Üritused

Neljapäeval, 29. augustil kell 17 avatakse Nooruse galeriis Pallase Kunstikooli 100. aastapäeva tähistav väljapanek „Naiskunstnikud Pallasest 1919-2019“. Ühises näituseruumis kõnetavad vaatajat Pallase nimega kooli 1924. aasta lõpetaja Natalie Mei joonistus „Kalarand“ ja 2019. aasta vilistlase Regina-Mareta Soonseina graafiline leht „Maastik“ ning samavõrd kõigi teiste tuntud kunstnike teosed, kelle loometee sai alguse eesti legendaarse kunstikooli sünnilinnas Tartus.   Galerii kolme korrust hõlmaval näitusel on esindatud erinevatel loomingulistel aladel tegutsenud ja tegutsevad mitme põlvkonna naisautorid, kes on jätnud selgelt isikupärase jälje eesti kunsti ning paljud neist pedagoogidena ka erialaharidusse. Nad on õppinud Pallase kunstikoolis 1920ndatest 1940ndate keskpaigani ja jätkanud või alustanud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille õppejõudude valdav enamus olid Pallase lõpetanud kunstnikud.

Kolmapäeval, 21.08.2019 kell 18.00 avati Disaini ja Arhitektuurigaleriis Tauno Kangro ja Jury Khorevi ühisnäitus „Nude – ilma barjäärideta 18+”. Näitus jääb avatuks 9.

Teisipäeval, 3. septembril kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis Mirjam Hinni, Eero Ijavoineni ja Enn Põldroosi ühisnäitus „Kõiksus”. Näituse kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele eribuss!   Kahe maalikunstniku ja ühe skulptori ühisnäitus toob Valka läbilõike kunstniku maailmanägemusest. Põldroosi ja Ijavoineni visuaalne keel on karune ja raskepärane. Kuigi neid kütkestavad suhteliselt erinevad teemad – Põldroosil on keskseks kunstnik ise, Ijavoinenil folkloor – on kahe mehe sarnane maailmatunnetus selgelt tajutav. Ilmselt mängib siin oma rolli aeg-ajalt elu hammasrataste vahele jäänute mõrkjas elukogemus.   Mirjam Hinni teosed on seevastu kerged ja õhulised, nende puht esteetilistesse pindadesse kätketud nooruslik energia pakatab igast pintslitõmbest.

Reedel, 23. augustil kell 10–20 Vabaduse väljaku tunnelis Vabaduse raadio 39.89.19.   23. augustil 2019 leiab Vabaduse väljaku tunnelis aset ühepäevane kunstiprojekt „Vabaduse raadio 39.89.19“. Projekti idee autor on kunstnik Liina Siib koostöös Rahvarinde muuseumi ja Tallinna Kunstihoonega. Tegemist on heliinstallatsiooniga, millega tähistatakse Balti keti 30. aastapäeva. Installatsiooni keskmes asuvad transistorraadiod edastavad väljavõtteid Balti keti arhiivilindistustest põimituna äsja salvestatud helimaterjaliga. Raadiotes kohtuvad ajaloolised ja kaasaegsed hääled moodustavad ühise ruumi, võimaldamaks tunnelit läbival inimesel mõelda sõna „vabadus“ üle.

Laupäeval, 24. augustil kl 15 saab näitusel „Geomeetria ja metafüüsika“ kunstiteadlase Triin Ojari juhtimisel kuulata vestlust näituse autorite Mare Vindi ja Arne Maasikuga. Uuritakse kunsti ja ruumi suhet – mis on päris ja mis mitte?   Mõlemad on tuntud Eesti kunstnikud, kes Arhitektuurimuuseumi näitusel esinevad esmakordselt koos. Spetsiaalselt valminud seeria „Arhitektoonika“ on arhitektuurifotograafina tuntud Maasiku omamoodi austusavaldus Vindi geomeetriliselt korrastatud pildimaailmadele. Seni võsa ja maju kaamerasse püüdnud fotograaf on seekord pildistatud objektid ise ehitanud – täpse käega tehtud maketid on ruumilised mudelid nn valgest arhitektuurist. Ka Mare Vint tegeleb ideaalse tasakaalu otsimisega pildiruumis. Tema motiivid on alati äärmiselt esteetilised, nii loodus, park või majad ilmnevad Vindi töödes täiuslikkuseni viimistletud arhetüüpidena – ideaalkujudena.

