Üritused

Rüki galerii on taas avatud!

olete lahkelt palutud haapsalu graafilise disaini festivali avamisele!   Avamine toimub laupäeval, 30. mail kell 14:00 Haapsalu Linnagaleriis ja Kultuurikeskuses kultuurikeskuse esisel platsil, 2+2 tingimustel.   Haapsalu Graafilise Disaini Festivali (HGDF) 2020 eesmärgiks on edendada graafilise disaini arengut, propageerida eriala ning tihendada erialast suhtlust kolleegidega nii Eestis kui piiri tagant. Tänavusel festivalil eksponeeritakse KOLME kujundusgraafika näitust:   1. Haapsalu Linnagaleriis on välja pandud rahvusvahelist konkurss-näitust „Isikupära/Individuality '20“ teemal ÜHENDUS/CONTACT. Konkursil osalejad rakendasid graafilise disaini kujundusvõimalusi väga laial skaalal, kasutades tüpograafiat, kalligraafiat, illustaratsiooni, fotot, erinevaid maalivõtteid ja palju segatehnikat.

Alates 30.maist saab Evald Okase muuseumi pööningusaalis vaadata kunstnike Ene Luik-Mudisti ja Mari-Liis Tammi-Kelderi näitust „PUUD OLID...Ununevad praktikad“ , mis on ühtlasi kunstnike kolmas ühisnäitus.   Puude taga on mets. Mahavõetud metsa taga ilmneb meie "komberuumi" muutus. Kunagine puudelangetajate tava koguda kokku oksad ja raod kubudeks ehk korrastada ruum, on asendunud peale „ostetud raieõigust“ maastikuga, mis näib olevat katki, hävitatud, purustatud.

Laupäeval 30.mail kell 12.00-18.00 on taas avatud Evald Okase muuseum suvehooajaks. XVIII hooaega alustatakse 3 näitusega. Muuseumi teise korruse näitusesaalides on ekspositsioon Evald Okase loomingust (maalid, joonistused, graafika) ning esimesel korrusel Mari Roosvalti ja Uno Roosvalti ühisnäitus „Jäljed Maarjamäel“. Pööningusaalis saab vaadata Ene Luik Mudisti ja Mari-Liis Tammi Kelderi näitust „Puud olid...Ununevad praktikad“.   Mari ja Uno Roosvalti ühine maalinäitus Evald Okase muuseumis on oluline teetähis mõlemale kunstnikule. Nad on eksponeerinud oma viimastel aastatel valminud õlimaale kodulähedasest äärelinnamiljööst Maarjamäel. Kunstnike koduaed ja ateljeed aastakümneid ühiseks koduks olnud majas ning lähedased rohealad on osa sellest merele nii lähedasest elumaailmast.

22. maist kuni juunikuu lõpuni on Tartu Linnaraamatukogus avatud Made Balbati graafika näitus „Kohtumised“. Näitusel eksponeeritud graafilised lehed on teostatud sügavtrükis, kuivnõela tehnikas. Pildid on vaatamiseks väljas II ja III korruse fuajees ning muusikaosakonna galeriis.   Kunstnik ütleb näituse saateks nii: „Minu piltide tegelasteks on peamiselt muusikud ja nende muusad. Muusik kui looja ja muusa kui inspiratsioon. Mind paeluvad nii teater, poeesia kui muusika ning see kajastub ka minu piltides. Minu tööde keskmes on alati inimene. Piltides segunevad fantaasia ja realistlik joonistus.“   Graafik, kujundaja ja raamatuillustraator Made Balbat (s 1960) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1988. aastal graafika erialal. Tema viimaseks tööks on vabaloominguna valminud sari klassikaliste muinasjuttude ainetel.

