Üritused

Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis on 7. maist avatud rühmanäitus „Mändfulness“, mis käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse mõru huumori ning jõukohaste žestide abil teadvustada tänaste tegude mõju unistuste tulevikule. Osalevad kunstnikud Eike Eplik, Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, Georgi Markelov, Mall Nukke, Hanna Samoson, Johannes Säre. Kuraator on Siim Preiman.   Olete oodatud näituse avamisele 6. mail kell 18.00 Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis! Juba aastaid kestab Eestis avalik konflikt, mida ajakirjanduses on nimetatud küll metsatüliks, metsapoleemikaks, aga ka metsasõjaks. Lihtsustatult võiks öelda, et konflikti ühel pool on need, kes leiavad, et raiutakse liiga palju, ja teisel pool need, kes olukorda pooldavad. Kuidas on võimalik, et metsasõda kestab ja kestab ning lõppu ei paista kusagil? Kas eestlane ei olegi siis metsarahvas?

04.05 - 28.05.2022 Alates kolmapäevast, 4. maist on Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas avatud Killu Sukmiti isikunäitus „Pudu ja leib“.  Näitus jääb avatuks 28. maini. Valdavalt tikandite formaadis teostatud näitus „Pudu ja leib“ tegeleb edasi Killu Sukmiti eelmiste isikunäituste „K aed“ (Kraam artist-run space’is, 2019) ja „Kunstnik ja tema töö“ (Tartu Kunstimajas, 2021) teemadega: kunstniku töö, naiste tehtud töö, dialoog teiste kunstnikega, taimemotiivid, tüpograafia, heli ja feministlik folkloor. Sõna „pudu“ tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu järgi pudemeid, aga pudu on ka tikand, kant, heegel, tutt, haak, rosett, narmad, nõel, niit. Sukmiti uues väikeseformaadifilises tikandite seerias näeb materialiseerumas sõnu „kant“, „heegel“ ja „rosett“ laiemas poliitilises raamistikus.

2.–22.05.2022

Alates reedest, 6. maist on Tallinna Linnagaleriis ühisnäitus „Õnn ja kõik ülejäänu“, mis toob kokku kunstnikud Evi Tihemetsa ja August Künnapu – profid ja unistajad, ühtaegu maalilised ja graafilised mõlemad. Näituse kuraator on Tamara Luuk.   Olete oodatud näituse avamisele Tallinna Linnagaleriis neljapäeval, 5. mail kell 18!   „Tugeva ja isepäise, loodusjõudu täis Evi Tihemetsa kõrval näivad väga vastandlikuna August Künnapu haprus, tema jäägitu kultuuris viibija haavatavus. Ent kuigi August loob etteantust usaldades, Evi seda vormides, ja kuigi Augustil õnnestub, aga Evil ehitub, on tulemusena valmiv kunstiteos õnn mõlemale ühtviisi. Ja kui on õnn, siis on ka kõik ülejäänu,“ ütleb näituse kuraator Tamara Luuk.   Mõlemad kõnelevad argistes terminites ja nopivad kujutamisainest kuulsusrikkast või vähem kuulsusrikkast argipäevast ning ajaloost, kuid suhtumine, mis avaldub nende hoiakuis, on erinev. Evi Tihemetsa loovus ja mängumeel väljendub meisterlikus tehnikas ja värvilises kujundlikkuses, August Künnapul lapsemeelselt helges värvi- ja figuurikäsitluses.  

Kondase Keskuses on kuni 5. juunini avatud Uhti puupõletuse keraamikanäitus „28 tundi tuld“. Näituse teosed on valminud Uhti puupõletusahjus Tartumaal Uhti kõrtsi hoovis. Osalevad eri põlvkondade eesti kunstnikud, keda ühendab kirg keraamika ning puupõletuse vastu. Keraamika valmimise kulg on pikk ja aeglane. Puupõletus võtab eriti kaua aega, nõuab oskusi ja eeldab meeskonnatööd. Nii saavadki keraamikud kokku puupõletusahjude juures, põletavad keraamikat, pajatavad lugusid ja peavad plaani, millal jälle kokku saada. Kõige pikem põletus kestis 28 tundi, sealt tuli näitusele ka nimi. Ahi jahtub mitu päeva ja siis, kui uks avatakse, on kõigil väike värin põues. Keraamikajumalale on ahju otsa tehtud kujukesed heade suhte hoidmiseks, sest leek, tuhk ja kuumus annavad oma panuse ning seda erakordset ja ootamatut keraamikud jahivadki. Näitusel osalevad Karin Kalman, Meiu Münt, Maarit Mälgi, Maanus Mikkel, Priit Allas, Tõnis Kriisa, Eva Krivonogova, Kai Paks, Külli Kõiv ja Aili Palm. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

