Üritused

Kolmapäeval, 27. juulil 2022 kell 18.00 avab Andres Koort Hobusepea galeriis isiknäituse „Kaos ja kord“. Näitus jääb avatuks 22. augustini 2022. Andres Koorti näituse pealkiri „Kaos ja kord“ viitab kahele vastandlikule jõule ning nende olekute vahel liikumisele. Etümoloogiliselt on sõna „kaos“ seotud kreekakeelse tegusõnaga „χαίνω“, millega peeti silmas haigutavat ruumi, tühjust, lõhet. See on asjade algne olemine või ka mitteolemine, olek milles sisaldub potentsiaal, soov korrastuda. See on puhta energiaga laetud asjade hakatuslik faas, kõige sünnimoment. Ka täppisteadused tegelevad „kaose“ olemuse uurimisega. Kaoseteooria kohaselt peitub kaootilise komplekssüsteemi näivalt juhusliku käitumise taga süsteemne alusstruktuur, pidev tagasiside, kordused, enesesarnasus, fraktalid ja iseorganiseeruvus. 

30. juuli–30. august 2022 Viinistu Kunstimuuseumi taga asuvas vanas konservitehase hoones, nn. Kitse saalis.  Sõna „mateeria“ tuleneb ladina keelest ning tähendab ainet. Näituse pealkirjas on viide mateeriale, mis on üldisemas tähenduses füüsikaline substants, hõlmates ruumi, omades suurust, kuju, tahkust ja massi. Mateeria ehk aine on iga skulptuuri pärisosa. Skulptor vormib ainet, olgu selleks siis metall, kivi, puit, plastik vms. Teost luues hingestab autor mateeria ning annab talle mõõtmed, vormi ja kuju. Näituse pealkiri viitab ka hoone minevikule - konservitehasele. Konserveerimise mõte on säilitamine, konservides said toiduna alles hoitud nii kala, kaluri töö kui ka konservitegija pingutus. Iga skulptuur on omamoodi konserv, millesse pandud ja säilitatud autori mõte, visioon ja energia. Ka kogu näitus ise on selles hoones nagu suur konserv, sisaldades palju erinevaid koostisosi – skulptorite teoseid. Näitus konserveerub skulptuuri hetkeseisuna vaatajale vaimutoiduks üheks kuuks.

Laupäeval, 30. juulil saab taaskord avapaugu In Graafika festivaliralli! In Graafika festivali programm ja näituste avamise kava leiate alla poole kerides! IN Graafika Pärnu Linnagalerii Raekojas „Leonhard Lapini retrospektiiv 75“ Avamine 30.07 kell 14.00 Leonhard Lapini 75. juubeliks temaga koos kavandatud retrospektiivne näitus, mille katkestas kunstniku ootamatu lahkumine. Leonhard Lapin - Ida-Euroopa kunstiloominguline vulkaan, erudiit, suprealismi looja, professor, eesti avangardistliku kunsti isa, modernistlik arhitekt, väsimatu kirstunael, kaupluste, sööklate, teenindusettevõtete, raviasutuste ja saunade agar külastaja, daamide lemmik, köieltantsija ja akrobaat, suur poeet ja filosoof.

Talupojamõistus ütleks, et planeeti B pole olemas ning me peaksime keskenduma ja suunama kõik ressursid planeedi Maa elamiskõlblikuna hoidmiseks, mille inimkond on suutnud hukatusliku etapini viia. Me elame antropotseenina tuntud geoloogilisel ajal – ajastul, mil inimtegevus hakkas oluliselt mõjutama planeedi kliimat ja ökosüsteeme. Sellegipoolest otsustavad ülirikkad, nagu Elon Musk ja Jeff Bezos, kosmoseuuringutesse investeerida (aga ka suure osa avalikku rahastust hankida) ja spekuleerivad võimaluse üle lahkuda planeedile B. Selline naiivne eskapism pälvib üllatavalt palju tähelepanu selle asemel, et Maa peal ökoloogilise kahju kõrvaldamisega tegeleda. Veelgi enam, plaani planeet B hakatakse kaaluma kui alternatiivina tugevalt saastunud ja probleemsele planeedile A. Miljardärid kinnitavad avalikkusele oma altruistlikke kavatsusi parema tuleviku nimel, samal ajal ellu viies oma võimu-, kapitali- ja tehnofiiliaunistusi. Miks tahavad sellised inimesed, nagu Elon Musk, meid päästa? Ja mis kõige tähtsam – miks nad tahavad, et me usuksime, et meid on vaja päästa?

