Üritused

Alates teisipäevast, 9. juunist 2020 on Draakoni galeriis avatud Valeri Vinogradovi isiknäitus „Vinogradov ilma Dubossarskita“. Näitus jääb avatuks 4. juulini.   Maalikunstnik Valeri Vinogradov (sündinud 1952. aastal Moskvas) on hariduse omandanud Moskva 1905. aasta nimelises Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (praegune Eesti Kunstiakadeemia). Vinogradov esineb näitustel alates 1984. aastast ja lisaks paljudele isiknäitustele on osalenud enam kui kolmesajal ühisnäitusel Eestis ja paljudes välisriikides. Vinogradovi loomingut on tunnustatud Konrad Mäe preemiaga (1992) ja Kristjan Raua nimelise preemiaga (2010).   Valeri Vinogradovi loomingut iseloomustab tasakaalukas esteetika ja peenekoelisus.

Tõnis Laanemaa 83.

Osalevad kunstnikud: Alexei Gordin, Elīna Vītola, Kristi Kongi, Eike Eplik, Kadri Toom, Kiwa, Laura Kuusk, Holger Loodus, Kristel Saan, Martiini.   Olete oodatud näituse avamisele laupäeval, 6.06 kell 15-18 Kogo galerii ees Aparaaditehase õues. Unistuste ja hirmu muusika: Kiwa, Martiini, Holger Loodus. Loe lähemalt mõtetest näituse kohta klikates siin.   Järgneval nädalal avame veebilehel teoste kataloogi. Näituse lõpus toimub oksjon. Osaleda saab nii kohapeal, veebi kui ka telefoni teel. Rohkem infot peagi.

Olete oodatud Toomas Reinu akvarellide näitusele „Sünopsis. Akvarellid 1979 - 2020“ Vabaduse galeriis alates reedest, 5. juunist. Kunstnik on galeriis 5.06 kella 16 -18.

Kolmapäeval, 3. juunil kell 17 avatakse Kondase keskuses näitus „Metafüüsiline Viljandi. Hanno Härma maalilooming”.   Hanno Härm (1952) on üks huvitavamaid Viljandi kunstnikke. Peamiselt erakogudest näitusele koondatud Viljandit kujutavates töödes valitseb vaikus: linn on inimtühi, isegi päike ei paista, tuul ei puhu, lumi ei sula. See unenäoline ebareaalsus sai äsja reaalsuseks nii Viljandis kui teistes linnades, kuid Härma kujutatud tardumuses puudub katastroofi eel- ja järelaimus. „Heas unenäos on vaikelu, ilus looduslik hetk, ilus taevas, kõik on ilus, välja arvatud see, mis on inimkätega loodud – tehnika,” on autor oma maagilisse realismi kalduvat maalimaailma kirjeldanud.   Näitusel on ka valik Hanno Härma raudteepilte, mis moodustavad tema loomingu intrigeerivaima osa. Põhjalikke eelteadmisi ning täpset arvutamisoskust eeldavaid rongideta raudteepilte maalis Hanno Härm juba 1970.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumi igasuvine aktinäitus tõstab sel aastal Mehe ja Naise taevastesse avarustesse. Väljapaneku altaril näeb poola kunstniku Andrzej Strumillo mütoloogilist maalisarja „Lend”.    Aprillis lahkus Strumillo  oma 93.eluaastal maisest paradiisist  teispoolsusesse, järgnedes poola helikunsti suurkujule Krzysztof Pendereckile. Strumillot  ja Pendereckit sidus Eestiga Arvo Pärt, kellest Strumillo illustreeris ekspressiivsete joonistustega raamatu. Sümbolistist Strumillo tiivulistele meestele ja naistele sekundeerivad näitusel Jüri Arraku, Kaljo Põllu, Enn Põldroosi ja Jaan Paavle kangelased, kelle tiibades on samuti tuult ning tormi. Nagu ka soome kunstnike Pauliina Turakka Purhose ning Hannu Riikose installatsioonides ning lõuenditel. 

