Üritused

Reedel, 6. mail kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Edgar Tedresaare isikunäitus „Antropotseen”. Näitus tegeleb ajastikuga, mil inimliik on biosfääris domineeriv ning meie tegevus mõjutab otseselt planeedi elukeskkonda. Tedresaar keskendub peamiselt maastikele, mida inimene on ümberkujundanud ja korrastanud ning kust pärinevad tehnoloogiakeskse maailma jaoks olulised maavarad ja muud ressursid. Kõige selle peale me igapäevaselt ei mõtle, kuid nende ammutamise tulemusena hävivad nende piirkondade looduslikud liigid ja keskkonnad ning majandusliku kasu nimel kannatavad suured inimhulgad. Tedresaar jätkab vormiliselt lõuenditükke uuesti väärtustava upcycling projektiga. Abstraktsete kompositsioonide aluseks on aerofotod ning need moodustuvad erinevate struktuuridega linase kanga kokku õmblemisel ja -liimimisel. Materjal on töödeldud pigmenteeritud lasuurikihtidega luues erinevate pindade koosmõjul akvarelliliku kuma.

Ene Valter „Tehtu tuules“ A-Galerii SEIFIS 06.05–04.06.2022 Reedel, 6. mail kell 18:00 avaneb A-Galerii SEIFIS Ene Valteri juubelinäitus „Tehtu tuules“, mis on ühtlasi kunstniku neljas isikunäitus A-Galeriis. Näitus püsib avatuna 4. juunini.  Viimastel loomeaastatel on Valter palju tegelenud kõrgkuumusemailidega, mis on valdav ka selle näituse ehetes. Oma olemuselt küllaltki kapriisne ja tehnoloogiliselt nõudlik tehnika võimaldab omamoodi kustutada ehtekunsti erialal valdavalt tekkivat „värvinälga“. Eriti omaseks Ene Valteri emaililoomingus on saanud sinised toonid, mis on kõrvutatud türkiiside, roheliste krüsopraaside ja jaadiga. Üheks lemmikuks on ka pärlmutter – toon, mis oma rahuliku valge helgiga annab koos emailitud hõbedaga võluva koosluse. 

Kolmapäeval, 4. mail 2022 kell 18.00 avavad Hanno Soans ja Silvia Sosaar Draakoni galeriis ühisnäituse „Usupuhastus“. Näitus jääb avatuks 28. maini 2022. „Aga kus on sündmuse juurte lõpp-punktid? Kus on sündmus-organismi viimased rakud? Neid ei ole. Nad on ainult kokkuleppeliselt olemas. See on eriti ilmne, kui vaadelda jälgitava sündmuse tagasiulatuvust võrdlevalt, ütleme kriminaalkoodeksi ja võimaliku süütunde ruumis.“ Jaan Kross, „Kajalood“, 1980

Kolmapäeval, 04.mail kell 17.00 avame kunstnik Mare Saare klaasinäituse „Ma olin liblikas“. Klaaspaneelide seerias „Ma olin liblikas“ mõtiskleb autor liblika elutsükli sümboolse sarnasuse üle inimese eluteega. Näiliselt tuulte meelevallas lendlev liblikas alustab oma elu suhteliselt kaitstuna ja tagasihoidliku välimusega ning läbi muutuste pudeneb lõpuks värviliseks tolmuks. Olles palju kulgenud maailma pidi, püüab kunstnik seda teekonda kokku võtta piltide reana, kus klaasmaterjali imeväärsest mitmekesisusest on välistatud talle eeldatavalt olemuslik läbipaistvus. Iga talletatud ajaviiv, koht ja mõttevälgatus on järelkujutisena kordumatute hetkede interpretatsioon. Näitus jääb avatuks 28.maini. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Reedel, 29. aprillil 2022 kell 17.30 avatakse ARS Projektiruumis Eesti ühe tunnustatuma keraamiku, Rahvusvahelise Keraamikaakadeemia liikme Annika Tederi isikunäitus „Fütoutoopia“. Näitus on pühendatud taimemaailmale ja selle lummusele. Ühtlasi on väljapanek ülevaade ideederingist, mis on kunstnikku kütkestanud enam kui kolmkümmend aastat. Annika Tederi loomingu üheks keskpunktiks on armastus väljendusliku vormi ja faktuuri vastu. Otsiva loomuga kunstnikuna on talle omane tegelemine tehnoloogiliste väljakutsetega. Tederi loomingus on kesksel kohal vorm ja faktuur. Teda köidab aastatuhandete vanune Jaapani nerikomitehnika, mida iseloomustab värviliste savimasside liitmisest tulenev mustrimäng. Samavõrd paelub kunstnikku pabersavi ruumiline krobelisus ja faktuuririkkus.