Reedel, 29. juulil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis näitus „7 kunstnikku. Keha“. Näituse kuraatorid on Mall Nukke ja Tiiu Rebane. Näituse kontseptuaalseks lähtepunktiks on „keha“. Mis on keha, just siin ja praegu? Kas on tegu aktuaalse, seksuaalse, sotsiaalse, kultuurilise, keskkonnatundliku, poliitilise, vaimse mõni muu taolise objektiga. Ning kuidas üks keha seda „on“ või siis „ei ole“.  Seitsme kunstniku figuraalsele maalile pühendatud näitus on maalikunstnik Mall Nukke algatusel ja Eesti Maalikunstnike Liidu egiidi all toimunud näituste sarja jätk. See sai alguse 2021. aasta kevadel Helsingi Kunstnike Liidu Rantakasarmi galeriis Suomenlinnas.

Reedel, 29. juulil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Karin Strohmi isikunäitus „Hilja olla tagasihoidlik“.  Karin Strohmi näitus koosneb maaliseeriast, mis kujutab endast visuaalseid mõttemänge, mis on inspireeritud looduse ja antropotseeni omavahelisest mõõduvõtust, suhestumisest. See on pilguheit elu ringkäigule.  Kunstnik lisab: „Lihasööjataimedest kinni kasvanud maastikud, mille on asustanud aretatud küülikute-sigijate mass. Küülikud kui tsiviliseeritud maailma sümbolid karnivooride džunglis. Kes siin keda sööb? Hoolimata sigijate mobiilsusest ja näilisest jõupositsioonist saavad taimed meid mullast ju varem või hiljem kätte. Aina tihenevas konkurentsis ja pingest tiines õhustikus sigivad küülikud üha edasi. See omakorda loob huumust ja liha karnivooridele...“

Kolmapäeval, 3. augustil kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis naiskunstnike autoportreede näitus „Enesepeegeldus”. Näituse kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele ERIBUSS! Neljandat korda organiseerib Tartu Kunstnike Liit Valga Muuseumi galeriis kaasaegse kunsti näituse, mille keskseks autoriks on seekord aga pallaslane ja üks esimesi tunnustatud Eesti naiskunstnikke Karin Luts. Tema erinevatel eluetappidel loodud autoportreedele sekundeerivad kuus tänapäevast naiskunstniku Cloe Jancis, Loora Kaubi, Eva Labotkin, Margit Lõhmus, Anna-Stina Treumund ja Mari Volens. Nende kujutised iseendast on küll nii vormilt kui sisult hoopis teistsugused, kuid samas on just Lutsu isik ja tema kirjutised olnud paljudele tänastele naisautoritele vägagi olulised ja südamelähedased.

TAKKK keskkonnakunsti sümpoosion püstitab Tammiku mõisa ja Kohilasse hiigelkookoni ja helilised aknad Tänavu 22.07 – 30.08 kolmandat korda toimuv TAKKK rahvusvaheline keskkonnakunstisümpoosion „Katkestus. Maastike teke ja kadu“ toob Kohilasse ja Tammiku mõisa nelja kunstniku põnevaid ja paigast inspireeritud teosed. Kunagisi elupaiku ja tööstusmaastikke elustavad Liisa Hirsch, Elo Liiv ja Karina Laurits Eestist, Roger Rigorth Saksamaalt ja Serkan Demir Türgist.

Esmaspäeval, 25. juulil 2022 kell 18.00 avab Sirje Petersen Draakoni galeriis isiknäituse „Valguse kulg“. Näitus jääb avatuks 19. augustini 2022. „Valgus näitab meile värve. Väline tuleb sisse ja sees olev saab välja. Avatus ja suletus. Valguse abil näeme detaile ja valgus eemaldab pimeduse. Igaühe elus on koht ja ruum selles maalilmas, mõnikord on see soe ja mõnus, mõnikord on see külm ja kõle.  Mõnikord on see mürarikas, mõnikord on see liiga vaikne.  Alati muutumises- valguses ja varjus.  Pimeduses ei suuda keegi kasvada. Valguses saab see võimalikuks. Pimedus võib tunduda lõputu kuid alati võib sinna langeda valguskiir  ja muuta kõik elavaks.  Pole olemas absoluutset taustsüsteemi. Kõik on suhteline, isegi aja kulg.“

Prof Urmas Kõljalg Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor „Liikide aktsiaturg“ — Vestlusloeng EKL Muhu Kunstitalus 25.07.2022, algusega kell 18.00 https://www.ai-res.org/single-post/liikide-aktsiaturg-prof-urmas-k%C3%B…