Üritused

Kolmapäeval, 07.08.2019 kell 18.00 avavad MADLEN HIRTENTREU, JENNY GRÖNHOLM ja EVA MUSTONEN Hobusepea galeriis näituse „Idioodid”. Näituse avamisel toimubperformance „Hapendamise võlud: külalised Lõuna-Koreast”.   „Ma mõistsin väga hästi, millest need naised laua taga rääkisid. Nad ei pidanud üksteise lauseid lõpetama, et olla ühel meelel. Nad olid samas puntras, elukestvas jamas. Sest kuidagi oli nii juhtunud, et nad olid hakanud kunstnikeks ning nüüd polnud enam olukorrale justkui mingit leevendust. Täiesti iseseisvalt, oma käega, olid nad loomingu ning muu maailma lahku ajanud. Märkamata, mida säärane teoreetiline pööre endaga kaasa toob, leidsid nad end ühtäkki üpris isiklikust ning mõru maitsega põrgust.”    Näitusel välja pandud teosed käsitlevad loomingulisust õpitud abitusena. Katsed ühendada argielu ning loomeprotsessi võtavad üha tragikoomilisemaid mõõtmeid.

Esmaspäeval, 5. augustil algusega kl 18.00 toimub Hobusepea galeriis kunstnikuvestlus Kristina Paabusega, vestlust juhib Britta Benno. Vestlusega lõpetatakse Kristina Paabuse isiknäitus „Vahepeal“.   Kristina Paabus on Ameerikas elav ja töötav eesti päritolu kunstnik, hetkel Ohio Oberlini Kolledži kunsti ja graafika dotsent.Ta on omandanud bakalaureusekraadi Rhode Island’i Disainikoolis ja magistrikraadi Chicago Kunstiinstituudis. Tema loomingut on eksponeeritud nii Ameerikas, Euroopas kui ka Hiinas, hiljuti Akroni kunstimuuseumis Ohios, Bulgaaria Rahvusgaleriis ja Novosibirski Graafikatriennaalil Venemaal.

 Dolores Hoffmanni freskopannoo „Hommik“ (1963) hävi(ta)mine ja päästmine „Rahu“ kinos Koplis.   Alates 6. augustist on EKA Galeriis avatud uus näitus, mille keskmes on praeguseks terviklikuna kaduviku teed läinud Dolores Hoffmanni ERKI diplomitöö raames teostunud fresko.   1963. aastal maalis hiljem peamiselt vitraažikunstnikuna nime teinud Dolores Hoffmann vastavatud „Rahu“ kinno hiigelmõõtmetes seinapannoo „Hommik“. Teadaolevalt Eesti varaseim nõukogude perioodist pärinev freskotehnikas monumentaalmaal valmis Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal.   2019. aastal amortiseerunud kinohoone lammutati, et rajada selle asemele kaasaegne ostukeskus. Protsessi käigus oli hävimas ka Hoffmanni 74 m² suurune monumentaalteos.

Augustikuus toimub Haapsalus Eesti akvarellistide ühenduse eestvedamisel Euroopa Akvarelliühenduste (ECWS) tähtsündmus – 22. rahvusvaheline akvarellifestival. Eestisse on tulemas akvarellmaali meistrid üle Euroopa 14 riigist ning tipptasemel akvarellinäitusel on välja pandud 176 kunstniku tööd. Näitus Haapsalu Linnagaleriis ja Kultuurikeskuses on huvilistele tasuta vaatamiseks terve augustikuu. Lisaks toimuvad satelliitnäitused Evald Okase Muuseumis ja Haapsalu Kunstikooli galeriides.   14.08-18.08 toimuva sümpoosioni raames on kavas ettekanded, esitlused ja workshopid aga ka hulgaliselt plein air maalimist, kus Haapsalu külastajad ja kunstihuvilised võivad näha oma silmaga akvarellmaalide sündi rannapromenaadil ja linnatänavatel.

30. juulil 2019 avati Serbias, Niš’i Rahvusmuuseumi Stevan Stremac’i Kirjandusgaleriis (Aleksandra Nenadovića 2a) näitus „Magijska ptica kos / Maagiline musträstas “.   Avatud näitusega jätkub Serbia ja Eesti, täpsemalt Niš’i ja Tartu kunstnike rahvusvahelise koostööprojekt „Vaadeldes musträstast kolmeteistkümnel viisil”, mis sai alguse 2016. aasta novembris toimunud suure ühisnäitusega Tartus, Kõrgema Kunstikooli Pallas galeriis „Noorus”, kus kunstnike tööde kõrval oli eksponeeritud ka hulgaliselt Kõrgema Kunstikooli Pallas ja Kataloonia Escola d´Art i Superior de Disseny Pau Gargallo de Badalona üliõpilaste joonistusi ja graafikat.

