Üritused

"Orange pilled" Karl-Kristjan Nagel / maal Tallinn, Magasini tn. 31, II korrus 16.-31.03.2026  Selle näitusega isiklikus galerii-stuudios saab avaldatud imepärane krüptorahade maailm. Portreteeritute seas on Salvadori presidendi Nayib Bukele pikaaegsed krüptonõustajad Max Keiser ja Stacy Herbert. Esimese krüptoseeria maalile "Melania meem" (2025) lisandub partnerversioon "Donaldi meem". Samuti tulevad esitusele eraldi maalid Elon Musk'i ning Bitcoin'i enda fenomenaalsest olemusest. Näitus "Orange pilled" toimub ajavahemikul 16.-31.03.2026, Magasini tn. 31 asuva galerii-stuudio ruumides ( kunagine autobaasi territoorium, kollase hoone teisel korrusel ). Näituse külastamine võimalik kontakteerudes meiliaadressil: info@nagelid.ee

Rahvusteatri Vanemuine suure maja publikugaleriis avati 13. märtsil kunstnik Silver Vahtre isikunäitus „Säga sööb päikest”. Näitusega tähistatakse kunstniku 50 aasta pikkust näitusetegevust ning antakse ülevaade tema mitmekülgsest loomingust graafiku ja lavastuskunstnikuna. Väljapanek koosneb kolmest graafikasarjast ning Vanemuise teatris loodud lavakujunduste kavanditest. Juubeliga haakuvad ka mitmed teised ümmargused tähised: 40 aastat tagasi valmis Vahtre esimene lavakujundus ning 30 aastat tagasi tegi ta oma esimese kujunduse Vanemuise teatris.

Kolmapäeval, 18. märtsil kell 17.00 toimub Tartu Kunstimaja suures saalis Ahti Seppeti näitusel „Vaba tahe” kunstnikuvestlus. Skulptor Ahti Seppeti tänaseks pea 50 aastat väldanud kunstnikukarjäär sai alguse Tartu Kunstikoolist ja Tartu Ülikooli legendaarsest Kunstikabinetist. Näitusel eksponeeritud teoseid inspireerinud lood ulatuvad aga veelgi kaugemale – tagasi kunstniku lapsepõlve. Mis kunstnikku töös hoiab, kuidas ta materjale valib ning vormide ja teemade vahel liigub – sellest vestleb kunstnik Ahti Seppetiga näituse kuraator, kunstiteadlane Indrek Grigor. Lisainfo näituse kohta: www.kunstimaja.ee

Balti piirkond on täis vaikivaid tunnistajaid – kummitusi, mis on tekkinud läbimõtlematu industrialiseerimise, kaevandusliku majanduse ja poliitiliste vigade, samuti Venemaa täiemahulise sõja tõttu Ukrainas. Näitus kutsub meid neid tunnistusi kuulama. Need kummitused ei ole pelgalt metafoor. 20. veebruarist kuni 19. aprillini on Pauls Stradiņši meditsiiniajaloo muuseumis (MHM) avatud kaasaegse kunsti näitus „Ghosts of Impossible Present“, mis käsitleb ökoloogiliselt traumeeritud keskkondi ja nende vastasmõju inimesega. Näituse korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) koostöös PSMHM-iga, osalevad kunstnikud Balti riikidest. Näitusel pakuvad Läti, Leedu ja Eesti kunstnikud – Linda Boļšakova, Liene Pavlovska, Līva Dudareva, Eglė Budvytytė, Kristina Õllek ja Elo-Reet Järv – assotsiatiivse vaatenurga meie ühise ökosüsteemi kummitustele.

Sel neljapäeval, 19. märtsil kell 17:30 toimub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis kuraatorituur näitusel „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst“. Tuuri juhivad näituse kuraatorid Krista Kodres ja Kai Lobjakas ning Kadri Mälgu kogutud ehteid tutvustab Tanel Veenre.  Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst“ tutvustab üht Eesti ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit. Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni, mille paarisaja teose hulka kuulub nii nimekate rahvusvaheliste kui ka Eesti autorite ehteid.

