Üritused

24. september kell 17.00 leiab aset Hobusepea galeriis Andre Joosep Armingu isikunäituse „Ahelreaktsioon" ja tema meditsiinilise taustaga seotud tervisepaneel. Andre Joosep Arminguga vestlevad Põhja-Eesti Regionaalhaigla I kardioloogia osakonna kardioloog-vanemarst Pentti Põder ning sama osakonna vanemõde Jevgenia Kutepova. Pikaajalise kardioloogi kogemusega Pentti Põder annab vestluses põhjaliku ülevaate südamepuudulikkuse ja südamesiirdamise protsessist. Jevgenia lisab pilguheite südamehaige patsiendi igapäevale. Tema põhitööks on osakonna igapäevase õendustöö korraldamine ning raskete südamepuudulikkusega patsientide, sh mehaanilise südameabi seadmetega patsientide käsitlus. Vestlust modereerib näituse kuraator Kleer Keret Tali, kes on aastaid näinud kunstnik Andre Joosep Armingu loomingulist teed kõrvalt ja avab omakorda antud näituse tagamaid. Näitust saab külastada kuni 27. septembrini.  Event facebookis.

2. oktoobril kell 17 avatakse Vabaduse galeriis Pille Ernesaksa isikunäitus „ASENDUS–RAVI–STRUKTUURID", mis jääb publikule avatuks 4. novembrini. Näituse keskmes on kunstniku vanaema Hilda Valentine (1908–1989) käsitsi tikitud laudlina, mis tuli aastakümneid hiljem nähtavale maakodu aidast, rottide poolt kahjustatuna. Ernesaks ei püüa lina algsel kujul taastada, vaid rakendab sellele „asendusravi". Kadunud kiud asendatakse uute materjalide ja faktuuridega, mistõttu paranduskohad jäävad teadlikult nähtavaks.

Reedel, 2. oktoobril kell 17 avatakse Urmas Viigi näitus "Personaalmütoloogia". „Personaalmütoloogia" on vahelduva sisuga näituseformaat. Rüki galerii väljapanek koosneb valdavalt kahest graafikaseeriast – „Tribaalrebased" ja „Megalilled". Siin sulavad need kaks sarja kokku, moodustades uusi seoseid loova koosluse. Kuigi nii graafika ise kui ka selle loomise protsess on täisdigitaalsed, kiikavad stiiliotsingud pigem klassikalise joonekultuuri suunas. Tähelepanelik pilk märkab muidugi ka koomiksi mõjusid nii karakterite kui graafilise laadi osas. Koomiksile omane narratiivsus on siiski maha keeratud, jättes ruumi vaatajal lugu tükkidest kokku panna.

See nädal on veel viimane võimalus külastada EKKM-i näitust „Miks kannad hõõruvad ja muid küsimusi", mis on ööpäevaringselt avatud 27. septembrini. 20 aastat pärast mahajäetud elektrijaama abihoonesse kolimist pööras EKKM oma juubelinäitusega muuseumi pahupidi – kunstiteosed laotusid saalidest hoovi, peenardesse ja tänavale. Välinäitusel saab vaadelda EKKM-i ennast kunstiteosena – maja kui ajutist monumenti ning sotsiaalset skulptuuri, mis sai skvotitud hoonest muuseumiks tänu 20 aasta pikkusele kogukondlikule kooskäimisele ja ühisele kunstitööle. Muuseumi tiimi poolt kollektiivselt kureeritud juubelinäitus heidab pilgu EKKM-iks, aga ka laiemalt kunstiinstitutsiooniks olemisele. Näitusel võimenduvad nii EKKM-ile olulised kui ka ühiskondlikult aktuaalsed teemad nagu kogumine, jätkusuutlikkus, kultuuri kättesaadavus, ühiskonna häälte võimendamine, avaliku ruumi ebamugavused, varemestumine, parandamine, ressursside jagamine ja koostöö. Näituse käivitavaks kujundiks on konnasilm – väike, kuid visa ebamugavus, millele ei saa tähelepanu pööramata jätta, on samas organismi kaitsevõime, mis väljendab vastupanu ja hoolivust.

