Üritused

Alates 17. oktoobrist on Tartu Kunstimuuseumi esimesel korrusel avatud uus näitus „[‘mobil] galerii 30“. Näitus jääb avatuks kuni 31. jaanuarini 2027. Tänavu möödub 30 aastat [‘mobil] galerii manifestilaadsest näitusest OUT’96. Tartu Kunstimuuseum avab 17. oktoobril sellele aastapäevale pühendatud näituse.

2. oktoobril kell 18.00 avab maalikunstnik Peeter Must Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses isiknäituse nimega TIME OUT.  Väljapanekuga võtab kunstnik sümboolselt aja maha ja pakub vaatajale ülevaatliku pildi läbi oma mitme maaliperioodi. Musta värviküllase loomingu keskmes on inimene, kellele kunstnik on andnud võime avada delikaatsel moel vaataja enese sisemaailm. Kunstniku sõnul võimaldab õigel hetkel võetud TIME OUT loomingule motiveeriva tõuke ja näha selgemini seda, mis oluline. Peeter Must (s.1967) on lõpetanud ERKI keraamika eriala, kuid oma kunstiväljundi leidnud maalijana. Oma loomingus pühendub Peeter inimesele, kui väärtuste kandjale ja edastajale, suunates vaataja vastamisi oma alateadvusega. EKL ja EML liikmena osalenud paljudel näitustel.

Neljapäeval, 1. oktoobril algusega kell 17 viib Arhitektuurimuuseumi (ArhMusi) juubelinäitusel “Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” tuuri läbi üks näituse kuraatoritest Eha Komissarov (EKM). Näitus ise on avatud veel pühapäeva õhtuni. Tänavu juunis täitus 30 aastat Rotermanni Soolalao avamisest näitusepaigana. 1908. aastal valminud tööstushoones alustasid tegevust Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis paik, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis.

Uue Kunsti Muuseum kutsub laupäeval, 3.oktoobril kell 13.00 Jaan Elkeni ringkäigule näitusel DIALOOG. Ringkäigule kehtib muuseumipilet, muuseumikaardiga tasuta. Näitus DIALOOG pikendatud kuni 31.oktoobrini 2026 „Dialoog“ on Mari Roosvalti (s 1945) ja Jaan Elkeni (s 1954) kunstnikuteest tehtud valiknäitus, enamik tõid mahub viimase 25 aasta loomingu sisse, paari erandiga 1990-ndatest Näituse tööversiooni pealkirjaks oli KAART JA TERRITOORIUM: point of (no) return, mis aga töö käigus sai asendatud kompaktsema DIALOOGiga, sisu jäi samaks. Tööversiooni toorlaenuline, ‘geopoliitiline’ konstruktsioon aitas käsitletavat materjali kaardistada – kunstnike hoidlate põhjal annab siiani vägagi erinevaid lavastusi teha. Mõlema kunstniku loominguline aktiivsus, teiste sõnadega näitustel esinemiste tihedus on olnud suur, olles üheks põhjuseks, miks käekirjad/maalimaneerid on endiselt work-in-progress etapis.

Näituse avamine 1.10 kell 17 Elu koosneb juhustest. Või siiski mitte? Kunagi unistasin võimalusest teha filmi inimeste kohtumistest ja mittekohtumistest. Oli aeg, mil polnud veel mobiiltelefone ja kohtumisi kokku leppida polnud niisama lihtne. Nii oli põnev kokkusaamistest mõelda ja unistada, loota heale juhusele. Kujutasin ette oma liikumisi, kohtumisi ja möödakäimisi. Olles õnnelik juhuslike kohtumiste üle, mõtlesin kohtumistest, mis oleks võinud olla aga mida ometi kunagi ei juhtunud.  Millest sõltub, kellega kohtume või kelle eest viimasel hetkel kõrvale pöörame? Samamoodi jäävad teele - või siis ei jää - ka paljud põnevad paigad, tundmatud majad, põnevad tänavad. Mõned neist saavad hiljem tuttavaks ja omaseks, paljud mitte. Mõned jäävad silma juba esimesel tutvumisel, mõned avanevad alles mitmendal vaatamisel.

30. septembril kell 18.00 avatakse Eesti Maalikunstnike Liidu näituste sari " Virtuoosid. Viljad. Võrsed". Näituse esimene osa "Virtuoosid" toob esile eestlaseks olemise sümbolid ja eetika maalikunstis. Näitus keskendub vanema põlvkonna tunnustatud maalikunstnikele (sünniaasta enne 1966). Need on autorid, kes on läbinud pika professionaalse teekonna, jätkanud järjepidevalt loomingulist tegevust ning kogenud ühiskonnakordade, ideoloogiate ja kultuuriliste väärtushinnangute muutumist. Näitus tõstab esile nende tehnilise meisterlikkuse, väljakujunenud stiili ja kogunenud teadmised. Samaväärselt oluline on nende kunstnike roll inimliku eeskujuna ja nende panus õpetajana. Näitusel "Virtuoosid" esinevad oma töödega Jaan Elken, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Dolores Hoffman, Orest Kormasov, Marju Bormeister, Tiiu-Pallo Vaik, Evi Gailit, Valeri Vinogradov, Pille Ernesaks, Valev Sein, Rein Kelpman, Kai Kaljo, Mall Paris, Mall Nukke, Ilmar Kruusamäe, Anne Parmasto, Lilian Mosolainen, Rein Randma, Matti Pärk, Vano Allsalu, Vilen Künnapu, Rein Tammik, Helle Lõhmus, Margus Tiitsmaa, Jane Siimso-Merivoo. 

