Üritused

Enne hoone põhjalikku remonti kutsub Tallinna Kunstihoone viimane näitus „Me käime korraks ära, teie mängige!“ külastajad lustlikult kaasa haaravale näitusele, mis toob kokku Eesti kunsti eri põlvkonnad. Olete oodatud näituse avamisele reedel, 18. märtsil kell 18!

8.03–8.04.2022 Keraamik Kersti Karu (1946) loometee on olnud järjepidevalt seotud ARSi majaga juba 50 aastat, mullu detsembris tähistas kunstnik oma 75. sünnipäeva – käesolev väike näitus ongi pühendatud nendele tähtpäevadele. Näitusel „Vormimängud“ näeb dekoratiivkeraamikat Kersti Karu erinevatest loomeperioodidest, sealhulgas töid ja kompositsioone „Meri, kajakad ja päike“, „Malendid“ ning „Linn“. Kersti Karu jaoks on keraamika ala, mis ühendab eri kunstiliike: „See on universaalne, sest siin saab tegeleda nii graafika, skulptuuri kui ka maaliga. Lisaks on hõlmatud ka geomeetria ja arhitektuursed vormid. Samas vajab keraamika tohutut ettekujutusvõimet. Glasuurid on enne põletamist hoopis teist värvi ning töötades tuleb ette kujutada, millised nad ahjust tulles võiksid välja näha. Iga töö on seetõttu ka kordumatu."

Reedel, 11. märtsil kl 17.00 avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis”. Tegemist on Kumu kunstimuuseumis 2016. aastal eksponeeritud väljapaneku versiooniga, mis on kohandatud Narva konteksti ja kunstigalerii ruumile ja mille eesmärgiks on tutvustada Narva publikule Eesti maalikunsti klassikat. Mõiste „hüperrealism“ tähistab ühest küljest 1960. aastate lõpul tekkinud ning mitmel pool maailmas levinud kunstivoolu, mille huvikeskmes oli kaasaegne elukeskkond, selle visuaalsed dominandid ja nende kujundatud maailmataju. Teisalt on hüperrealism eri kunstiliikides alates 1960. aastatest kasutatav tehnika, mis lähtub fotokujutistest, imiteerib ja intensiivistab neid, saavutades n-ö reaalsest reaalsema (hüperreaalse, ülireaalse) efekti.

Uus näitus Haus Galeriis on juba avatud, seekord ilma traditsioonilise avamise ürituseta!   Mati Kütt „Kulunud hämarik“ Paolo Sorrentino palub šerpal viia öökapp oma loomingu tippu. Ilma öökapita ei tulevat häid unenägusid! Šerpa ja Paolo on teel. Sellise saatesõna kirjutab Mati Kütt oma näitusele Haus Galeriis ise. Mõistagi on kunstnik teinud ka samateemalise pildi, mis kannab pealkirja „Paolo Sorrentino öökapp“. Töö on maalitud piisavalt suurele lõuendile (90 x 120 cm), et sinna üks arvestatav loomingutipp koos teekonna ja kapiga peale mahuks. Maali nägemata tuleb silme ette rida pilte šerpast, kellele võib kapi tassimise raskuse all kaasa tunda, ent kes on ise oma missiooni üle õnnelik, mis tundub õilis olevat, isegi kui tal on sellest keeruline aru saada – miks peaks kellelgi millegi loomiseks öökappi vaja minema?  Paolol on, niisama nagu Matilgi...

Alates reedest, 11. märtsist saab HOP galeriis vaadata Maiu Moosese, Margot Kase ja Stina Valgma ühisnäitust „Hingamine“. Aine- ja teabevahetus, dialoog sisemise ja välise, enda ja teiste, oma ja võõra vahel. Pingestumine ja lõdvenemine, avardumine ja koondumine, sirutumine ja kokkutõmme. Tuksumine, võbelemine, värelemine.  Hing, hingestatus ja hingus on seotud elu ja elususega. Hingusele minek, seevastu, märgib elu lõppemist, vähemalt füüsilisel tasandil.  Elususe tingimus(t)eks on ainevahetuses osalemine ja/või (enese)teadvuse kasutamine. Nende tingimuste ulatus on hoomamatu ja nii võib olla ka elusus. Hingamisega sarnased sisse-välja liikumise protsessid toimuvad ka mõningate objektidega, mida ei peeta elusaks ja eneseteadlikeks, näiteks atmosfäär või meri. Sealgi toimivad vaheldumisi tõmbe- ja tõukejõud, pindpinevus ja tiheduse võrdsustumine. 

