Üritused

Sirje Runge „Suur Armastus / Kaunis Lagunemine“
Kunstnik Sirje Runge loovutab oma monumentaalse maali loodusele   Alates 23. augustist saab Eesti Vabaõhumuuseumis ning veebi vahendusel kogeda Sirje Runge installatsiooni „Suur Armastus / Kaunis Lagunemine“, millega kunstnik loovutab loodusele oma kümnemeetrise õlimaali „Suur Armastus“ (2003). Monumentaalne maal püstitatakse vabaõhumuuseumisse spetsiaalselt selle tarbeks ehitatud metallkonstruktsioonile ning jäetakse seejärel looduse stiihiate kätte lagunema.  
Näitus „Märt Laarman 125“
Näitus „Märt Laarman 125“
10.09.2021 kuni 10.10.2021
Tallinna Jaani kiriku galeriis avatakse reedel 10. septembril kunstnik Märt Laarmani 125. sünniaastale pühendatud näitus.   Märt Laarman oli eesti graafik ja maalikunstnik, kes viljeles vabagraafikat ja kujundas raamatuid. Loometee alguses oli ta Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Tema trükitehnilistel võimalustel – põhiliselt kirjal ja selle paigutusel põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed.  
Sindi Muueum
„Kunstnikud kogudes“ ja Sindi Muuseum kutsuvad üritusele – külas disainiajaloolane Kai Lobjakas! 18. septembril kell 15.00   Sindis avati sel suvel projekti „Kunstnikud kogudes“ raames ajaloolase Aro Velmeti kogemuslik rännak „Ulmade linn“, mis süüvis tööstuslinna olemusse ning asetas Sindi teiste sarnaste kohtade kõrvale maailmakaardil. Linnaruumis tähistasid ajaloolisi paiku infotahvlid ja tööstuslinna erinevaid kihistusi aitas paremini mõista neid saatev audiotuur, lisaks olid muuseumis tutvumiseks EKA tudengite mõtted Sindi vabriku asukoha võimalike arengute teemal. Infotahvlid ja audiotuur jäävad küll alles ja kasutatavaks ka edaspidi, kuid projektile tõmbame siiski ühe mõttelise joone alla koos disainiajaloolase Kai Lobjakaga.  
A-galerii x Disainiöö
Disainiöö nädalal toimuvad galeriis mitmed sündmused, mis haakuvad läbi ehtekunsti perspektiivi festivali selle aastase teemaga, milleks on disaini roll ühiskonnas toimuvate muutuste ja kriisiolukordade lahendamisel.   E 20.09, kell 18:00 Vestlusring TAAS UUS JA TAASKASUTUS EHTES Jutuajamises jätkusuutlikkust disainist läbi ehtekunsti perspektiivi osalevad ehtekunstnikud Sille Luiga, Andrei Balašov, Urmas Lüüs ja Kaia Ansip.   K 22.09, kell 17:30 Loeng POLIITILISUS EHETES Liina Lelovi ja Valdek Lauriga Loengus tulevad jutuks nii Lelovi ja Lauri enda loodud ROOSA ILA rinnanõelad kui ka teised näited poliitilistest ehetest ning räägitakse üldisemalt sümbolite muutuvast tähendusest ning seda käivitavatest protsessidest.  
ARSi Filmifestival – AFF 2020/21
ARSi Filmifestival – AFF 2020/21
15.09.2021 kuni 16.09.2021
ARS Kunstilinnak, Stuudio 98 15.–16.09.2021 kell 18–22     Juba neljandat korda toimuv ARSi Filmifestival esitleb kunstnike video- ja filmiloomingut. Kahe päeva jooksul linastub 41 filmi.   Osalevad kunstnikud: Kristiina Aarna, Martin Buschmann, Micaela Dunne, Aksel Haagensen, Ulvi Haagensen, Andrus Joonas, Elis Jurkatam, Kai Kaljo, Maria Kapajeva, Olesja Katšanovskaja-Münd, Triin Kerge, Joosep Kivimäe, Laura Kuusk, Eliis Laul, Hanna Christina Laupmaa, Lisann Lillevere, Ivor Lõõbas, Riin Maide, Mery Crystal Ra (Meeli Kõiva), Markus Mikk, Marge Monko, Katariin Mudist, Len Murusalu, Gerda Nurk, Robin Nõgisto, Post Horn (Hello Upan, Raul Keller), Laura Pählapuu, Liina Siib, Six, Imbi Sõber, Diana Tamane, Marje Taska, Jaan Toomik, Paco Ulman, Marta Vaarik, Elo Vahtrik, Mart Veelmaa, Pille-Riin Vihtre, Hans Jakob Väär. Aarded Rahvusarhiivi filmiarhiivist.  
