Üritused

Seoses eriolukorraga on näitus määramata ajani suletud!   Olete oodatud Johanna Mudisti näituse „Ajarändur“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 28. veebruaril kell 18. Näitus on avatud 28.02 – 18.03.2020.   Johanna Mudist (sünd 1991) elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute  alal 2014. aastal ja omandanud Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi 2017. aastal maali alal. Ta on ennast erialaselt täiendanud Soomes ja Poolas. 2018. aastast on Johanna Mudist maalikunstnike liidu liige ja 2019. aastast kunstnike liidu liige.   Kunstnik kirjutab oma uue näituse kohta: Minu maalide kolmandaks tegelaseks keha ja koha kõrval on aeg. Benjamin Franklin on öelnud, et „Aeg on aine, millest koosneb elu“.

Respekteerides tervist on Haus Galerii kuni 1. maini 2020 juhuslikele sisseastujatele suletud. Oleme avatud vaid külastajatele eelneva kokkuleppe alusel tavapärastel tööaegadel E-R 10 – 18 ja L 11- 16. Soovist galeriid  külastada saate meile samal või eelneval päeval teada anda. Vastame operatiivselt kõigile e-kirjadele ja telefonidele kuna keegi meist on alati galeriis olemas.     Lisainfo: Tel: +372 6 419 471 Gsm: +372 52 77 334 E-post: haus@haus.ee     Olete oodatud Ashot Jegikjani maalinäituse „Kevad ja mummuism“ avamisele Haus galeriisse 3.

Kolmapäeval, 26. veebruaril 2020 kell 18.00 avavad Cloe Jancis ja Maris Karjatse oma esimese ühisnäituse „Vahepeal” Hobusepea galeriis. Näitus jääb avatuks 16. märtsini.   Käesoleva näituseprojektiga keskenduvad kunstnikud Maris Karjatse ja Cloe Jancis kehaga seotud objektidele ning avaliku ja intiimse ruumi vahel tekkivale dünaamikale ja pingele. Objektide ja materjalide aktiveerimise kaudu ning nende sisemiste ja välimiste omaduste omavahelist kommunikatsiooni tõlgendades loovad kunstnikud uute tähendustega artefakte.

28.veebruaril kell 17.00 avatakse Meistrite Hoovi näitusesaalis Vene tn.6 Jaan Pärna ehetenäitus „In memoriam Dieter Lorenz“.   Väljas on 45 autoriehet, mille keskse osa moodustavad saksa kividisaineri Dieter Lorenzi lihvitud poolvääriskivid.   Meie tutvus sai alguse 1991.aastal tolle aja Euroopa suurimal ehete ja kellade messil Baselis (`Sveits). Tema kivilihv vaimustas mind ja ärgitas 29 aastat sõitma Saksamaale oma tagavarasid täiendama.

Teisipäeval, 25. veebruaril 2020 on avatakse Draakoni galeriis Juss Piho isiknäitus „Punctum”.   Juss Piho: „Paljuski on minu maalid segu mingitest läbi elatud sündmustest ja sõnadesse raskesti pandavatest fragmentidest. Nii positiivsete kui ka negatiivsete tundmuste seostest. Lõpuni mitteseletatavatest situatsioonidest, inimeste omavahelistest aistingutest ja hetkedest. Alguses mittetähtsatena näivate detailide taasmeenutustena kokkumängu otsimistega. Mängin erinevate mälukompositsioonidega, talletades enda jaoks kõige mõjuvamat. Värviküllus pole minu töödes eesmärk, küll aga värvide omavaheline kraadimine ja pingestamine, samuti on väga suur roll kompositsiooni ülesehitusel.“   Reet Varblane on Juss Piho maale nimetanud metafüüsilisteks: „... mõeldes eelkõige maalis kujutatud teatraalse, mõne kultuuriliselt laetud detailiga ruumi peale, aga ka sürrealistlikeks, mõeldes eelkõige kummastavate detailide peale.