Ligi 30 aastat olen kasutanud oma ehteloomingus maailmakuulsa saksa kividisaineri Dieter Lorenzi lihvitud kive. Seoses tema lahkumisega selle aasta jaanuaris pidasin oma moraalseks kohuseks korraldada tema mälestusnäitus „In memoriam Dieter Lorenz“. Väljapanek üle 40 ehtega on eksponeeritud Meistrite Hoovi galeriis iga päev 11.00-17.00 kuni 31.augustini 2020.a.   Jaan Pärn   Lisainfo: Jaan Pärn Gsm: +372 504 6113   Meistrite Hoov Vene 6, Tallinn

Käesoleval aastal toimub Pärnu (m)Moodsa Kunsti näitus juba 20. korda. Tänavuse näituse pealkiri on „See on kunst, see ei ole kunst ehk peale surma, saavad kõik kunstnikud paradiisi“.   Aastate jooksul on näitus kujunenud oluliseks kunstisündmuseks, pakkudes suurt huvi nii kunstipublikule, kui ka kriitikale ja on olnud väga oluline kaasaegse kunsti säilimisele, arenemisele ja jätkusuutlikusele Pärnus.   „On hetki, kus tark näeb oma vaimsete varade tühisust; kus ta märkab, et teda eraldavad teistest inimestest vaevalt mõned harjumused, mõned sõnad ja kus ta hakkab kahtlema nende sõnade väärtuses. Need on tarkuse viljakaimad hetked. Hõlpus on põlata, vähem hõlpus on mõista ja ometi, tõelisele targale pole ühtki põlgust, mis ei muutuks varemini või hiljemini mõistmiseks.

Kolmapäevast, 20. maist 2020 on Hobusepea galeriis avatud Manfred Dubovi õnnelikkuse võimalikkust käsitlev näitus „Rõõmustajad tumedas“. Näitus jääb avatuks 29. juunini.   Kas keset katastroofi on võimalik olla õnnelik? Õnn ja katastroof võivad aset leida nii isiklikul, kui ka globaalsel tasandil. Üheks õnne vormiks on kõige põhilisema pärast mitte muretsemine. Katastroofi saab defineerida kui suuremat probleemide hulka ja ressursi nappust sellega toimetulemiseks. Ka pandeemia välisel perioodil on näha, millised on meie põhivajadused. Seega võiks heaolu defineerida läbi turvalise keskonna ning vaimse ja füüsilise tervise olemasolu. Näituse teema võib esmapilgul tunduda surmtõsisena, kuid eksponeeritud maalid on oma olemuselt pigem musta huumori hõngulised ja sisekaemuslikud.   Maal „Rõõmustajad tumedas“ paigutab tegelased tumedasse ruumi, kus nad helendavad.

Kunstnik Toomas Kuusingu maalidelt ja linoollõigetelt vaatab vastu kõverpeeglis nähtud maailm, kus tegutsevad heatahtliku satiiriga kujutatud tegelased.   Need tegelased on autori enda sõnul harilikud inimesed harilikust maailmast, mis on korraga nii kujuteldav kui ka argine ja enesestmõistetav. Jälgides elu enda ümber, pakub kunstnik omapoolse vaatenurga ühiskonnas toimuvale, andes sellele oma mõtte ja tähenduse.   Näitust saab vaadata alates 21. maist Rae Kultuurikeskuse Rae Kunsti Platsis.   Näitus „Harilikud maailmad“ on avatud 6. juulini.

Eesti Kunstnike Liidu 20. kevadnäitus arvuka osalejaskonnaga avatakse seekord kahes osas.   Eesti Kunstnike Liidu „Kevadnäitus 2020“ tähistab tänavu pidulikult 20. sünnipäeva. Väljapanek avatakse kahes osas: 21. mail Kunstihoone galeriis Kai Kaljo kureeritud „Kunstnikud maalivad kunstnikke“ ning üldväljapanek Kunstihoones ja Linnagaleriis 11. juunil.    Eesti Kunstnike Liidu juubelinäitusele saabus senini suurim arv osalemissoove: 313, millest žürii ja kuraator valisid 142 kunstniku teosed. Kevadnäitusi juba mitu aastat tervikuks vormistanud Kaarel Eelma on seegi kord kujundaja. Näituse töödest ilmub kataloog ja välja antakse publikupreemia.   „Psühholoogilise portree žanr on mitmes mõttes hästi aus. See ei võimalda kunstnikul ega modellil midagi peita, kergema vastupanu teed minna,“ ütleb 21. mail avatava näituse kuraator Kai Kaljo.