Aleksander Vardi „Lilled aknal“ 1973
Aleksander Vardi „Pariisi taeva all“
11.09.2021 kuni 17.10.2021
Näituse avamine 11.septembril kell 15.00!   Aleksander Vardi (kuni 1940 Bergman) sündis 4. septembril 1901 Tartus ja lahkus 18. juunil 1983.   Aleksander Vardi üle kuuekümne aasta kestnud looming sattus Eesti ajaloo kõige traagilisemale perioodile. Muutused nii kodumaises kui ka Lääne-Euroopa kunstis peegelduvad Vardi meistriteostes. See teeb tema loometee väga huvitavaks.   Kunstikooli Pallas õpilasena (1919- 1925) võttis ta eeskuju oma õpetajate Konrad Mäe ekspressionismist, Ado Vabbe futurismist. Enesetäiendamise aastatel (1026-1929) Pariisis mõjutas Vardit kõige enam uusasjalikkus, mida ta õppis tundma venelase Vassili Suhhajev ateljees.
Mall Metsa maalinäitus „Igavene suvi“
Mall Metsa maalinäitus „Igavene suvi“
06.09.2021 kuni 30.09.2021
Viimsi raamatukogu 2. korrusel on avatud Mall Metsa maalinäitus „Igavene suvi“. Näitus on avatud 06.09.-30.09.2021.   Lisainfo:  Viimsi Raamatukogu Randvere tee 9 Haabneeme alevik 74001 Viimsi E–R 10–20 L–P 10–16
Mesilase unenägu, värviline pliiats, 2020 (kaksikpilt, à 70 x 50 cm), kaks raamis pilti kõrvuti  73,5 x 107 cm
Illimar Pauli "Kokkumäng"
09.09.2021 kuni 29.09.2021
Olete oodatud Paul Illimari näitusele „Kokkumäng“ Vabaduse galeriis, kunstnik viibib galeriis reedel, 10. septembril kella 17–19. Näitus on avatud 10.09–29.09.2021. Galeriis tuleb kanda maski.   Illimar Paul (1945) on figureerinud Eesti kunstis 1970ndate algusest: tal on olnud seitsekümmend isikunäitust, ta on osalenud ligi kahesajal väljapanekul. Illimar Pauli 1970ndate hüperrealistlikus laadis serigraafiatehnikas linnavaated olid omal ajal ühed novaatorlikumad graafilised lehed, seda nii tehnika kui ka kujutamisviisi poolest. Illimar Paul on oma loomingus kasutanud mitmeid tehnikaid – siiditrüki kõrval ka  linoollõiget, akvarelli, pastelli, värvilist pliiatsijoonistust, neid kokku miksinud, tulnud kahemõõtmelisest esitusviisist ruumi, teinud kolmemõõtmelisi kollaaže jne. Armastus detaili vastu on säilinud siiani. Detail on talle alati tähendanud midagi isiklikku ja emotsionaalset.  
Viktor Sinjukajevi juubelinäitus „Retrospektiiv“
Näituse avamine 9. septembril kell 18.00.   Mõnel näitusel ongi nimi nagu see siin – „Retrospektiiv“, väljendades lihtsalt ja selgelt ekspositsiooni olemust ilma mõistatamise, väljakutsuvate metafooride ja suurte sümboliteta.  Viktor Sinjukajevi juubelinäitus esitab töid õpinguaegadest, heidab pilgu autori tänastesse maalidesse ja pakub vaateid pikkadest tööaastatest kõige selle vahel –  perioodist, kust pärineb suurem osa Viktor Sinjukajevi siinse näituse teoseid – 1980ndatest ja 90ndatest aastatest.   Sinjukajev kuulub selle põlvkonna autorite hulka, kes tuli kunagise Nõukogude Liidu avarusest õppima Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti ning Eestisse elama ja töötama jäigi.  
Jüri Arrak „Nägu“ 1972
Noor Jüri Arrak. Tormid ja vormid
18.09.2021 kuni 13.02.2022
Näitusel on väljas Jüri Arraku varase perioodi tööd kuuest erakollektsioonist. Väljapanek võimaldab tutvuda Arraku loometee algusajaga 1960. aastatel ning järkjärgulise kujunemise ja arenguga läbi 1970. aastate. Tegemist on Arrakule omase krestomaatilise kunstikeele vundamendiks saanud teostega, mida kogujate terav pilk on märganud väärtustada ja au sees hoida. Arraku kui mitmekülgse looja maalide kõrval on eksponeeritud sama perioodi joonistused, trükigraafika, metallehistöö ja raamatukujundused.   Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallikunstniku eriala omandanud Arrak jäi maalikunstnikuna iseõppijaks, säilitades niiviisi sõltumatuse siinse maalikunsti konventsioonide suhtes. Võib-olla seetõttu on tema töid võimatu kaasaegsetega segamini ajada. Metallikunstniku taust andis Arrakule julguse läheneda maalikunstile dekoratiivselt. Lisandus kunstnikule loomuomane kujundlik mõtlemine ja ammendamatu fantaasia, mille lätted ta ise paigutab keerulisse lapsepõlve ja tormilisse noorusesse.  

Lehed