Neljapäeval, 22. augustil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Katrin Koskaru isikunäitus „Mine varju! Mine varju!”.   „Sõda liikus meis kõigis teostumise poole.”

Neljapäeval, 22. augustil kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Aleksandra Pavlenkova, Kristiina Oppi ja Andra Jõgise ühisnäitus näitus „Me sobime kokku. Mäng”.   Klaasidisainerid Pavlenko, Oppi ja Jõgis moodustavad rühmitusse „Me sobime kokku” (MSK). Nende koostöö algas 2014. aastal Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, kus ühiselt valmistati Stockholmi mööblimessil osalemiseks kannu ja joogiklaaside komplekt. Koostööna valmivad ka erinevad unikaaldisaini tarbenõud: joogiklaasid, kannud, karahvinid, vaasid, pokaalid ja kausid. Eesmärgiks on mängida erinevate kokkusobimise ja -sobitamise printsiipidega, mida kasutatakse tööprotsessis mänguliselt ning lähtudes nii vormide funktsionaalsetest kui ka emotsionaalsetest eesmärkidest. Rõõmsameelset lähenemist rõhutab veelgi objektide kirgas värvivalik.    Kõik tarbenõud on Eestis käsitsipuhutud ja -töödeldud, mistõttu on igaüks neist unikaalne.

Olete oodatud näituse avamisele 22. augustil kell 16.00 Tallinna Jaani kiriku galeriis. Näitus jääb avatuks 16. septembrini.   Lisainfo: Erkki Juhandi Näituse kuraator E-post: erkki.juhandi@eelk.ee   Tallinna Jaani kiriku galerii Vabaduse väljak 1 10146 Tallinn Kirik on avatud T - P 10.00 - 17.00  

Ehalill Halliste ja Helle Videviku ühisnäitus Tartu Kunstimajas   Neljapäeval, 22. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Ehalill Halliste ja Helle Videviku näitus „Veest võetud, tulest tulnud”.   Ühine näitus moodustab justkui maailma ajaloo: Halliste kujutab miljonite aastate jooksul merede põhja ladestunud paepindu ja Videvik seda, mis samal ajal toimus maismaal. Halliste kannab Eesti rahvuskiviks nimetatud paekivi struktuurid ja mustrid oma gobeläänidesse. Tegemist on meeleoluka dokumentatsiooniga, mis annab edasi selle kivimi üllatavalt mitmekesist koostist ja koloriiti.   Videvik on saanud inspiratsiooni loodusvormidest ja -nähtustest ning kajastab viimasel ajal üha enam kliimaprobleeme. Ta ei kopeeri loodust, vaid loob erinevate vormide, faktuuride ja glasuuride abil emotsioonidel põhineva kulgemise ja kogemuse.

Tallinna Linnagaleriis on 23. augustist kuni 20. oktoobrini avatud Jüri Arraku näitus „Roheline tuli“. Väljas on valik kunstniku viimase viie aasta joonistusi. Olete oodatud avamisele neljapäeval, 22. augustil kell 18.00!   „… Ja maastikke pildistage, iseäranis taevast ja merd, need on ju peaaegu laialivalguvad figuurid.“[1] Nii kirjutab Ilmar Vene Jüri Arrakule septembris 2000. Meeste kirjavahetus on kestnud selleks ajaks juba kuus aastat, mille jooksul on selgeks saanud, et ega Arrak lihtsalt maastikku oma kunstitöödes ette võta. „Liiga kerge,“ ütleb ta.   Jüri Arraku loomingus esineb maastik vaid aeg-ajalt ja sedagi fooni täiteks. Haruharva on ta teinud „puhast“ maastikupilti küpses eas, küll aga õpipoisiaastail ja varasematel reisidel kätt harjutades. Neist piltidest pole ta ise suuremat pidanud, pole neid eriti ka eksponeerinud.