14.03.–2.04.2022 Näituse avamine 14.03 kell 18.00. Ringkäik kunstnikuga: 16.03 kell 17.00, 26.03 kell 14.00. Maria-Kristiina Ulas:  „Laiad pintslitõmbed – terve tuba on täis ideeulmasid. Ruum paisub, avardub, sees laiub valgus ja hargneb igas suunas, jõud kasvab. Teravad mustad jooned eredal valgel säravad ja liiguvad, loovad uusi kujutluspilte ja võimalusi, maailmanägemine avardub. Tardumine, seiskumine plahvatab laiali, kujundivõrgustik hakkab looma ja kasvama. Kujutlusvõime vabaneb tardumusest, joon loob ja liigub, sära lööb eretama. Avarus lainetab, sisemine ja välimine puutuvad kokku.

Hiinas ja Jaapanis pole inimest, kes ei teaks midagi libarebastest. See vaimolend on nende kultuuride lahutamatu osa sama kindlalt, kui haldjad on seda Euroopa kultuuris. Armastatud ja kardetud, kuri ja hea, võrgutav ja kättemaksuhimuline, armastav ja kaitsev, truu ja reeturlik, kiuslik ja õilis, eluaastaid tuhat ja üle selle. Kujumuutev vaimolend, kel võime ilmutada end meile jumalikult hurmava neiu, peenelt haritud õpetlase või tavalise metsarebase näol. Ta võib inimesest elumahlad välja imeda, heita ta surmasuhu ja minna siis uut ohvrit otsima. Võib aga saada ka ustavaks ja heaks vaimuks, kes kaitseb kurjade inimeste eest, pakub taevalikke rõõme ja vaimu tiivustavat vestlust. Taevarebasel on üheksa saba ja talle on kättesaadavad maailma sügavaimad saladused, mis peituvad meheliku ja naiseliku alge vaheldumises.

Reedel, 11. märtsi kell 17.30 toimub Tartu Kunstimaja suures saalis näitusel "Möödarääkimised” Raul Kelleri loeng helikunstist. Loeng annab sissejuhatuse heli kui kunstilise väljendusvahendi ajaloost kujutavas kunstis ja interdistsiplinaarsel väljal. Puudutatakse 20. sajandist alguse saanud muusikalise eneseväljenduse laienemist ja protsessuaalse ning performatiivse kunsti formeerumist alates eelmise sajandi 50-ndatest aastatest ning mõistepaari heli- ja müra. Loengu viib läbi kunstnik Raul Keller, kes aastatel 2014-2019 töötas Eesti Kunstiakadeemias uue meedia õppetoolis professorina. Loengut saab jälgida ka veebiülekandena. Link avaldatakse vahetult enne vestluse algust Facebookis. Lisainfo: Tartu Kunstimaja Vanemuise 26, 51014 Tartu K–E 12.00–18.00 www.kunstimaja.ee www.facebook.com/kunstimaja

Paide Muusika- ja Teatrimaja Avatud Galeriis saab alates 23. veebruarist kuni 31. märtsini näha kunstniku Stanislav Antipovi näitust „Soome-ugri rahvaste eluhetked“. Laupäeval, 5. märtsil kell 17.00 toimub Paide Muusika- ja Teatrimaja jalutuskoridorides näitusega seotud loeng „Soome-ugri rahvad“.   Nii näitus kui loeng on huvilistele tasuta.   LOENGUST   Loengut viib läbi ersa-mokša kultuuriühingu Sjatko esinaine ja soome-ugri kultuurikorraldaja Eestis, Natalia Abrosimova, kelle üheks kultuuritegevuse missiooniks on soome-ugri rahvaste traditsioonide tutvustamine eesti publikule. Arutletakse selle üle, mis on keel, rahvuskultuur ja keelesugulus. Kuulda saab ersa-mokša folklooriansamblit Kilejne.   NÄITUSEST  

Kolmapäeval, 09.märtsil kell 17.00 avame Küllike Tuvikese rõivanäituse „Ärksalt edasi“. …see on saluut kevadele. Moe- ja tekstiilikunstnik Küllike Tuvikene esitleb käsitsi dekoreeritud värviküllaseid rõivaid. Küllike Tuvikese loodud brändi KYLLIKE tooted on ideaalne valik naisele, kes hindab rõiva klassikalist lõiget, kuid samas soovib olla mänglevalt isikupärane. KYLLIKE signatuuriks on värvirõõm ja tujuküllased värvikombinatsioonid. KYLLIKE ülerõivad on valmistatud naturaalsetest ja kvaliteetsetest materjalidest, mis tagavad vastupidavuse ja kandmismugavuse. Samas võib iga KYLLIKE toote kandja kindel olla, et teist täpselt samasugust mantlit -jakki maailmas ei ole.