20. aprillil avati Eesti paviljon 59. Veneetsia biennaali pressi- ja professionaalide päevade raames. Publikule avaneb biennaal 23. aprillil.
Link pressifotodele
Eesti Rahva Muuseumis Jakob Hurda saali ees avatakse neljapäeval, 14. aprillil kell 16 Aet Ollisaare näitus “Ootan sind koju. Aet Ollisaare vaibad”. A-sissepääsu lähedal olev näitus on külastamiseks prii sissepääsuga.
“Olen mitmes töös kasutanud lapsepõlvekodu katuse puust detaile, mis on näinud päikest ja vihma ligi saja aasta vältel, või joonistanud üles hetked kohtadest, kus ma pole kunagi käinud. Või ikkagi olen käinud, aga ei mäleta enam? Nii on sündinud ka näitusel eksponeeritud tööde kavandid - teel ühest olekust teise, unes ja ilmsi, mõtte ja unustuse vahel. Kujutluspildid rännakutelt ja isiklikest mälestustest saavad kududes tuttavaks ja omaseks ning teevad ootamise kergemaks. Ootan sind koju” ütleb Aet Ollisaar näituse saateks.
Silvi Lepparu maalid annavad raskel ajal tuge
Silvi Lepparu näitusel „Maaljakivi“, mis avati Tallinna Jaani kiriku galeriis, on kõrvuti religioossed maalid ja Saaremaa Püha kandist inspireeritud tööd.
Näitus on saanud nime kahe välja pandud maali pealkirjast. „Maaljakivideks nimetati Muhus ravikive, annikivisid. Mõnel pool on öeldud, et iga kivi, millele vihmavesi koguneb, on ravikivi,“ selgitas Lepparu.
Näitusel on väljas lisaks kunstniku hilisemale loomingule ka ülikooliaegseid maale. „1986. aastal tuli meile uueks õppejõuks Ando Keskküla ja üks esimesi tema antud ülesandeid oli teha religioosne maal. Tol ajal ei olnud see veel teema, mida oleks tohtinud kujutada,“ rääkis Lepparu.
Mõne aasta eest oli tal Kuressaare Raegaleriis näitus „Püha“, mis oli inspireeritud Saaremaast, eriti Püha kandist. Sel ajal uuris kunstnik veidi ka hiiepärimust. Jaani kirikus ongi nüüd kõrvuti religioossed maalid ja osa Saaremaa näitusest. Kunstnik ise soovitab kunsti vaadata alati eelarvamusteta ja „Maaljakivi“ näitust vastu võtta kui muusikat, ootamata sinna juurde pikki seletusi.
89 visandit inimfiguuridest
1979. aastal disaini eriala lõpetanud Jüri Kass on üks eesti plakatikunsti võtmekujudest. Nagu ka 1980. aastatel tulnud maalijad ja graafikud, on tema loomingut iseloomustanud huvi inimeste vastu mitte esteetilises või intellektuaalses võtmes, vaid taotluses tunnetada teda keha ja vaimu holistlikus ühtsuses – olgu siis lähi- või kaugvaates, skitseerivalt või stiliseerivalt.
See tähendas psühholoogilist vaatlust, mille näitena tuleb kohe meelde üks varane plakat, mille juusteta mehe pähe on skalpelliga lõigatud sõna “disain”. Neil aastail tehtud kultuuriplakatid kasutasid fotot, need tööd valmisid suure kirega; kunstnik ise on seda aega nimetanud passiooniks.
13. mail leiavad aset näitusetriloogia “Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim” teise osa “Vaim” kuraatorituurid:
15.30 Tartu ülikooli muuseumis Toomemäel ja kell 17.00 Tartu Jaani kirikus.
Näituse kuraatorid Reet Varblane ja Marje Taska avavad väljapaneku tagamaid ja tutvustavad teoseid. Marje Taska viib läbi interaktiivse rituaali.
Kujundaja Villu Plink ja koordinaator Ingrid Sahk.
Kunstnikud Mare Vint, Linda Nurk (Rootsi), Uno Svensson (Rootsi), Andres Tali, Mare Mikoff, Eva Labotkin, Roomet Jakapi ja Tanel Rander, Varvara ja Mar, Kiwa, Paul Rodgers, Matthias Sildnik, Aime Kuulbusch, Toomas Kuusing, Marja-Liisa Plats, Riho Kall ja Ülo Sooster.
Galerii Metropol esitleb:
Monika Aan
SEENTE MAAGIA galeriis Metropol 6m2
&
Metropoli kevadnäitus SEENEVAHETUS
galeriis Metropol Kapp
Avamised 9. aprillil algusega kell 18:00
Vana-Kalamaja 46, Tallinn
Bioloog Tõnu Ploompuu sõnul on käes aasta kõige seenevaesem kuu ja sellest tingitud vaevuste leevendamiseks kutsume teid vaatama Metropoli uusi näitusi ning valmistuma uueks seenehooajaks. Seened ja kõik nendega seonduv on kunstis armastatud teema ja Metropolis saab seekord näha mitmeid erinevaid vastuseid seeneriigi salapärasele ja sõltuvust tekitavale kutsele. Monika Aani esimene isiknäitus „Seente Maagia” on pühendatud tema isale, kes eksib alati metsas ära, kuid tal tekib seal alati ka müstiline jõud edasi liikuda ja läbida kümneid ja kümneid kilomeetreid. Hirm ning ajataju kaovad.
Monika ütleb oma näituse kohta:
Kolmapäevast, 6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00.
Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel.
Hollis Frampton / filmitegija
Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.
Kolmapäeval, 13.04.2022 kell 11.30 avab Marje Üksine (1945) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Pilguheit minevikust tulevikku“. Näitus jääb avatuks 16. juunini 2022.
Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 12.04.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.
9. aprillist kuni 16. maini võivad külastajad tutvuda tARTu skulptuurioksjonile esitatud töödega. Oksjoninäitust saab vaadata Tartu Aparaaditehases asuvas tARTu poes. Koos skulptuurinäitusega avaneb tARTu poes teise korruse laiendus. Näitusel esitletud ruumilisi teoseid saab publik seega vaadata läbi kahe korruse.
Skulptuurioksjoni korraldajateks on Tartu Loomemajanduskeskus ja Voronja galerii, kelle ühine eesmärk on oksjoni kaudu Eesti skulptorite ja skulptuuride tutvustamine kunstihuvilistele ja investoritele. Näitusel on eksponeeritud 49 skulptuuri või ruumilist objekti 31 autorilt.
Tartus, Aparaaditehases asuvas, R galeriis on 7.04.–4.06.2022 avatud Tiina Kaljuste näitus „Pintseldised ja pintseldused“
„Pintseldised ja pintseldused" on kunstniku vormimäng valeva portselani ja leidobjektidega. Erinevate materjalide võluva kontrastina on valminud skulpturaalsed ja dekoratiivsed pintslilaadsed objektid.