2. juunist kuni augusti lõpuni näeb Eesti Rahva Muuseumis Juss Piho maalinäitust, kuhu kunstnik on valinud 11 tööd viimase viie aasta loomingust.   „Juss Piho maalid mõjuvad stopp-kaadritena, väljavõtetena meie endi elust, pisut humoorikas nihestunud võtmes,“ seisab kunstilehel NOAR. Nõnda see tõesti on, veendub igaüks, kes leiab tee näitusele „Valitud tööd“.   „Olen maalides täiesti maailmast väljas, oma maailmas,“ lausus Piho ERMis näitust üles seades, kruve puitraamidesse keerates. Ta lisas, et ka näituse kujundamine on looming. „Samadest piltidest võiks luua mitu erinevat näitust. Seljaaju ütleb, mis omavahel sobib.“ Ühtegi tööd Piho esile tõsta ei soovi, näitus on tervik.

Reedel, 5. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis kogukonnanäitus „On ütlemata vinge teid kõiki näha!”. Näituse koostaja ja kujundaja on kunstnik ja kunstist kirjutaja Kaire Nurk.   Tegemist on subjektiivsetel tunnetusalustel kujunenud näitusekomplektiga, mida Nurk on enda sõnutsi kureerinud justkui juba 30 aastat. Näitusel osalevad autorid, kelle loomingust / näitustest on ta olnud inspireeritud ja tundnud vajadust kirjutades pikemalt neisse süveneda. Kuna kogunemine leiab aset reaalruumis, mis on teatavasti piiritlev, siis on ka see esinejate hulk veelkordselt valikuline, rohkem need autorid, kellest Nurk on kas sagedamini kirjutanud või kellega enam lävinud või koostööprojekte teinud.

Reedel, 5. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Juss Heinsalu näitus „Pinnavaade”.   Näitus koondab installatiivses vormis teoseid, mis tõstavad esile kunstniku huvi savi erinevate kasutusviiside vastu. Nähtavale tulevad mustrid, topograafilised maastikud ja fraktaalsed suhted. Heinsalu käsitleb savi-mustreid kui mineraalaines peituvat keelt, olemust, mälu. Teadmisi konkreetsest kohast – sealse maastiku vormumisest või keskkonnamõjudest. Eri suurenduste vahel liikumine muudab ajalist taju ning kujutlust mikro-makro skaala kogemisest. Monumentaalgaleriis on üleval nii saviga trükitud graafikat, keraamilisi elemente kui videoformaadis savi-osakeste suurendusi.   Kunstnik lisab: „Viimastel aastatel olen võtnud oma loomeprotsesside aluseks idee savist kui elu kandjast, põhinedes nii mütoloogilistel tuletistel ja rahvatarkusel, teaduslikel hüpoteesidel kui ka iseenda stuudiopraktikal.

Reedel, 5. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Vilen Künnapu maalinäitus „Atlantise argipäev...”. Esitletakse ka kataloogi „Vilen Künnapu. Maalid”, mis sisaldab 65 teost ja nende kommentaari erinevate maade autoritelt.   Platoni järgi paiknes Atlantis kunagi Santorini saarel. Just sellel saarel sündisid aastal 2012 Künnapu esimesed akrüülmaalid. Kunstnik on kaheksa aasta jooksul oma veidi unenäolist stiili edasi arendanud. Näitusel on lisaks suuremõõtmelistele Santorinist inspireerituid teostele ka Andaluusia ja Kuuba ainelisi kompositsioone ning ehedalt on abstraheeritud mitmeid Tallinna ja Tartu motiive. Maalide märksõnadeks on puhtad värvid, energia, maagilised kujundid ja iidsed märgid. Autor usub, et ta maalid tõstavad ruumi energeetikat ja on raviva toimega.   Kunstnik lisab: „Projekteerides maju tunnen end kunstnikuna, maalides aga arhitektina. Naudin mõlemat tegevust ülimalt, maalikunst on aga ilmselt kõige kese.