Seda, mis oli eile, pole täna. Olla olevikus tähendab tajuda ja näha esemete, mõtete, energiate pidevat transformatsiooni, millel pole algust ega lõppu. Nii unes kui ärkvel kogetud tunded ja kujutised on näitusel „Miraaži eel maa“ transformeerunud abstraktseteks kujutisteks või äratuntavateks objektideks, mis ühelt teoselt teisele rändavad.   Aastaid korduv unenägu - koht on sarnane aga erinev meeleolu. Maastik, kus on võimalik lennata või väga kiiresti liikuda. Tihti tekivad taevasse ennustuslikud kujundid mingist kummalisest ainest, erakordne tunne. Selles on ärevust, hirmu, ootust - nagu ime. Põhiülesanne on maastikus näha kaugele ja arvestada, kus on valgust, kuhu peab ruttama, et jääda valgusesse. Tihti jääb heledust väheseks või muutub.  

28.04-13.05.2022 Stella Soomlais Stuudios toimub enne kolimist veel üks näitus. Kunstnik Liisa Kruusmägi on otsustanud väikses stuudios eksponeerida eriti suure formaadilisi töid luues nii omamoodi kontrasti — maalid justkui võtavad ruumi üle. Suurtelt lõuenditelt vaatavad vastu oma igapäevtegevustega okupeeritud tegelased. Iga maailm on nagu värviküllane pilk kellegi omailma: laiali pillutatud esemed, silmi virvendama ajavad mustrid, puhkuse meeleolud või hoopistükis hunnik päid. Tule ja sisene maailmadesse, mis muidu lukus ja lase värvidel ja tekstuuridel end võluda. Saa osa maailma mõistatusest ja lõputust suvest, mille nägemiseks kulub vaid silmapilk. Tegu on Liisa Kruusmägi teise näitusega Stella Soomlais Stuudios. Kunstniku peamisteks valdkondadeks on maal ja joonistus. Liisa lõpetas aastas 2013 EKA vabade kunstide teaduskonna ning on peale seda teinud aktiivselt näituseid ja osalenud mitmetes rahvusvahelistes kunstiresidentuurides. Liisa kergesti äratuntavat pildikeelt on mõjutanud ta paljud värvikad reisielamused. Tööd on müügiks

29.04-21.05.2022 Pärnu Linnagalerii Raekoda Reedel, 29. aprillil kell 16 avatakse Pärnu Linnagaleriis Andres Sütevaka isikunäitus „Poolel teel maailma lõpu alleel”. Olete oodatud näituse avamisele! Näitus on pühendatud Andres Sütevaka viiekümnendale juubelile, mis annab põhjust taasmõtestada nii mässumeelsusest kantud varasemat loometeed kui ka kaardistada kunstniku viimaste aastate kunstilisi taotlusi. Alates 1990ndate algusest on ta õppinud ja tegutsenud Tartus, Pärnus, Tallinnas ja Hispaanias. „Sütevaka looming on kolme aastakümne lõikes olnud väga mitmekülgne ja intrigeeriv, peegeldades nii kunstniku reaktsioone ühiskonnas toimuvale kui ka tema enese kõige isiklikumat ruumi ja läbielamisi. Siiski, tagasivaateliselt joonistuvad välja selged seosed ja arengujooned eriperioodide vahel, mis annavad täna võimaluse rääkida kunstiküpsusest ja kunstnikust, kellel on kindel koht nii Eesti kui Hispaania kunstiajaloos,“ on märkinud kuraator Kadri Asmer.

See on kollektiivne näitus, kus iga kunstniku individuaalsus muutub osaks millestki suuremast. Autorlus saab jagatud, tekib ühine teos. Keelest luuleni, luulest helini, helist tundeni, tundest maalini ja tagasi; kõik sulab kokku sünesteetiliseks protsessiks, mille käigus avanevad võimalused enese- ja maailmaparandamiseks ehk tervendamiseks; tervendava loomingulisuse allikad on peidus emakeeles, emakeel ise on allikas, kõik, mis sellel näitusel nähtavaks saab, on sündinud keelest: itaalia keelest, ukraina keelest, flaami keelest, eesti keelest, soome keelest, taani keelest, saksa keelest, inglise keelest, rootsi keelest, kreeka keelest, hispaania keelest, iiri keelest. Selle näituse idee kasvas välja Kadri Kangilaski maaliülesannetest EKAs, kus erikeelsed tudengid lõid erinevaid luulevorme ja nende põhjal maalisid. Idee kasvas ja arenes koostöös tudengitega ja formeerus näituseks.

Olete oodatud Mari Kanasaare näitusele „Siluetid“ Vabaduse galeriis alates reedest, 22. aprillist. Näitus on avatud 22.04.–18.05. 2022