Üritused

9. aprillist kuni 7. augustini on Kai kunstikeskuses avatud rahvusvaheline grupinäitus „ars viva 2022 – tajuvälja agendid“. Näitusel osalevad Saksamaa noori kunstitalente esile tõstva preemia ars viva* 2022. aasta laureaadid: Lewis Hammond, Tamina Amadyar ja Mooni Perry. Samuti on näitusele kaasatud kolm silmapaistvat Baltikumi kunstnikku: Laura Põld, Anastasia Sosunova ja Jānis Dzirnieks. Kujundlikult läheneb rühmanäitus kunstnikele kui agentidele, kes annavad teostega edasi olulisi kogemusi ja emotsioone. Meie agentide loomingu mõju ulatust ei piira riigipiirid ning nad ise väljendavad piiritut julgust, et vajadusel kas ühiskondlikele suundumustele vastanduda või jääda kaalutletult ambivalentseks ja õrnalt abstraktseks.

graafika.ee stuudio kutsub Narvast inspireeritud näitusele „Pimeaed” ning viib külastajad põnevale jalutuskäigule, mis toob kokku viie graafikakunstniku tööd ning tutvustab ka nende varasemat loomingut. Olete oodatud näituse avamisele kolmapäeval, 06. aprillil kell 17! Näitus Pimeaed nimi viitab samanimelise pargile Narva südames, kuid avab seda väga erinevatest perspektiividest. Pimeaed kui metafoor, hämar, tundlik ja teadvustamata ala, mida soovime tunnetada läbi lähiajaloo, läbi isikliku ja avaliku ruumi.  Kõik osalevad kunstnikud on graafika.ee liikmed, lisaks ühtsele mõtteviisile seob neid ka ühine stuudio. graafika.ee on platvorm, mille visiooniks on kaasaegse graafika edendamine ja mõtestamine. Osalevad kunstnikud: Ines Erlemanni, Kaija Kesa, Marilyn Piirsalu, Lilli-Krõõt Repnau ja Helen Tago Tänud: Eesti Kultuurkapital, Lena Sabinina ja Olga Tjurina

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.30 avatakse HOP galeriis kolme klaasikunstniku Andra Jõgise, Kristiina Oppi ja Aleksandra Ehrensvärdi näitus „Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)“. Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.  Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.  Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll - sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.  Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.

Kunstihoone galeriis avaneb eesti kunsti suurkuju Leonhard Lapini programmiväline mälestusnäitus „Leo“, mille koostasid Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja Tallinna Kunstihoone kuraator Tamara Luuk.   See on austusavaldus hiljuti manalasse läinud Leonhard Lapinile, kelle looming ja tegevus oli tihedalt just Kunstihoonega seotud.   Näitus on avatud 8. aprillist ja jääb üles Kunstihoone rekonstrueerimistööde alguseni 5. juunil. Eksponeeritakse Lapini tuntud sarju „Protsessid“ (1980–1995) Eesti Kunstimuuseumi kogust ja „Rütmid sfääril“ (1992) erakogust. Väljapaneku lahutamatu osa on Leonhard Lapini tekstide ja luuletuste valik.  

Kolmapäeval, 6. aprillil kell 17 avatakse Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas Johanna Mudisti isikunäitus „Juhuste jumal II“. Olete oodatud näituse avamisele! Johanna Mudisti näitus „Juhuste jumal II“ on edasiarendus 2021. mais toimunud samanimelisele näitusele Haapsalu Linnagaleriis. Näitusele tulevatel maalidel on rõhk erinevatel inimkooslustel ja struktuuridel, mis on inimeste vaheliste suhete peegeldus. Erinevad osised suhestuvad üksteisega peaaegu paratamatult - nad põrkuvad, tõukuvad, survestavad, toetavad või hoopis sulanduvad ühtseks tervikuks, mõjutades seeläbi üksteist otseselt või kaudselt. Maalidel kujutatud korrapärased ja tugevad struktuurid koosnevad habrastest sidemetest, millest väljumine on sageli ilma tervikut mõjutamata võimatu.

Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis on homsest, 5. aprillist avatud Andro Kööbi ja Urmas Puhkani ühisnäitus „Ulmemaastikud“. Näitusel saab näha kunstnike rõõmsameelseid kuid ka ootamatu vormikeelega maastiku käsitlusi. Urmas Puhkani maastikumaali tõlgendus on erinevaid aegu ühendav, metafüüsiline, täis värvirõõmu ja positiivsust. Andro Kööp aga näitab meile Eesti kunstis uudset ruumilist lahendust abstraktsele maalile. Kööp ühendab seinast väljaulatuvad ruumilised struktuurid maaliliste pindadega. Tulemuseks on põnev, kevadiselt meeleline ja energiline väljapanek. Näitus jääb avatuks 10. maini.

Kolmapäevast, 6. aprillist 2022 on Hobusepea galeriis avatud Tanel Randeri näitus Angelus Novus “. Näitus jääb avatuks 2. maini 2022. Tanel Rander: „Angelus Novus tähendab seda, et turmatuul lõõtsub ja ajaloo ingel ei suuda enam oma tiibu kokku suruda. Me kõik vaatame pealt, kuidas ta selg ees ebamäärase tuleviku poole haihtub, pilk minevikku naelutatud. See näitus on sissevaade minu loomingulistesse allikatesse, mida ma pikka aega alla surusin, kui olin keskendunud välisele maailmale ja sealsetele konventsioonidele. Samal ajal, kui need allikad mind koguaeg toetasid ja kandsid. Me oleme oma allikatele pumbajaamad ehitanud. Pumbajaamast vaadatuna on allikas ressurss, lihtsalt vahend millegi jaoks. Möödunud aastal kirjutasin sel teemal artikli „Kui turbiinid pöörlevad aga vesi seisab”.

8. aprillil avatakse Adamson-Ericu muuseumis jätkusuutlikule disainile ja uudsetele materjalidele keskenduv näitus. Näitusel osalevad mitmed tuntud disainerid, kelle töös annab tooni kestlikkus ja innovatsioon ning kelle loomingut võib iseloomustada kui kohaliku disaini viimast sõna. Näitus „Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad“ uurib eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus. Teiste seas näeb Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki interaktiivset ja nutikat kangast, Siim Karro süsiniknegatiivset seenemööblit ning ehtekunstnik Darja Popolitova omapärast loomingut. Näitus kutsub kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad. Uuritakse, kuidas avardavad digitaalsed tehnoloogiad, 3D-printimine, lasergraveerimine või ultraheliõmblused traditsiooniliste materjalide – portselan, klaas, puit või tekstiil – kasutusvõimalusi ning väljendusrikkust. Käsitöö ja digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, kuid sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.

08.-10.04 ARS Kunstilinnak 19-29.04 Kämp Garden, Helsinki Kasia Zofia Gorniaki ja Laivi ühise näituseprojekti „Tooted ja teenused“ uus episood lavastub ARSi Projektiruumis 8.-10. aprillil ning jätkub Helsingis Kämp Galleria Garden Room’is 19.-29. aprillil. „Tooted ja teenused“ on kestev koostööprojekt, mille keskmes on moetööstuse praktikate lahkamine pöörates võrdväärset tähelepanu nii toodetele kui tootmisprotsessidele. Galeriipinnal avalike sessioonidena töötades avavad kunstnikud tootmismahuka rõivatööstuse telgitaguseid ning hajutavad piire kaasaegse kunsti näituse, performatiivsuse, kogukondliku aktivismi, koostöö ning teadmiste jagamise vahel. Kaasava installatsiooni eesmärgiks on distantsi vähendamine vaataja ja looja ning tarbija ja tootja vahel.

Grenoble’is avati Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise näitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ Alates 21. märtsist on Galerie Showcase’is avatud Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab. Koos pakuvad kunstnikud välja naisvaatepunktist võrsunud kujundeid, ennast kehtestavaid autoportreesid ja kavalaid nalju, pannes ajale jalgu jäänud klišeed enda kasuks tööle. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollide puhul kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?