Üritused

Kolmapäeval, 11. septembril kell 19.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinna Arhitektuuribienaali kuraatorinäitus „Ilu loeb” ning installatsioon "Steampunk".   Näitus „Ilu loeb” tõstab esile ilu tähtsust ja rolli, uurides uusi arhitektuurilisi iluvorme uute elupaikade kontekstis. Näitusel osalejate uued asumiprojektid keskenduvad küll Tallinnale, kuid nende tähendus on ülemaailmne, sest need loovad kanali ilu kogemiseks.   Peakuraator: Yael Reisner Näituse disain: Yael Reisner koos Barnaby Gunning’uga

6. septembril kell 18:00 avatakse EKKMis kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2019 / Tallinn Photomonth 2019 rahvusvaheline avanäitus „Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse”, mis toob kokku 12 kunstnikku.   Näituse eelsündmusena toimub 6. septembril kell 16:00 arutelu kuraatori, kunstnike ja uurijate vahel.   Kuraator: Heidi Ballet Kunstnikud: Angela Anderson ja Angela Melitopoulos, Adam Avikainen, Cian Dayrit, Jonathas de Andrade, Bram Demunter, Silje Figenschou Thoresen, James T. Hong, Edith Karlson, Ana Mendieta, LaToya Ruby Frazier, Maarten Vanden Eynde ja Musasa, Ana Vaz ja Tristan Bera. Uurimistöösse panustasid:

Kondase Keskuses on alates 11. septembrist avatud näitus Edgar Valteri varasest maaliloomingust.   Väljapanek on pühendatud Edgar Valteri 90. sünniaastapäevale, mida tähistatakse Eestis erinevate näituste, ettekannete ja esmakordse Valteri illustratsioonipreemia väljaandmisega.   Kondase Keskuses eksponeeritakse Valteri 1960.-70. aastatel valminud suuremõõtmelisi visandeid, mida avalikkus ei ole kunagi varem näinud. Valteril oli sel perioodil tavaks visandada laabitsaga suurtele paberitele ja pappidele, kasutades omapärast tempera- ja õlivärvisegu. Paljuski on kunstnik veel tegelenud kujundikeele ja stiiliotsingutega, kuid juba on selgelt hoomatav kogu loomingule iseloomulik dünaamilisus ja jutustamisvajadus.

Laupäeval, 7. septembril kell 17 avatakse kunagise Balti raudtee suurejoonelises remondihoones (Telliskivi 57, Tallinn) ja kell 19 pisikeses Metropoli galeriis (Vana-Kalamaja 46, Tallinn) Arne Maasiku kaksiknäitus „Arhitektoonika. 600 m² vs 6m²“.   Arne Maasiku uus, suvel Eesti Arhitektuurimuuseumis esitletud fotoseeria astub sügisel uuesti areenile Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi raames Kalamajas. Seekordseks dialoogipartneriks on eksponeerimisruum ise, ruum kui kunstniku huviobjekt – ühel juhul avara ja täitmist ootavana, teisel juhul pisikese ja eneseküllasena. 600 m² vs 6 m² ehk satelliit koos satelliidiga, mida nii omavahel kui Fotokuu põhiprogrammiga seob ruumi moraalse kuuluvuse küsimus. Lagunevad tehasehooned ja muinsuskaitseobjektid kui tihtipeale eikellegimaale kuuluvad objektid sümboliseerivad kunagist tööstusrevolutsiooni ja arhitektuuripärandit ning püüavad nüüdisaegse ehitusbuumi võidujooksus sammu pidada.

Neljapäeval, 5. septembril 2019 kell 18.00 avab Anna Mari Liivrand Draakoni galeriis isiknäituse „Sängid ja vulinad”. Näitus jääb avatuks 21. septembrini 2019.   Draakoni galeriis avataval näitusel saab näha joonistusi ja installatsioone, mille lähtekohtadeks on ebatavalised ja kaduvad materjalid, küsimused säilitamisest ning igapäeva elu rituaalid. Galerii keskmesse on seatud erineva värvi, tekstuuri ja tihedusega vedelikud, mis leiavad installatsioonides endale igas ajahetkes uusi vorme. Selliselt vaadeldakse neid ühest küljest kui dekoratiivseid elemente kindla vormiga pesades, teisalt kui omaette liikuvusega skulptuure. Laest langevatele niitidele aetud nahahelbed, suled ja muud säilikud meenutavad isiklikke talismane ning asetuvad omavahel õrna ruumilisse võrgustikku. Näitust raamivad maastikud siidjoonistustel, mis tegelevad teadusillustratsioonile omases tehnikas kogumise ja hoidmise temaatikaga, luues efemeerse õhkkonna.

