Üritused

30. septembril kell 18.00 avatakse Eesti Maalikunstnike Liidu näituste sari " Virtuoosid. Viljad. Võrsed". Näituse esimene osa "Virtuoosid" toob esile eestlaseks olemise sümbolid ja eetika maalikunstis. Näitus keskendub vanema põlvkonna tunnustatud maalikunstnikele (sünniaasta enne 1966). Need on autorid, kes on läbinud pika professionaalse teekonna, jätkanud järjepidevalt loomingulist tegevust ning kogenud ühiskonnakordade, ideoloogiate ja kultuuriliste väärtushinnangute muutumist. Näitus tõstab esile nende tehnilise meisterlikkuse, väljakujunenud stiili ja kogunenud teadmised. Samaväärselt oluline on nende kunstnike roll inimliku eeskujuna ja nende panus õpetajana. Näitusel "Virtuoosid" esinevad oma töödega Jaan Elken, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Dolores Hoffman, Orest Kormasov, Marju Bormeister, Tiiu-Pallo Vaik, Evi Gailit, Valeri Vinogradov, Pille Ernesaks, Valev Sein, Rein Kelpman, Kai Kaljo, Mall Paris, Mall Nukke, Ilmar Kruusamäe, Anne Parmasto, Lilian Mosolainen, Rein Randma, Matti Pärk, Vano Allsalu, Vilen Künnapu, Rein Tammik, Helle Lõhmus, Margus Tiitsmaa, Jane Siimso-Merivoo. 

Draakoni galerii 01.10.-01.11.2026 “Ajal, mil arusaam reaalsusest tundub üha ebakindlam ning tõde aina küsitavam, täidavad tühjust visuaalne voog ja segane infoküllastus. Ükskõik millisele küsimusele vastuse leidmine pole kunagi olnud lihtsam, kuid vaid ühe kliki kaugusel võib olla hoopis suurem segadus. See segadus tekitab pahameelt ning pahameel kurjust. Lihtne on demoniseerida seda, millest aru ei saa. Tundub, et soov mõista on viimasel ajal asendunud verejanu ja kohese ristilöömisega. Kõigil on „hääl“ ja „arvamus“, kuid ühel hetkel ei mõisteta enam kohut „süüaluse“ üle, vaid otsitakse võimalust oma isiklike frustratsioonide ja tumedate tungide väljaelamiseks, mõtlemata, kas see lõpuks ka õige või inimlik on. Inimene elab elu läbi isiklike tõekspidamiste süsteemi ning tõekspidamised on habras saak igasugusele manipulatsioonile. Igas inimeses on olemas varjupool, tumedad vajadused ja tungid, mida me enamasti tunnistada ei soovi. Selle asemel teeskleme, et neid ei ole olemas, hoides neid allasurutuna sügaval eneses peidus.

Väikesemõõtmelise skulptuuri näitus Draakoni Galerii keldris ehk Draakoni kõhus. aeg: 28.09-31.10 2026 Kunstnikud: Ahti Seppet, Aime Kuulbusch, Anne Rudanovski, Eike Eplik, Elo Liiv, Eneken Maripuu, Gea Sibola Hansen, Iris Jurma, Ivan Zubaka, Johannes Luik, Kail Timusk, Kati Kerstna, Lea Armväärt, Leena Kuutma, Lotta Karoliina Räsänen, Mari-Liis Tammi Kelder, Rait Prääts, Silja Truus, Silver Tsäko, Tiiu Kirsipuu, Toomas Altnurme, Vergo Vernik, Ines-Issa Villido. Kureerimine: Eesti Kujurite Ühenduse juhatus: Leena Kuutma, Johannes Luik, Kati Kerstna, Silja Truus. Algidee: Eneken Maripuu ja Elo Liiv Graafiline disain: Cristopher Siniväli Ruumidisain: Johannes Luik Valgus: Kati Kerstna

Kaire Rannik ja Liina Siib näitusest: Meie näitus tegeleb postindustriaalse maastiku ja metsa vaatamisviiside ning representatsiooni küsimustega ühes paigas toimuvate muutuste kaudu. Vaatlusobjektiks oleme valinud Joaveski endise tööstusküla Loobu jõe ääres ja Nõmmeveski kose jõujaamast jäänud varemetega. Käsitleme endise tööstuskeskkonna ja ökoloogia kontaktide kujutisi rakendades kohavaatlusi, salvestades erinevaid helisid, kasutades analoog- ja digitaalset fotot, jäljendeid ja käsiladu, ning lähenedes kogu väljapanekule installatiivselt.

1. oktoobril avatakse HOP galeriis näitus „Täiuslikult ebatäiuslik", kus Piret-Eve Kändler toob vaatajate ette 2026. aasta suvel valminud portselanitööd. Näitus jääb avatuks 1. novembrini. Kändleri  eesmärk on kutsuda keraamikat teisiti vaatama, mitte läbi laitmatu vormi ja tehnilise täiuslikkuse, vaid isikupära, ekspressiivsuse ja katsetamisjulguse kaudu. Näituse keskmes on mõte, et ilu ja väärtus ei peitu traditsioonilistes täiuslikkuse ideaalides. Väljapandud töödel näeb ootamatult voolama pääsenud glasuuritilku ja eksperimentaalseid tehnikaid – detaile, mida tavapäraselt võiks veaks pidada. Kändler pakub neile aga teise tõlgenduse, et iga ebatäiuslikkus ja eripära muudab teose unikaalseks ning annab sellele emotsionaalse ja visuaalse väärtuse, mida masinlik laitmatus saavutada ei suuda. Näitus julgustab külastajaid mõtlema omaenda arusaamade üle täiuslikkusest ja ilust.

