Üritused

Kaarel Kütas, Mikk Jäger, Cartier, Kersti Vallikivi-Ramos, Ahti Sepsivart, Villem Jahu, Triinu Jürves 4.-26. september 2021   Näituse pealkiri on inspireeritud Cartier jutustatud kummalisest tõestisündinud loost, kus pikki kuid tuli asjatundmatul armastajapaaril minna terveks päevaks tööle tegema raskeid ärilisi otsuseid ja nad valisid kontorisse minekuks alati pikema tee, et näha seal ääres kasvavaid põõsaid, kuulda linde ja olla koos.   Galeriisse on üles ehitatud voolava vormiga installatsioon, mis rõhutab kujundlikult igasuguse olukorra ja konteksti muutlikkust, nii et oluliseks muutub lõpplahenduse asemel hoopis liikumine erinevate seisundite ja väärtuste vahel. Nagu võilill, mis läbi asfaldi kasvab.

Tartu Kunstikool tähistab sel aastal 70. juubelit. Kunstikooli olulisus Eesti kunstimaastikul on olnud mõnevõrra peidetud. Ometi on kunstikool läbi 70-aastase ajavoo omanud professionaalse kunstnikutee alguspunktina – lähtealana – tähtsat rolli.   Juubeliaasta puhul avab Tartu Kunstikool 2. septembril kell 16.00 galeriis Pallas (Tartu, Riia 11) näituse „Lähteala“, mis on üleval 18. septembrini.   Väljapanekus on esindatud eri põlvkondade kunstnikud, kellel on oma kogemus ja suhe kunstikooliga. Näituse eesmärgiks ei ole anda põhjalikku ülevaadet Tartu Kunstikoolis õppinute kohta. See on katse tuua välja kunstikooli dünaamilist pärandit erinevate kunstnike loomingu kaudu. Proov tuua see niidistik esile näitlikustades, kuivõrd rikkalik on loojate ampluaa, kes on koolis käinud.   

Reedel, 3. septembril kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis skulptori ja maalia Per William Peterseni isikunäitus „Naine kasukas. Valitud teosed 1995–2020“, mille kuraator ja kujundaja on Madis Liplap. Avamisel esitletakse ka samanimelist mahukat trükist.   Kunstiajaloolane Peeter Talvistu on kirjutanud: „Kuigi Per William Petersen on sündinud Taanis, saab teda praeguseks hetkeks täiesti kindlalt pidada Taani-Eesti kunstnikuks. Tartus veedetud rohkem kui viieteist aasta jooksul on ta saanud osaks kohalikust kunstielust. Tema isikupärane käekiri on publikule tuttav ning samas on ta suutnud selgelt leida oma niši. Peterseni absurdi ja huumorit täis teosed on kõrgesti hinnatud ning ema geomeetrilist stiili, patinataolist viimistlust ja kapriisset huumorimeelt nähakse millegi põhimõtteliselt Peterseni-laadsena.“  

Reedel, 03. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Killu Sukmiti isikunäitus „Kunstnik ja tema töö“.   Näituse teema on osaliselt seotud kunstniku eelmise isikunäitusega „K aed“ (2019), mis samuti tegeles töö teemaga. Kui too väljapanek oli kontseptuaalselt seotud kunstnik Malle Leisi maaliga „Hr Sukmiti aed“ (1994), siis praegusel näitusel võib aia-kujundit mõista sarnaselt sellele, kuidas Hemingway mõistab merd, Tolstoi leiba või Robin Morgan sõsarkonda.   

Alates 2. septembrist on Haapsalu Linnagaleriis võimalik vaadata Eve Kiileri näitust „Kõik teed viivad mereni“. Näitus jääb avatuks kuni 26. september.   Lisainfo: Haapsalu Linnagalerii Posti 3, 90502 Haapsalu www.galerii.kultuurimaja.ee K–P 12.00–18.00

Kai kunstikeskuses on 2.–5. septembrini 2021 avatud kunstimess Foto Tallinn, mis toob publiku ette 37 Eesti ja rahvusvahelise kunstniku värske loomingu. Tänavu 10. korda toimuv Eesti ainus kunstimess on 6. Tallinna Fotokuu biennaali avaüritus. Mess pakub professionaalsetele fotokunstnikele ja galeristidele koostöö-, kohtumis- ja aruteluplatvormi ning võimalust tutvustada oma töid mitmekülgsele publikule.  