Tallinn Art Space galerii avab reedel, 21. veebruaril kell 18.00 Jaak Visnapi fotonäituse „Udu“.   Fotokunstinäituse „u“ võtmesõnaks on metafüüsika. Fotod on üles võetud Tallinna randades ja ometi on fotodel olevad kõigile tuttavad paigad erilised, neid vaadates saame mõtiskleda maailma pärisolemuse ning aja ja ruumi olemuse üle. Kunstnik Raul Meel on nende fotode kohta öelnud: „Nendel fotodel on üks üsna selgelt ja mõjukalt töötav psüühiline moment – elavat situatsiooni peatav hetk, just kui vaikselt ehmatav lahknemine, just kui vaikusega painav lahtilõige.“   Jaak Visnap (sündinud 1975) on  foto-, maali-, graafika-, video- ja tegevuskunstnik, kuraator, kunsti- ja kultuuri edendaja, arendaja ning  visionäär. Ta on  andnud välja ajalehte „Minu esimene kunstikogu“, on „Armastus 21. sajandil“ ja „Vabadus 21.

20. veebruaril kell 15:00 avab Haus Galerii Swedbanki privaatpanganduse ruumides (Liivalaia 8) August Künnapu isikunäituse „Albatross“. Väljapanek on avatud 20. maini.   Sellel kevademeelsel näitusel on August Künnapu oma tuntud headuses. Teda on alati inspireerinud inimesed ja loomad, kelles on lustakust, elevust, sportlikku jõudu, elujanu või lihtsalt vunki – need, kes elavad täiel rinnal. Künnapu stseenid, toimugu need siinsamas Eestis või teisel pool maailma, on argipäevased ning oma motiivides alati äratuntavad – askeldajad, mängijad, mõnulejad ja nõnda edasi. Kunstniku värvipalett on otsekoheselt ergas ning teemad rõhutatult naiivsed. Igat maali iseloomustab pulbitsev vitaalsus. Künnapu ise on öelnud: „Tore, kui maalist saadud energia tekitab head tuju, naeru, rõõmunuttu või muid positiivseid reaktsioone. . . .

Neljapäeval, 20. veebruaril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis näitus „Robert-Rudolf Volk. Kunstitöötaja“. Näituse kuraator on Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum).   Näitus koondab Tartu Kunstimajja valiku kiviraidur Volki keraamilisi skulptuure ning on nii Tartu Kunstnike Liidu tunnustus oma vanimale liikmele, kui ka akutrell-kuraatori Indrek Grigori siiras kummardus kunstitöötajast kolleegile. Volk ei ole olnud pelgalt kunstitöötaja, vaid on ka hulga hauakivide autor ning on modelleerinud omajagu skulptuure.

Neljapäeval, 20. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Krista Möldri näitus „enne kui päike meie silmi pimestas“.   * Me kogesime elu, enne kui päike meie silmi pimestas, ja kuulsime seal midagi, mis ei olnud nähtav ega loetav.   Pascal Quignard „Ekslevad varjud“   Valguslõks kui mudel ahvatluse, näivuse, elu, surma, aja tajumiseks.   Krista Mölder (1972) on kunstnik, kes keskendub oma töödes peamiselt ruumi ja inimese suhtele, tundes huvi eelkõige inimtegevuse jälgede, mitte inimese otsese kohalolu vastu.

Reedel, 21. veebruaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus „Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019“.   Ehtekunst on üks laiahaardelisem, mõõtmetelt küll väike, kuid inimesele intiimselt lähedal asuv tarbekunstivaldkond. Näitusel tõstetakse autoriehe esile kui kunstniku isikupärase eneseväljenduse vahend, mis väärtustab inimest kõige erinevamatel viisidel, pakkudes talle jätkuvalt uusi visioone ja konteksti. Tegu on loominguga, mis tugineb eksperimentaalsusele nii oma ideedes, materjalides kui ka oskustes. Autoriehtele on omane edastada oma ajale olemuslikku, kuid ka ajale vastu pidada.   Ehtevalik 1950.