Üritused

ETDMi trepigaleriis avatakse 20. septembril mitmekülgse keraamiku Ingrid Alliku isikunäitus.   Autobiograafiliste ja elu ringkäiku hõlmavate teemadega tegelev Ingrid Allik on valinud keraamikuna võimaluse tegeleda vabaloominguga. Keraamikaga jätkuvalt ja uudishimulikult katsetades ning loomingulist protsessi väärtustades on ta kunstnikuna pidevas muutumises ja arengus, seadmata endale piiranguid ei meediumis ega mõõtmetes.    Ingrid Alliku kunstnikupraktika ulatub üksikutest objektidest mastaapsete installatsioonideni. Tema loomingus on tihti kõrvuti kunstniku loodud objektid kogutud esemetega, mis üksteist võimendades jutustavad lugusid kogemustest ja elust kõige laiemalt. Seekordse näituse idee kasvas välja lapsepõlve armastatud mängust, milles on ühendatud soov oma „aardeid“ peita ja samaaegselt neid ka näidata.

Oled oodatud Alice Kase näituse „Pildid“ avamisele neljapäeval, 18. juunil kell 17.00. Näha saab kunstniku uut loomingut, mis keskendub endiselt figuuri ja inimkeha käsitlusele ruumis. Ruumis, mis võib mõjuda ühtaegu nii tasapinnalise kui ruumilisena.    „Suured figuurid vaatajale vastu vaatamas. Pluss väikesed pildid, suurte tekkimise tunnistajad,“ tutvustab autor oma näitust.   Kunstiteadlane Anu Allas kirjutab kogumikus „Eesti kunstnikud 3“: „Alice ei kasuta ühtki kujundit selleks, et anda publikule lihtsat ning arusaadavat koodi oma piltide mõistmiseks. Pigem valib ta kujundi välja juhuslikkuse, korduvuse või omamoodi paratamatuse printsiibi alusel (nagu kehaosad, millega igaühel on mingi suhe).

Kolmapäeval, 17. juunil kell 17.00 avatakse Tartus galeriis Noorus Eesti Tekstiilikunstnike Liidu (ETeKL) aastanäitus „Vabadus“.    Vabadus kui takistuste ja piirangute puudumine, samas kohustused ja reeglid ei jäta meid maha. Vabadus millestki, vabadus millekski. Väljendusvabadus. Vaba kui lind või lindprii. Priius, kallis anne, taeva kingitus! Uka-uka mina prii!   ETeKL aastanäitusel 2020 eksponeeritakse töid, mis seostuvad tekstiili kui väljendusvahendiga kontseptsiooni, materjali või tehnika kaudu. Seekord ei olnud teose valmimise aeg piiratud ja nii võib kõrvuti äsjavalminutega näha ka mitme aasta taguseid teoseid, mida pole varem aastanäitustel eksponeeritud.     Näitusel osalejad valis esitatud taotluste hulgast ETeKLi juhatuse poolt kokku kutsutud žürii koosseisus Lylian Meister, Heleri Alexandra Sits ja Madis Liplap.

Alates 12. juunist saab HOP galeriis vaadata keraamik Viive Väljaotsa näitust „Post Factum“.   Viive Väljaotsa näitus lahendab tema kui tarbekunstniku isikliku nõutuse probleemi tarbekunsti osas. Sirgjooneliselt, viies lahku tarbe ja kunsti, et vaatajal ei tekiks tema kavatsuste suhtes kahtlusi. Tulest läbi käinud savi on määratud püsima igaveseks, vähemalt inimlikus mõõtkavas, nii nagu sellest vormitud nõudki. Vastavasisuliseks dialoogiks ja konfliktiloomeks eksponeerib kunstnik näitusel samaväärse koguse papier-mâché tehnikas tarbenõusid.   Kunstniku sõnul: Olen tarbekunstnik. Tarbe kunstnik! Töötan ja mõtlen inimeste ja nende soovide peale. Tarbekunstniku looming on otsekohene – loomine, tootmine, müük.

