Üritused

Olete oodatud kohtuma Mara Ljutjukiga pühapäeval, 3 aprillil kell 16.00 tema personaalnäitusel „Unustamatud“. Vestlust modereerib Valter Uusberg. Näitusel on esil 32  naistest inspireeritud uut ja 26 varasemat maali. Näituse maalidesse on jäädvustatud naise elu erinevad tundemaailma heiastused, fragmendid elust enesest ja sisemised mõtisklused. Naistest on Mara Ljutjuk alati sügavuti lugupidanud ja naistel on tema elus väga oluline roll olnud. Nad on teda inspireerinud, võlunud ja ka palju üllatanud. Teda endiselt hämmastab naiste vastuolulisus, see lummav segu vitaalsusest ja tundlikusest. Naistele on antud tema sõnul uskumatu võime olla nii kütkestavalt salapärane kui ka sihikindlalt vastupidav. Nad on kunstniku jaoks põnevad just oma sisemaailma keerukuse ning jõulisuse poolest.

Olete väga oodatud uue näituse avamisele homme, reedel 1.aprillil ell 16.00 Nelja Nurga Galeriis Kärdlas. Merle ja Erki Kannus „Inimfaktor“ Nelja Nurga Galerii, Kärdla, 1.-30. aprill 2022 Kahe autori dialoogis on vaatluse all inimene, tema käitumised ja tajud, koos- ja eraldiolek, sisemaailma tõlkimatus. Merle Kannuse (s. 1972) autobiograafilistes pildiseeriates „Umbrohi“, „Eelaeg“ ja „Väikesed konfliktid“ pendeldab autor külaidülli ja nõuka-aja olme vahet,  rõhuga piiripealseil momentidel, kus kibedus sisaldab alati tilga magusust, magus kibedat. Erki Kannuse (s. 1958) isevärki muusikariistad lubavad publikul väljuda passiivse vaataja rollist ja katsetada, mis kõlasid pillidest välja võluda õnnestub. Nii kujundab inimfaktor ka näituselt saadavat elamust, muudab selle individuaalseks igaühe jaoks.

Olete kutsutud näituseavamisele Haapsalu Linnagaleriisse kolmapäeval 06.04, kell 17.00  Kunagi ammu tundsin ühte inimest… … kes loobus omadusõnade kasutamisest suulises ja kirjalikus kõnes. Sellega tahtis ta väheneda subjektiivsust ja illusioone sellest, et me saame üksteisest läbinisti aru. Teine aga kirjutas, et maailm pole mitte niivõrd nimisõna kui omadussõna. Sest niimoodi ärkab ellu poeetiline mõtlemine. Ise arvasin, et kirjeldades ümbritsevat mitte ainult ühiselt mõistetavate sõnadega, vaid ka nedega, mis on vaikimisi isiklikud, tekitan ma ruumi, kus me koos loome kujutelmi, usaldates ja pöörates tähelepanu üksteisele. See tundus olevat kõige tähtsam. Olemas on aga seos tähendusrikaste, inimesi ühendada ja tegelikkust vormida soovivate lugude ja vägivalla vahel. Kujutluse ja tegelikkuse vaheline lõhe on ületamatu.

Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon „Ülerahvastatud üksindus“ loob Sõltumatu Tantsu Laval esemetega kogemusliku ruumi Sõltumatu Tantsu Laval Tallinnas avatakse 12. aprillil kunstnik Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon „Ülerahvastatud üksindus“. Lüüsi installatiivne, kogemuslik keskkond paigutub etenduskunsti ja visuaalkunsti vahealale ning objektid hakkavad provotseerima vaatajas tekkivaid seoseid. 30-minutilised külastusseansid toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval 12.–14. ja 18.–20. aprillil vahemikus kell 17:00–22:00. Ruumis saab korraga viibida ainult kuni 5 külastajat.

Eesti Maalikunstnike Liidu juubelinäitus Pärnu UKMis 2.04-29.05.2022 ARMASTUSE LUGU / LOVE STORY avamine 2.aprillil kell 14.00 Maalimise aktis ja armastuse aktis on kireta võimatu rahuldavat tulemust saavutada. Armastus on eeldus igasuguseks aktiivsuseks. Maalimise akt on tõenäoliselt enamike maalikunstnike jaoks kirg, põlemine, puhas armastus. Maalikunstnikud on kunstilise igiliikuri ammu üles leidnud, ehk sellega on seletatav ka maalikunsti siin ja praegu definitsioonide kategoorilisus - tegemist oleks justkui vääramatu jõuga. Millega muuga kui armastusega saab põhjendada müsteeriumi, et jätkatakse suunal ja meediumiga, mis pakub kunstiväljal maalinärvita kriitikutele pinget vaid siis, kui kuraatorid selle mingisse teemapaketti paigutavad. Armastusega loodu avaneb vaid armastajale.