24. september kell 17.00 leiab aset Hobusepea galeriis Andre Joosep Armingu isikunäituse „Ahelreaktsioon" ja tema meditsiinilise taustaga seotud tervisepaneel. Andre Joosep Arminguga vestlevad Põhja-Eesti Regionaalhaigla I kardioloogia osakonna kardioloog-vanemarst Pentti Põder ning sama osakonna vanemõde Jevgenia Kutepova. Pikaajalise kardioloogi kogemusega Pentti Põder annab vestluses põhjaliku ülevaate südamepuudulikkuse ja südamesiirdamise protsessist. Jevgenia lisab pilguheite südamehaige patsiendi igapäevale. Tema põhitööks on osakonna igapäevase õendustöö korraldamine ning raskete südamepuudulikkusega patsientide, sh mehaanilise südameabi seadmetega patsientide käsitlus. Vestlust modereerib näituse kuraator Kleer Keret Tali, kes on aastaid näinud kunstnik Andre Joosep Armingu loomingulist teed kõrvalt ja avab omakorda antud näituse tagamaid. Näitust saab külastada kuni 27. septembrini.  Event facebookis.

2. oktoobril kell 17 avatakse Vabaduse galeriis Pille Ernesaksa isikunäitus „ASENDUS–RAVI–STRUKTUURID", mis jääb publikule avatuks 4. novembrini. Näituse keskmes on kunstniku vanaema Hilda Valentine (1908–1989) käsitsi tikitud laudlina, mis tuli aastakümneid hiljem nähtavale maakodu aidast, rottide poolt kahjustatuna. Ernesaks ei püüa lina algsel kujul taastada, vaid rakendab sellele „asendusravi". Kadunud kiud asendatakse uute materjalide ja faktuuridega, mistõttu paranduskohad jäävad teadlikult nähtavaks.

Reedel, 2. oktoobril kell 17 avatakse Urmas Viigi näitus "Personaalmütoloogia". „Personaalmütoloogia" on vahelduva sisuga näituseformaat. Rüki galerii väljapanek koosneb valdavalt kahest graafikaseeriast – „Tribaalrebased" ja „Megalilled". Siin sulavad need kaks sarja kokku, moodustades uusi seoseid loova koosluse. Kuigi nii graafika ise kui ka selle loomise protsess on täisdigitaalsed, kiikavad stiiliotsingud pigem klassikalise joonekultuuri suunas. Tähelepanelik pilk märkab muidugi ka koomiksi mõjusid nii karakterite kui graafilise laadi osas. Koomiksile omane narratiivsus on siiski maha keeratud, jättes ruumi vaatajal lugu tükkidest kokku panna.

See nädal on veel viimane võimalus külastada EKKM-i näitust „Miks kannad hõõruvad ja muid küsimusi", mis on ööpäevaringselt avatud 27. septembrini. 20 aastat pärast mahajäetud elektrijaama abihoonesse kolimist pööras EKKM oma juubelinäitusega muuseumi pahupidi – kunstiteosed laotusid saalidest hoovi, peenardesse ja tänavale. Välinäitusel saab vaadelda EKKM-i ennast kunstiteosena – maja kui ajutist monumenti ning sotsiaalset skulptuuri, mis sai skvotitud hoonest muuseumiks tänu 20 aasta pikkusele kogukondlikule kooskäimisele ja ühisele kunstitööle. Muuseumi tiimi poolt kollektiivselt kureeritud juubelinäitus heidab pilgu EKKM-iks, aga ka laiemalt kunstiinstitutsiooniks olemisele. Näitusel võimenduvad nii EKKM-ile olulised kui ka ühiskondlikult aktuaalsed teemad nagu kogumine, jätkusuutlikkus, kultuuri kättesaadavus, ühiskonna häälte võimendamine, avaliku ruumi ebamugavused, varemestumine, parandamine, ressursside jagamine ja koostöö. Näituse käivitavaks kujundiks on konnasilm – väike, kuid visa ebamugavus, millele ei saa tähelepanu pööramata jätta, on samas organismi kaitsevõime, mis väljendab vastupanu ja hoolivust.

25.–26. septembril toimub Tartus Aparaaditehases kolmandat korda Tartu Illustratsioonifestival (TIF), mis toob kahe päeva jooksul kokku illustratsiooni, disaini ja visuaalse kunsti professionaalid, tudengid, harrastajad ning huvilised Eestist ja mujalt Euroopast. Tänavuse festivali keskmes on mängulised mustrid, tekstuurid, kordused ja rütm. TIF 2026 programm pakub võimalust kuulata, katsetada ja kaasa lüüa. Festivali külaliste seas on tunnustatud soome mustridisainer Lotta Maija, briti illustraator ja disainer Ryan Chapman, sloveenia raamatuillustraator Damijan Stepančič, Eesti loovjuht ja disainer Helene Vetik ning paljud teised inspireerivad loojad. Kahepäevases programmis toimuvad praktilised töötoad, ettekanded ja paneelarutelu, lisaks saab külastada rahvusvahelist näitust ning illustraatorite turgu. Külastajad saavad näiteks proovida siiditrükis lauamängu loomist, osaleda kirjanike ja illustraatorite kiirkohtumisel, joonistada koeri või katsetada Annelinnast inspireeritud kollaažikunsti.