Teisipäeval, 6. augustil kell 16.00 avatakse Valga Muuseumi galeriis Eesti Kunstimuuseumi juubeliprogrammi kuuluv näitus „Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas“.   Eesti Kunstimuuseum eksponeerib rändnäitusel väärtuslikke 17.–21. sajandi teoseid oma kogust. Väljapanek pakub kaasahaarava sissevaate kunstižanrite ja -motiivide arengusse ajas ja ruumis, luues dialooge eri ajastutest pärit kunstiteoste vahel ning kaasates näiteid portreekunsti, maastiku- ja olustikumaali alalt. Näitusel näeb kunstnike tõlgendusi argistest tegevustest ja perekondlike tavadega seonduvast, aga ka seda, kuidas kunstnikud kujutavad linnaruumi ja valgust. Valikutes seguneb klassika kaasajaga ja väliskunst Eesti kunstiga. Teiste hulgas on näitusel eksponeeritud Julius Kleveri, Eduard Wiiralti, Konrad Mägi, Oskar Hoffmanni, Aleksander Vardi, Jüri Palmi, Ludmilla Siimu, Kiwa, Marko Mäetamme ja Sigrid Viiri looming.

Esmaspäeval, 05.07.2019 kell 17.00 avab MARGUS TÕNNOV Draakoni galeriis isiknäituse „Elu maitsed”.   Näitusel on väljas komplekt paarikümnest akrüül- ja segatehnikas teostatud maalist, mille kaudu edastab kunstnik erinevaid, talle osaks saanud taju- ja meelekogemusi. Abstraktses laadis, faktuuririkkad teosed on kui materialiseerunud tükid elu mitmetahulisest ja meeltele avatud tervikust. Tõnnovi maalide omapäraks on vastuolu nende tugeva materiaalsuse, mis väljendub paksus ja kohati brutaalses värvikihis ning taotletud õrna ja täpse meelelisuse vahel. Viimast edastab kunstnik eelkõige läbitunnetatud värvistuudiumi kaudu, mille tulemusel värvitoonid maalidel mõjuvad eelkõige isuäratavalt, aga ka kummastust, üllatust või distantsi tekitavalt.   Margus Tõnnov ise kirjutab näituse sissejuhatuses järgmist: „Elu pakub meile kõikvõimalikke maitseid ja mõnda neist polegi võimalik kirjeldada ega ka mitte reaalselt maitsta.

Maalija ja keraamik Piret Rohusaar toob augustis Kastellaanimajja iidse Rooma hõngu ja antiikkultuurist inspireeritud punakuldseid küllastunud toone. Esmaspäeval, 5. augustil kell 17 avatakse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Piret Rohusaare isikunäitus „Naine ja tema kann“. Eksponeerimisele tulevad maalid ja keraamika.   Piret Rohusaare maalidele on viimastel aastatel ilmunud kurvikad naised, vahel ka otsekui idamaistelt miniatuuridelt pagema pääsenud elegantne araabia hurdakoer. Kirglike punaste varjunditega naisekujud ja vaasid Piret Rohusaare maalidel on inspireeritud reisist Igavesse Linna. Soojus, punakuldsed küllastatud toonid ja värvidesse hajuvad naisekujud. Itaalia ja Vahemere ümbruse vana kultuur.

Ede Raadik: „Patriarhaalse ühiskonna hoiakuid menopausi ja suhtumist vanematesse naistesse võtab hästi kokku Inglise Panga asepresidendi 2018. aasta kommmentaar tolleaegse majanduse kohta, kirjeldades seda menopausis olevana, tähenduses „oma aja ära elanud ja potentsiaalitu “.   Inimesed, koos nelja hammasvaalalisega - mõõkvaal, valgevaal, narval ja lühiuim pilootvaal-, on 8.7 miljonist liigist teadaolevalt ainsad, kel esineb menopausi fenotüüp ehk emaslooma reproduktiivse eluea ja totaalse eluea vahele jääb pikk, keskmiselt 20 aastane, periood. Arvatakse, et menopausi puhul on tegemist pigem kultuurilise kui bioloogilise fenomeniga.   Nii loomulikku kui ka meditsiinilist menopausi (reproduktiivorganite kirurgilise eemaldamise järgne) võib vaadelda kui mässu evolutsiooni reeglite vastu.

I korruse galeriis Leho Rubise maalinäitus „Peidetud geomeetria“   31. juuli-30. august 2019 Avamine 31. juulil kell 17   Näitus asetab vaataja seeria kaduvate hõimukultuuride figuuride ette, küsides me olemuslike juurte ja peidetud mustrite järele. Kogu elav loodus ja kosmos on täis sarnaseid ülesehituse mudeleid, mis korduvad kõige väiksemas ja suuremas.