Sellist Sillamäe Muuseumit ei ole veel keegi näinud: kaasaegne kunst otse ajaloolistes saalides!  Darja Popolitova, näituse kuraator ja projektijuht, kasutas eksperimentaalset lähenemist. Külastajad saavad liikuda saalide vahel nagu avastusretkel. Vaadeldes muuseumi püsiekspositsiooni sisse põimitud kunstiteoseid, võib kogeda ajaloolisi saale uue pilguga. Külastajad saavad näha 3D-skulptuure, vääriskivi-maale ja arhiiviesemeid, mis avavad teemasid nagu postindustriaalne identiteet, põlevkivi ning eesti ja vene kogukondade vastastikune mõju Ida-Virumaal. Näitus pealkirjaga „Aleksandr Popolitovi pärand: dialoog muuseumis“ loob dialoogi läbi ühe perekonna kunstiteoste. Aleksandri, Nadežda ja Darja Popolitovi tööd kõnelevad kaasa Sillamäe Muuseumi püsinäitusega, pakkudes ootamatuid seoseid. Eriline koht näitusel kuulub dokumentaalvideotele ja installatsioonidele, mis käsitlevad piirkonna kultuurilist ja keelelist ajalugu. See on näitus sellest, kuidas muuseum võib olla mitte ainult mineviku arhiiv, vaid ka hooliva vestluse ruum oleviku jaoks.

Kondase keskuses saab näha Johann Köleri originaalteoseid, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust. Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomingust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni, esitatud nende loomise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Köleri elulugu. Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud Marge Monko, Tõnis Saadoja, Johanna Ulfsak, Mihkel Ilus ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu. 

Neljapäeval, 19. märtsil kell 18.00, Tartu Kunstimuuseumis. „Tõlgendused ja kirjeldused on välistatud, selles mõttes pole kusagilt kinni haarata ja kui ongi mingi side asjal asjaga, siis sisemiste rütmidega minus endas.“ Nii ütleb Jüri Kask oma piltide kohta, määrates kõikvõimalikud tõlgendused juba ette rappa minekule. Sellest hoolimata on kunstikriitika tema maale seostanud geomeetrilise abstraktsiooniga ning iseäranis joonistustes näinud sürrealismile omast psüühilist automatismi. Nii ei saa ka jätta võtmast joonest kinni kui algselt loovast, eristavast väest, uurimaks Immanuel Kanti transtsendentaalfilosoofilise ilu- ja ülevakäsituse valguses, kuidas Jüri Kase piltidel põimub joones ratsionaalne afektiivsega.   Loengut peab filosoof ja Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo nooremlektor Eduard Parhomenko. Loengule järgneb giidiga tuur Jüri Kase näitusel „Silmapilk“.   Loengul osalemine näitusepiletiga.  

Haus galeriis on avatud Markus Kasemaa näitus "Tumedaks". Näitus jääb avatuks kuni 31.03.2026. Markus Kasemaa näitus Haus Galeriis kannab pealkirja Tumedaks, kaasates maale aastatest 2023 - 2026. Teosed pärinevad seeriatest Ere, Tume ja Hall. Kunstnik on lähtunud näitust koostades eelkõige oma loomingu toonidest ja nende kooskõlast, seda nii sisulises kui ka vormilises mõttes. Värv kaasab emotsiooni, tumedusest vormuvad figuuride kompositsioonid kannavad endas teatud müstikat ja salapära, samas kui valguses ja heleduses olev maailm on selgem ja loetavam. 

17. märtsil 2026 avab kunstnik Laura Põld Viinis Dr. Eva Kahan Foundation galerii ruumides isikunäituse “Beautiful Pulsating Web”. Näitus jääb Viinis avatuks kuni 29. juunini 2026, misjärel liigub näitus septembris edasi Dr Eva Kahan Foundation’i Budapesti näituseruumidesse. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis. Näitusel esitleb Laura Põld uusi, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud teoseid, mis hõlmab suuremõõtmelisi käsituftitud tekstiilitöid ning uut keraamiliste skulptuuride ansamblit. Oma loomingus lähtub kunstnik taimmõtlemise (plant-thinking) käsitlusest, nihutades tähelepanu inimesekeskselt mõtlemiselt vegetaalse meelemärkuse olemasolule ja selle olulisusele, olgugi et nende organismide loomus on radikaalselt erinev kõigest, mis on inimese mõõdu järgi mõõdetav. Põllu teosed annavad hääle organismidele, keda inimene on harjunud pidama liiga aeglaseks ja passiivseks nende lingvistilise väljendusvõime puudumise tõttu.