Alates 5. septembrist 2019 on Hobusepea galeriis avatud näitus „Urud. Lennud“, kus Laura Põld ja Katrin Väli esitlevad skulptuure, objekte ja tekste. Näitus jääb avatuks kuni 22. septembrini. Näituse lõpetamine toimub 22. septembril kell 15.00.   Laura Põld ja Katrin Väli esitlevad Hobusepea galeriis skulptuure, objekte ja tekste, mis väljendavad hoiakut, et maailm on täis mitmesugust elu, mis on väärtuslik ja tähtis, ning mitte meie, inimesed ei anna talle väärtust, vaid tema väärtus on temas eneses.   Palju aastaid linnuvaatlusega tegelenud Katrin Väli ja kunstnik Laura Põld vaatasid 2018. aasta suvel Kundas viibides ja tsemenditehase savikarjäärist toodud savi baasil krohvitehnikaid õppides, kuidas pääsukesed ehitavad samuti sealsamas katuse all ja väga sarnasest segust oma pesi. Kunstniku tunnetusliku oletuse põhjal inimkäele loomulikuks peetud vormid on teiste liikide seas levinud juba enne inimest ja kätt.

Neljapäeval, 5. septembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis Aet Ollisaare ja Madis Liplapi näitus „Hetk enne homset“.   Kuidas jäädvustada jäädvustamatut? Hetke, tunnet, päikeselaiku seinal, naeratust, taeva peegeldust? Joonistada? Pildistada? Vajutada mällu ja siis hiljem salajastest soppidest üles kaevata, kui õige aeg käes? Näitus „Hetk enne homset“ sündis kahe aasta jooksul kogunenud vestlustest ja vaikimisest, ühiselt ja eraldi veedetud ajast Tartu Aparaaditehase kolmandal korrusel.   Aet Ollisaar: Mõtlesin lähenevale näitusele Aparaaditehase suviselt kuumas ja päikeselises ateljees, ise samal ajal kirglikult kududes tulipunast gobeläänvaipa. Imetlesin aastatega kogutud kangasugasid: mõned neist puidust ja mõned kuldselt helkivast vasest. Puidust sugades on kohalike meistrite käte puudutus, vasksetelt leidub tootjate märgistusi ja viiteid omaaegsetele vabrikutele.

Tallinna Kunstihoones toimuv näitus „Elavhõbe” käsitlebelu pärast fotograafiat – ehk fotograafilisuse ajastut.   Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali teine rahvusvaheline grupinäitus avaneb Kunstihoones 13. septembril. Näitus „Elavhõbe”, mille on loonud kunstnik Simon Dybbroe Møller ja kuraator Post Brothers, pakub vaatajale võimalust tehnoloogilisest arengust tulenevaid maailma tajumise viise kriitiliselt analüüsida.   „Fotograafial kui materiaalsel protsessil oli küllaltki lühike eluiga, selle algus- ja lõpp-punktideks võiks märkida vastavalt dagerrotüüpia fotoplaatide mürgised elavhõbedaaurud ja arvuti abil loodud T-1000 kujumuutmise stseenid filmis „Terminaator 2”. Nüüd on fotograafia ise elavhõbedasarnaseks saanud. Vedel, muutlik, teisenev ja voogav.

Olete oodatud näituse avamisele 3. septembril kell 17.00!   Rühmitus Studio 22 kujunes välja 1970. aastate alguses. Tõnis Vindi kodus toimunud vabas vormis loengud said mitmete loojate edasiseks õppeplatvormiks. Rühmituse ja õppestuudioga liitusid aasta-aastalt üha uued huvilised. Stuudio 22 tunnusjooneks sai kultuuuripärandite traditsioonilisest erinev käsitlus. Enim avati juhendaja Tõnis Vindi enda eluaegseid huvipunkte – vanade kultuuride geomeetriline sümboolika, rahvakunsti ornamentika ning Kaug-Ida kunst ja selle filosoofiline aspekt, eriti I Ching. Mõtted väljusid ajatusse ruumi, uude objektiivsusesse, mis väljendus omas visuaalses kunstireaalsuses.

Olete oodatud näituse avamisele 5. septembril kell 19.00.   Kunstnik Malle Leis maalis 1994. aastal oma ateljee aknast välja vaadates maali „Hr. Sukmiti aed“ . Juhuslikult asub samas majas juba mõnda aega ka minu ateljee, mille aknast saan vaadata sama aeda, mida Malle Leis tollal. Selliseid maale on Leisil tegelikult veel. Kui 1994. aasta maalil on talvine aed, siis 2003. aasta „Hr. Sukmiti aed“ pakub kevadist vaadet. Sama aia motiiviga, kuid teise pealkirjaga on veel „Vaade Rästa tänavale“ (1993), „Rästa tänav V“ (1993), „Kased“ (2003) jt. Viimasega võrreldes on vaade vahepeal muutunud, üks kask on maha saetud. Aiast vasakule jääv naaber on püstitanud sildi „Kummikunstnikud“. Tegemist on rehvitöökojaga. Palju õnne, Joseph Beuys.   Feministliku liikumise eestkõnelejale ja akivistile Gloria Steinemile ei meeldinud mõte aiast. Rohelisus mõjus talle rusuvalt.