Üritused

10. septembril avatakse Kastellaanimaja galeriis näitus "...üliõpilane Summatavet vanalinnas 1960-ndate algus". Näitus toob publiku ette Eesti ühe hinnatuima sisekujundaja ja disaineri Mait Summataveti 1960. aastate alguses valminud Tallinna vanalinna joonistused ja maalid. "Näitus annab võimaluse vaadata tagasi aega, mil Summatavet oli veel kunstiüliõpilane ning tema hilisem loometee alles kujunemas," sõnas Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse esimees Tarmo Piirmets. "Vanalinn on näitusel eelkõige noore kunstniku vaatlemise ja õppimise paik. Joonistustes ja maalides on talletunud toonane Tallinn, selle tänavad, hooned, detailid ja meeleolud, aga ka noore looja otsingud vormi, ruumi, valguse ja materjali tajumisel."

Vaal galerii jätkab erakogude tutvustamise sarja ning avab näituse „Ruum” perekond Kruusi kogust. „Ruum” avatakse reedel, 11. septembril kell 18 ning jääb avatuks kuni 10. oktoobrini, T–R 12–18, L 12–16. Epp ja Martin Kruus kirjeldavad oma valikuid nii: „Avastasime kunstiruumi eelmisel sajandil, 80ndate lõpus tänu Kunstihoone Kevadnäitustele, mil algas ka meie teadlikum kunsti märkamine. Enim köitis tolleaegne erinevates variatsioonides abstraktsionism – sümbolistlik, minimalistlik, valguse, värvi ja ruumi maagia. Sellest tulenes ka näituse teema ja pealkiri, kus hargnevad seosed tehisruumi ja looduse vahel otsaga universumini välja. Keskel on inimene, kelle peakene omakorda genereerib veel hulga psühholoogilisi, mõtte-, väärtus- jne ruume. Nendes ruumides, nii füüsilistes kui mõttelistes, loob kunst korda ja selgust, pakub rõõmu ja rahuldust.

DIALOOG – MARI ROOSVALTi ja JAAN ELKENi MAALID Avamine 12.septembril kell 14 Uue Kunsti Muuseumis „Dialoog“ on Mari Roosvalti (s 1945) ja Jaan Elkeni (s 1954) kunstnikuteest tehtud valiknäitus, enamik tõid mahub viimase 25 aasta loomingu sisse, paari erandiga 1990-ndatest. Näituse tööversiooni pealkirjaks oli KAART JA TERRITOORIUM: point of (no) return, mis aga töö käigus sai asendatud kompaktsema DIALOOGiga, sisu jäi samaks. Tööversiooni toorlaenuline, ‘geopoliitiline’ konstruktsioon aitas käsitletavat materjali kaardistada - kunstnike hoidlate põhjal annab siiani vägagi erinevaid lavastusi teha. Mõlema kunstniku loominguline aktiivsus, teiste sõnadega näitustel esinemiste tihedus on olnud suur, olles üheks põhjuseks, miks käekirjad/maalimaneerid on endiselt work-in-progress etapis. „Totaalne muutumine“ tuleks reljeefsemalt esile, kui käsitletav periood maksimaalselt pikaks venitada, kuid isegi veerand sajandi katkendlik sobitamine UKMi teise korruse ruumidesse sunnib välja jätma terveid peatükke.

Laupäeval 03.10 kell 14.00 teevad kuraator PEETER TALVISTU ja kunstnik BERIT TALPSEPP-JAANISOO näitusel “Keskustelu” viimase tutvustava ringkäigu.

9. septembril avatakse Berliini kunstinädala raames rahvusvaheline grupinäitus „Ma arvan, et mu keha ei kuulu enam mulle“ (I Think My Body No Longer Belongs to Me), kus osalevad Eesti kunstnikud Angela Maasalu, Pire Sova ja Netti Nüganen. 

