ilmateil. Kord ta laastab, kord ta taastab, elu nurjatu on meil.. - Katkend “Carmina Burana” tundmatute autorite 13. saj käsikirjast, ladina keelest tõlkinud Mati Soomre

GÜ galerii 13.–31.01.2026 E–R 12–18, L 12–15 avamine 13.01.2026 kell 18 finisaaž 31.01.2026 kell 15 Näitus kutsub kogema maailma kohalolu aegluse, värvirahu ja meelelise tähelepanu kaudu, kus taktiilsed materjalid ja vaoshoitud toonid avavad ruumi vaikseks süvenemiseks. Puudutusest saab viis lubada tegelikkusel end vaatajale ilmutada.

ARS Showroom galerii 9.–30.01.2026 E–R 12–18 Näituse avamine reedel, 9. jaanuaril kell 17:00. Näitus "Assamblaaž: lõiked" jätkab autori kestvat uurimistööd kodu, käsitöö ning kohaliku esemelise kultuuri vallas, keskendudes eelkõige koduruumidest unustusse vajunud funktsionaalsuste otsimisele. Uute installatiivsete kollaažide peamiseks lähtematerjaliks on kogum nõukogudeaegsete koduajakirjade vahelt leitud paberist õmbluslõikeid, käsitööjuhendeid ja mustrilehti. Näitus mõtestab vanu ajakirju oluliste kollektiivse mälu kandjatena ning otsib viise neis leiduvaid tuttavlikke fragmente kokku seada.

ARS Projektiruum 17.–31.01.2026 E–R 12–18, L 12–16 Avamine reedel, 16. jaanuaril kell 18.00 “Kineetiliste kurioosumite kabinet“ on näitus, mille avalöögina sai teoks laiapõhjaline casting, kus osales märkimisväärne hulk õhtumaade kultuuri suurkujusid. Pingelisest konkursist väljusid võitjatena Archimedes, Isaac Newton, Léon Foucault, Thomas Alva Edison, Luis Buñuel, Marvin Minsky ja Nikita Hruštšov.

29. jaanuaril esietendub Kanuti Gildi SAALis Kristina Normani dokumentaallavastus „Kastepunkt“. Möödunud aasta novembris Helsingisi Baltic Circle festivali raames esietendunud lavastus uurib turvatunde habrast väärtust ajal, mil sõda on lakkamatu.  Lavastuse keskmes on kunstnik Kristina Normani isiklik teekond. Isaga nõukogudeaegset suvilat renoveerides kerkis esile isa minevik ning mälestused ajateenistusest Nõukogude armees. Isa lugude, videokaadrite ja intervjuude kaudu kõneleb lavastus Balti regiooni piiripealsusest, vaimsest ja füüsilisest äärelolekust, kus kastepunkt tähistab hetke, mil midagi muutub, teiseneb või tõuseb esile. Dokumentaallavastuses seob Norman isiklikke lugusid ning asetab need ajaloolisesse konteksti – toetudes sealjuures arhiivikaadritele ja intervjuudele sõjaveteranide ning diplomaatidega.