Draakoni galerii 01.10.-01.11.2026 “Ajal, mil arusaam reaalsusest tundub üha ebakindlam ning tõde aina küsitavam, täidavad tühjust visuaalne voog ja segane infoküllastus. Ükskõik millisele küsimusele vastuse leidmine pole kunagi olnud lihtsam, kuid vaid ühe kliki kaugusel võib olla hoopis suurem segadus. See segadus tekitab pahameelt ning pahameel kurjust. Lihtne on demoniseerida seda, millest aru ei saa. Tundub, et soov mõista on viimasel ajal asendunud verejanu ja kohese ristilöömisega. Kõigil on „hääl“ ja „arvamus“, kuid ühel hetkel ei mõisteta enam kohut „süüaluse“ üle, vaid otsitakse võimalust oma isiklike frustratsioonide ja tumedate tungide väljaelamiseks, mõtlemata, kas see lõpuks ka õige või inimlik on. Inimene elab elu läbi isiklike tõekspidamiste süsteemi ning tõekspidamised on habras saak igasugusele manipulatsioonile. Igas inimeses on olemas varjupool, tumedad vajadused ja tungid, mida me enamasti tunnistada ei soovi. Selle asemel teeskleme, et neid ei ole olemas, hoides neid allasurutuna sügaval eneses peidus.

Väikesemõõtmelise skulptuuri näitus Draakoni Galerii keldris ehk Draakoni kõhus. aeg: 28.09-31.10 2026 Kunstnikud: Ahti Seppet, Aime Kuulbusch, Anne Rudanovski, Eike Eplik, Elo Liiv, Eneken Maripuu, Gea Sibola Hansen, Iris Jurma, Ivan Zubaka, Johannes Luik, Kail Timusk, Kati Kerstna, Lea Armväärt, Leena Kuutma, Lotta Karoliina Räsänen, Mari-Liis Tammi Kelder, Rait Prääts, Silja Truus, Silver Tsäko, Tiiu Kirsipuu, Toomas Altnurme, Vergo Vernik, Ines-Issa Villido. Kureerimine: Eesti Kujurite Ühenduse juhatus: Leena Kuutma, Johannes Luik, Kati Kerstna, Silja Truus. Algidee: Eneken Maripuu ja Elo Liiv Graafiline disain: Cristopher Siniväli Ruumidisain: Johannes Luik Valgus: Kati Kerstna

Kaire Rannik ja Liina Siib näitusest: Meie näitus tegeleb postindustriaalse maastiku ja metsa vaatamisviiside ning representatsiooni küsimustega ühes paigas toimuvate muutuste kaudu. Vaatlusobjektiks oleme valinud Joaveski endise tööstusküla Loobu jõe ääres ja Nõmmeveski kose jõujaamast jäänud varemetega. Käsitleme endise tööstuskeskkonna ja ökoloogia kontaktide kujutisi rakendades kohavaatlusi, salvestades erinevaid helisid, kasutades analoog- ja digitaalset fotot, jäljendeid ja käsiladu, ning lähenedes kogu väljapanekule installatiivselt.

1. oktoobril avatakse HOP galeriis näitus „Täiuslikult ebatäiuslik", kus Piret-Eve Kändler toob vaatajate ette 2026. aasta suvel valminud portselanitööd. Näitus jääb avatuks 1. novembrini. Kändleri  eesmärk on kutsuda keraamikat teisiti vaatama, mitte läbi laitmatu vormi ja tehnilise täiuslikkuse, vaid isikupära, ekspressiivsuse ja katsetamisjulguse kaudu. Näituse keskmes on mõte, et ilu ja väärtus ei peitu traditsioonilistes täiuslikkuse ideaalides. Väljapandud töödel näeb ootamatult voolama pääsenud glasuuritilku ja eksperimentaalseid tehnikaid – detaile, mida tavapäraselt võiks veaks pidada. Kändler pakub neile aga teise tõlgenduse, et iga ebatäiuslikkus ja eripära muudab teose unikaalseks ning annab sellele emotsionaalse ja visuaalse väärtuse, mida masinlik laitmatus saavutada ei suuda. Näitus julgustab külastajaid mõtlema omaenda arusaamade üle täiuslikkusest ja ilust.