Laupäeval, 12. septembril toimub Viljandi muuseumis vaatemänguline „KÖLER live“, kus portreekunstnik Aapo Pukk maalib publiku silme all modelli Johann Köleri laadis. Neljatunnise avaliku portreeseansi jooksul saab jälgida maali sündi ning kuulata Aapo Puki ja kunstiteadlase Mai Levini vestlust Johann Köleri ja portreekunsti teemadel. Sündmus juhatab sisse Viljandi muuseumis 1. novembrini üleval oleva Köleri reprode ja eluloo näituse lõpuprogrammi, tulekul on veel mitmeid põnevaid loenguid ja kohtumisi. „Kunst ei vanane kunagi,“ kommenteeris eesootavat avalikku portreeseanssi Aapo Pukk. „Tegu on kummardusega Johann Köleri talendile, lisaks soovin inspireerida kunstiõpilasi ja noori kunstnikke lähenema kunstile klassikalist rada pidi.“ Aapo Pukile on nõustunud laupäeval poseerima kaunis Viljandimaa daam, 75-aastane Sirje Kõuhkna.

Neljapäeval, 10. septembril kell 17 toimub kunstnik Paul Rodgersi isikunäituse finissage ehk pidulik lõpuüritus. Rodgersi isikunäitus „Saapameister“ laiub galerii Pallas kahel korrusel ning hõlmab nii spetsiaalselt selleks näituseks valminud teoseid kui ka kunstniku varasemate loominguperioodide töid. Galerii esimese korruse suures saalis eksponeeritakse kunstniku viimase aasta jooksul loodud teoste sarja, mis on valminud spetsiaalselt Tartu näituse jaoks. Skulpturaalsetest objektidest, fotodest, videotest ja tekstidest koosnev sari käsitleb kunstniku isiklikke mälestusi ja mõjutusi, mis pärinevad tema sõjajärgses Inglismaal veedetud lapsepõlvest. Samuti uurib Rodgers nende emotsionaalsete kogemuste ja mälestuste mõju kunstnikule.

Alates 11.09.2026 on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“. Laupäeval, 12. septembril toimub näituse „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“ avaprogramm, mis tähistab rahvusvahelise grupinäituse avamist Kumu kunstimuuseumis. Avaprogrammi raames toimuvad näitusel kuraatoriga ringkäigud, töötuba näituse keskele loodud haridustoas ja vestlusring näitusel osalevate kunstnikega. Näitus uurib saami põlisrahvaste õiguse ja enesemääramise keerulist teekonda dekoloniaalse maailma ülesehitamisel. 

Reedel, 18. septembril kell 17.00 toimub Pallase galeriis Tartu Kunstikooli 75. juubelile pühendatud näituse avamine. Juubeliaasta puhul jõuavad galerii kolmele korrusele kolm erinevat näitust, mis vaatavad Tartu Kunstikooli minevikule, olevikule ja loovusele eri nurkadest. I korrus – „KUHU SA JÄRGMISEKS LÄHED?“ Peaaegu 100 Tartu Kunstikooli vilistlast astuvad taas publiku ette oma loominguga. Näituse kuraatorid on Krista Roosi, Katrin Maask ja Maarja Roosi. Kelder – „PIIRAMATA PIND“ Näitus põhineb Tartu Kunstikooli metoodikakogul. Kuraator Mari-Liis Krautmann. II korrus – „7 1/2 NATÜÜRMORTI“ Ka see näitus lähtub kooli metoodikakogu materjalidest. Kuraator Ilja Jakovlev. Näitus jääb avatuks 17. oktoobrini.

Iga-aastane Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus toimub tänavu Rakveres, Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamaja galeriis. Näitusel "vaikiv resonants" osaleb kokku üle 40 Eesti keraamiku, mis avatakse pidulikult 5. septembril. "vaikiv resonants" on näitus, kus keraamika ja heli kohtuvad mitte otseses "muusikalisuses", vaid käitumises: kuidas keraamiline vorm, mass, pind ja tühimik mõjutavad tajutavat ruumi. Teos võib toimida nagu akustiline organism – mõni töö võtab heli endasse (matid, poorsed, pehmete servadega pinnad), teine peegeldab selle tagasi (läikiv glasuur, pingestatud kaared, kõvad tasapinnad), kolmas hajutab (rütmiline reljeef, killustatud geomeetria, ebaühtlane nahk).