Neljapäeval, 2. septembril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis Laivi isiknäitus „Kogumine ja säilitamine“. Näitus jääb avatuks 20. septembrini 2021.   „Kogumine ja säilitamine“ on moenäitus ärist ja kunstist, mis toetub küsimusele –  kas ainus lahendus kriisides vaevleva ühiskonna aitamiseks on poliitiline? Meie ühiskonna toimemehhanismide aluseks on 300 miljonit aastat tagasi merepõhja ja maismaale settinud orgaanilisest ainest tekkinud nafta. Millist tulevikumaterjali me tänaste setetega loome?  

Oled oodatud Jüri Kase näituse „Kosk“ avamisele Rüki galeriis neljapäeval, 2. septembril kell 17.00. Näitusel eksponeeritakse kunstniku suuremõõtmelisi maale, mis on valminud viimase kahe aasta jooksul Viljandi näituse jaoks.   „Ma ei väljenda midagi, ma ei kirjelda midagi – loon raamid, vormi – tühja anuma, kuhu sisu ise sisse voolab – kuhu vaataja ise oma maailma saab istutada. Mina loon keha, vormi – vaataja paneb sellesse elu. Olen kõrvalseisja – minu maalid on vabad,“ kirjeldab Jüri Kask oma loomingu protsessi. „Kujutan ühte ja sama asja 1001 erineva nurga alt, nii nagu iga päev on ikka päev, kuid kordumatu oma valguse, soojuse, lõhna ja värvi poolest... Maalin üksikuid mõõdetavaid detaile – lükin ja liidan need kokku keeks, mustriks, ornamendiks – kus lõplik muutub lõpmatuks, arusaadav arusaamatuks, tabatav tabamatuks, teadlik teadmatuseks, mõõdetav mõõtmatuks, mõistetav mõistetamatuks, kirjeldav kirjeldamatuks, seletatav seletamatuks, mõistlik jaburaks, normaalne absurdiks, kord kaoseks... ja vastupidi.“  

Pühapäeval, 29. augustil kell 13.00 oled oodatud kohtumisele kunstnik Marge Monkoga, kelle näitust „Mida mannekeenid tahavad?“ siis veel viimast päeva külastada saab. Kunstnik eksponeerib Rüki galeriis kolme seeriat, „Vaateaknad“ 2014-2020, „Pealkirjata fotogrammid“ 2014-2021 ja "Pealkirjata kollaažid" 2015.   Lisainfo: Rüki Galerii Tel: +372 528 9059 E-post: ruki [at] rukigalerii.ee Tartu 7c, Viljandi 71004 Avatud K–R 11.00–17.00 L–P 11.00–15.00 www.rukigalerii.ee

Teisipäevast, 31. augustist 2021 on Draakoni galerii alumisel korrusel paiknevas müügisaalis avatud Ivar Kaasiku isiknäitus „Linna pommitamine“. Näituse koostaja on Irja Tiri ja kujundaja Andro Kööp.   Näituse saatetekstis kirjutab kunstnik: „Väljas ei ole pelgalt klassikalised lahingumaalid linna kaitsmisest ja hävitamisest, vaid ka teadmatusest tekkinud ja ajalooliselt konstrueeritud hävingutest. Need on veidi raskemeelsed, melanhoolsed, klassikalise maalilaadi ja värvikäsitlusega ning harmoonilise kompositsiooniga välgatused kunstilähiajalukku. Tuttavad abstraktsioonid ja lahingumotiivid meenutavad meid igapäevaselt ümbritsevat, mille eripäraks on inimeste puudumine. Nagu filmist väljarebitud momendid, vahetult enne viimast plahvatust. Topelttähendused määravad ja suunavad kogu väljapaneku kulgu. Kõik on fiktiivne ning suhestub eelkõige tõe-eelsega. Visualiseerin tulevikku vaatavalt inimese igatsusi, lootusi ning hirme.