25.–26. septembril toimub Tartus Aparaaditehases kolmandat korda Tartu Illustratsioonifestival (TIF), mis toob kahe päeva jooksul kokku illustratsiooni, disaini ja visuaalse kunsti professionaalid, tudengid, harrastajad ning huvilised Eestist ja mujalt Euroopast. Tänavuse festivali keskmes on mängulised mustrid, tekstuurid, kordused ja rütm. TIF 2026 programm pakub võimalust kuulata, katsetada ja kaasa lüüa. Festivali külaliste seas on tunnustatud soome mustridisainer Lotta Maija, briti illustraator ja disainer Ryan Chapman, sloveenia raamatuillustraator Damijan Stepančič, Eesti loovjuht ja disainer Helene Vetik ning paljud teised inspireerivad loojad. Kahepäevases programmis toimuvad praktilised töötoad, ettekanded ja paneelarutelu, lisaks saab külastada rahvusvahelist näitust ning illustraatorite turgu. Külastajad saavad näiteks proovida siiditrükis lauamängu loomist, osaleda kirjanike ja illustraatorite kiirkohtumisel, joonistada koeri või katsetada Annelinnast inspireeritud kollaažikunsti.

7. septembril avati Galerii Metropol 6 m2 ja Metropol Kapis Kadi Kübarsepa näitus „KULINAD. metaLLLinn“. Näitusele pääseb eelneval kokkuleppel. Metropol kihutab kummide vilinal sügishooaega, et täituda metalli jõulise poeesiaga. Galerii saab korraga ehitud, relvastatud ja kindlustatud. Kusagilt seina tagant on kuulda ka kääride klõbinat.

Kolmapäeval, 23. septembril kell 15.30-17.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant-nooremteaduri Urmo Vaikla esimese loovuurimusliku näituse "Saar ei ole saar. Tumeda pärandi varjundid" avalik eelretsenseerimine Draakoni galerii kõhus (Pikk 18, Tallinn). Eelretsensendid on Taru Elfving, PhD (Helsinki, Soome) ja Kristo Nurmis, PhD (Tallinna Ülikool). Doktoritöö juhendaja on prof Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia). „Saar ei ole saar. Tumeda pärandi varjundid" on Urmo Vaikla loomepõhise doktoritöö esimene näitus, mis uurib militaarset arhitektuuripärandit Hiiumaa kontekstis ning selle mõju saare maastikule, kohalikule kogukonnale ning isiklikule ja kollektiivsele mälule.

11. septembril avati Palamuse muuseumi näitusesaalis Kadi Veesaare isiknäitus “Mis värvi on sinu vaikus?”. Näitus on avatud muuseumi lahtioleku aegadel ja jääb avatuks 24. oktoobrini 2026.

Järgmise nädala neljapäeval, 24. septembril kell 18.00 juhib Kumu suure saali näitusel „Kristi Kongi. Kromaatiline triiv“ aeglase vaatamise ringkäiku kunstnik ja loovterapeut Rave Puhm. Aeglase vaatamise ringkäik pakub võimaluse astuda tavapärasest kiirustavast muuseumikogemusest välja ning teadlikult aeglustuda. Osalejaid juhendatakse märkama värvi, ruumi ja valguse nüansse ning kuulama oma sisemist rütmi. Suunatud vaatamis- ja kohaloluharjutuste kaudu luuakse turvaline ruum isiklikuks tõlgenduseks ja kogemiseks. Ringkäik toetab tähelepanelikkust ja enesehoidu, avades uusi kunsti mõtestamise viise.

Asuküla galeriis avatakse grupinäitus “Vahepealne maa” Maal elamise päeval, 19.09 kell 12.00. Saar on alati rohkem kui koht kaardil. Ta on paus mandri ja horisondi vahel, piir ja pelgupaik üheaegselt. Vahepealne maa lähtub saarest kui seisundist, ruumist, kus välised ja sisemised maastikud hakkavad üksteist peegeldama. Viis kunstnikku töötavad selles vahealas erinevatel Eesti saartel ja mere kallastel, kus üksiolek ei ole eraldatus, vaid tähelepanu teravnemine. Saarel muutub aeg aeglasemaks, helid selgemaks, mõtted kuuldavamaks. Pilk liigub nähtavalt nähtamatule: tuule suundadele, valguse muutumisele, sisemistele nihetele.