Temnikova & Kasela galeriil on hea meel kutsuda teid Kaido Ole isikunäitusele “Kõik koos”, mis koosneb kolmest uuest teosest ja kolmest monumentaalmaalist, mida on varem eksponeeritud kunstniku isikunäitusel Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis Riias 2019. aastal. Maaliseerias kujutab Ole end muuseumis tööriietes panemas kokku näitust, kuhu on kaasatud tema Eesti kolleegide, rahvusvaheliste kunstnike ja kaasaegsete klassikute tööd.

12. juunist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada näitust „Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu”. Väljapanek tutvustab kümmet Eesti ja Läti varajast naisfotograafi kõrvuti kolme tänase Euroopa kunstnikuga, kes uurivad meie visuaalse ajaloo kadunud ja unarusse jäetud tahke.   Üldiselt arvatakse, et fotograafia dokumenteerib reaalset maailma. Samuti usutakse, et arhiivid ja ajaloolised kollektsioonid koondavad objektiivseid tõsiasju. Lähemal uurimisel aga selgub, et arhiive on kogutud ja hiljem ajaloolaste poolt uuritud kindlatel eesmärgil. Nõnda on ka fotod alati tehtud teatud vaatepunktist ning parandatud autori või vaataja maitsemeele kohaselt.   Fotograafia on olnud naiste hulgas populaarne alates selle algusaegadest ning mitte ainult hobina, vaid ka erialana. Sarnaselt paljude teiste valdkondade ja erialadega on aga ajalooraamatutest raske naisfotograafide jälgi leida.

Juunkuu ja juuli alguse vältel täidavad A-galerii aknaid Hobusepea ja Pikal tänava nurgal Kärt Summataveti, Kertu Tubergi, Kaire Ranniku ja Risto Tali + Rait Siska aknanäitused. Näitused on avatud iga ilmaga ja iga kell 11. juunist kuni 4. juulini.   USSIKUNINGAS Kärt Summatavet Ussikuningas on Eesti muinasjuttudes tark ja võimas kaitsja, kes aitab leida imerohtu ravimatute haiguste parandamiseks ning temaga kohtumine toob õnne. Rahvakunstis ja -meditsiinis kasutatakse ussi siksakki kaitseks kurja silma, õnnetuste ja haiguste eest. Ussi kujund on paljudes müütilise maailmapildiga kultuurides algvägede, ravi, kaitse ja tarkuse sümbol.

Alates 10. juunist on Kuressaare kultuurikeskuse saalis Rein Kelpmani pastellmaalide näitus.   Rein Kelpmani  teoseid on eksponeeritud Kuressaare Raegaleriis aastatel 1997 ja 1998 „ Kunstisuve“ näituste raames. Seekordne pastellide väljapanek on tema esimene personaalnäitus Saaremaal.

Maalilaager „Ruhnu nägu“ ​15.06 – 22.06. 2020   Eesti Maalikunstnike Liidu juba traditsiooniks kujunev maalilaager küsib: Milline on Ruhnu Nägu?   Kas see on kohaliku ruhnuka portree või midagi enneolematut selle Eesti kaugeima saare maastikus, arhitektuuris ja elu-olus.

Kahekümnendat korda toimuv Eesti Kunstnike Liidu legendaarne aastanäitus avab uksed Tallinna Kunstihoones 11. juunil lisaks juba avatud näitustele Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis.   Kahe aastakümne suurim näitus toob vaatajate ette 142 kunstniku tööd, mis žürii valis välja rohkem kui 300 taotluse seast. Näituse žürii moodustasid sel aastal Elin Kard, Indrek Köster, Tiit Pruuli, Indrek Grigor, Tamara Luuk ja Andra Orn. Publikul on võimalik oma lemmikteoseid näituselt soetada ja valida ka publikupreemia saaja.   Kevadnäitus pakub publikule eelkõige äratundmisrõõmu. Eelkõige on see keskmise ja vanema põlvkonna kunstnike töödele keskendunud väljapanek, aga esindatud on ka märkamist väärt nooremad tegijad. Žürii liige Tiit Pruuli ütleb: „Žürii tänavune töö oli minusugusele algajale kunsti hindajale ühest küljest igav. Töötasime igaüks oma koduarvutis, seega ei saanud kuulata autoriteetide pädevaid ja põnevaid arutelusid.