29. aprillil avatakse Kumu kunstimuuseumis publikule Lembit Sarapuu mahukas isikunäitus „Tegelikkus ja tõelisus“. Väljapanek teeb põhjaliku sissevaate kunstniku loomingusse läbi kuue aastakümne. Kokku eksponeeritakse näitusel üle 130 teose: vanim dateeritud teos pärineb aastast 1961 ning uusim aastast 2021. Näituse ajal 92aastaseks saava Lembit Sarapuu (snd 1930) omanäolist ja väljendusrikast maalimislaadi on tema 60 aasta pikkuse kunstnikutee jooksul seostatud nii naivismi, transavangardi kui ka postmodernismiga. Sarapuu loominguliseks kõrghetkeks võib pidada Eesti taasiseseisvumise aega 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, kui tema mütoloogilistel ainetel loodud teosed ja eriti „Kalevipoja“ motiividega maalid kõnetasid laia publikut, ent hõivasid olulise koha ka kohalikus kunstikontekstis. Sarapuu teosed kuuluvad paljudesse era- ja muuseumikollektsioonidesse ning teda on autasustatud mitmete riiklike preemiatega.

Kunsthalle Recklinghausen 1. mai – 7. august 2022 Flo retrospektiiviga esitleb Recklinghauseni Kunsthalle eesti kunstniku Flo Kasearu esimest isikunäitust Saksamaal. Töötades erinevates tehnikates ja žanrites, suudab kunstnik tähelepanuväärselt koondada sotsiaalselt pakilisi ja poliitiliselt aktuaalseid teemasid. Pildid leiad siit, sisselogimine ja parool - presse Pikk pressiteade (ENG) Avamine laupäeval, 30. aprillil 2022, kell 17.00 Lahtiolekuajad: T-‒N, pühad, 11.00‒18.00 Ekskursioonid giidiga: P 11:00

Riga Photography Biennial, "Screen Age III: Still Life", Riga Art Space, 22.04 -12.06.2022 Osalevad kunstnikud: Marianne Bjørnmyr (NO), Johan Rosenmunthe (DK), Sara Skorgan Teigen (NO), Sigrid Viir (EE) and Cloe Jancis (EE), Charles Richardson (UK), Santa France (LV), Nico Krijno (ZA), Līga Spunde (LV), Krišs Salmanis (LV), Vilma Pimenoff (FI) Kuraatorid: Inga Brūvere (LV), Marie Sjøvold (NO) Riia Fotokunsti biennaali peanäituse "Screen Age III: Still Life" näol on tegemist kolmanda osaga näituste seeriast mille alguspunkt on 2018 aasta biennaali näitusel "Screen Age I: Self – Portrait". Kolme näituse ühiseks fookuspunktis on tehnoloogia ja inimese vaheliste suhete kaardistamine digiajastul ja see kuidas esimene viimast tasapisi modifitseerib. Iga näituse keskseks elemendiks, läbi mille eelpool kirjeldatud suhet vaadeldakse, on üks kunstiajaloo klassikaline žanr; portree, maastik, vaikelu.

Neljapäeval, 5. mail 2022 kell 18.00 avavad Tim Høibjerg, Triin Marts ja Siiri Jüris Hobusepea galeriis ühisnäituse „Ja siis serv kehtestab end“ Näituse kuraator on Anne Vigeland. Näitus jääb avatuks 30. maini 2022. Grupinäitus „Ja siis serv kehtestab end“ vaatleb emotsionaalsete suhete ja ihaga seotud keerulisi teemasid. Näituse pealkiri on laenatud Anne Carsoni teosest ”Eros the Bittersweet” (1986). Osalevaid kunstnikke ühendab huvi kehaliste kogemuste vastu – nad vaatlevad keha kui arhiivi, materjali, maastikku, anumat ja pelgupaika ning eksponeeritud teosed (maal, skulptuur, video, installatsioon) peegeldavad üksi- ja koosolemise viise segases ja kõledas maailmas pöörates erilist tähelepanu puudutuse, mälu, mängu ja intiimsuse mõjujõule. Kunstnikud – dialoogis üksteise, materjalide ning seotud traditsioonidega – mõtisklevad, kuidas iha vormib iseolemist, kuidas see meid loob ja lõhub ning kuidas me lakkamatult püüame pehmendada kahtluse teravaid servi.

Kuraator David Ashley Kerr, osalevad kunstnikud David Attwood, Enrico Freitag, Vika Kirchenbauer, Sigrid Viir. Low galerii, Riia, 25.03-4.06.22 Grupinäitus käsitleb põgusalt töö ja selle representatsiooniga seotud kompleksset temaatikat, vaadeldes meie suhet vaba aja, laiskuse ja kunsti tegemise kui ühe töö vormiga. Need kummalised uued „veoloomad” (Beasts of Burden) on omavahel seotud näiliselt loomupärasest vajadusest tootmisviiside järele ja võibolla samavõrd ka täitmatust ihast tarbida ja omada ja seda selleks, et täita omaenda puudujääke. Lisainfo: Low galerii Lāčplēša iela 78A  Rīga, Latvija LV-1011 E-post: galerijalow@gmail.com K–R 15.00–18.00 L 14.00–17.00