Teisipäeval 29. märtsil kell 16.00 avab Rait Rosin Jakobi galeriis isikunäituse „Ebapolendi olendid“. Näitus jääb avatuks 22. aprillini ja on külastatav teisipäevast reedeni 13-18. Viimase aasta jooksul valminud Rait Rosina maalidest leiab tõlgendusi animaalsest algupärast, mida vahel väidetavalt kogetakse läbi määratult tervikliku ühtsustunde. Rosin esitab Jakobi galerii näitusetööde kesksena küsimuse: mis tingib inimeses animaalsuse kohalolu ja miks see maagilisena võetav seisund näib tegelikkusega arvestamise võimet pigem pärssivat?  Juhul kui tegu on mõistuse enda tööviljaga, juhindub asiste tegevuste koordineerimisele toetuv mõtlemine pigem loogilistest operatsioonidest. Kujutamine ja kujutavale tähenduse omistamine ratsionaliseerivat mõistusele päriselt mitte alluvaid episoode, hetki ja muljeid. Seega valitseb tegelikkuse ja kunstilises võtmes kujutatu vahel kompleksne, mittelineaarne seos. 

Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Maarja Nurga isikunäitus „Ajutised konstruktsioonid“. See näitus on ajutistest, kipakatest, lössi vajunud konstruktsioonidest ning põgenemis- ja päästeplaanidest.  Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan,Flucht- und Rettungsdplan, Flchut- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht-und Rettungsplan, gFlucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flcht- und Rettungsplan, Fllucht-  und Rettungsplan, Flucht, und Rettungsolan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettngsplan, Flucht- und Rettungdplan, Flucht- und Rettungsplan, Fulcht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan.

Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Tõnis Saadoja isikunäitus „September, oktoober, märts, aprill“. Maaliseeria lähtub arhitektuursest motiivist, minimalistlikust maalikäsitlusest ja nähtavuse kujundist. Arhitektuurifoto kasutamine toetab maali sisemist loogikat ning aitab võimendada tuttavates ruumides tekkivat kättesaamatuse tunnet, mis Saadoja ajast aega kummitanud on. Kombates kujutise nähtavust ning värvuste nimesid, asuvad need maalid tasapinna ja ruumi üleminekul. Saadoja on püüdnud maalitehniliselt minimeerida nii palju kui võimalik ning tegutseda selle vähesega võimalikult optimaalselt. Maalide aluseks olevatel toonidel ei ole loogilist seost kujutatava koha ega fragmendiga, iga põhitoon on eelnevast ja järgnevast erinev. 

Sõrmkübaratrikk –  Ene ja Anni 150 Olete oodatud näituse avamisele Katariina kirikus 28.03 kell 17.00. Näitus jääb avatuks 10. aprillini. Katariina kiriku mõjuvas interjööris toimuva näituse läbivaks jooneks on must-valge graafiline mustrite maastik. Mõtteliseks kolmeks jagatud ruumis on tähelepanutõmbajaks Ene Parsi Kuninglik triibuvaip koos ruumiliste tekstiiliobjektidega. Näituse teine kese koondub ümber must-valgete patjade, mis koos valguslahendusega moodustavad tundliku ja mängulise installatsiooni. Kolmandaks on esitletud Anni Kreemi graafilised tikandid, igimodernsed ja vaimukad ruumielemendid. Näituse kujundajad Mae Kivilo, Ene Pars ja valguskunstnik Priidu Adlas. Lisainfo: Katariina kirik Vene 14a, 10140 Tallinn E–P 12.00–18.00

Martin Buschmanni näitus uurib piire iseendana olemise ja valitud rollide vahel Martin Buschmanni fotonäitus "Võimalus olla sina ise?" esitab küsimusi inimese sisemise mina, endaks jäämise ja erinevate rollide kohta. Näitust saab külastada galeriis Positiiv (Roo 21a Tallinn) avamise päeval 28.03.22 kell 14-18. Edaspidi, kuni 14.04.22 tööpäevadel kell 12-18.