Üritused

04.11–05.12.2020 Pärnu Linnagaleriis, Raekoda.   Näituse avamine kolmapäeval, 4. novembril kl 17.   2020. aasta väljapanek koosneb Pärnu ja Pärnumaaga seotud kunstnike ja harrastuskunstnike uuemast loomingust.

Alates 05.novembrist 2020 on Meistrite Hoovi galeriis avatud Eesti Metallikunstnike Liidu aastanäitus „Peegel“.   Seekord näitavad oma loomingut 26 autorit kokku 54 tööga. Esinevad Mari Pärtelpoeg, Riin Somelar, Tamara Sergijenko, Alo-Allar Altmets, Ilona Treiman, Ülle Voosalu, Ülle Kõuts, Viktorija Lillemets, Kadi Kübarsepp, Kertu Vellerind, Andrei Balaśov, Kairi Sirendi, Caius Kull, Keesi Kapsta, Aino Kapsta, Margit Paulin, Krista Lehari, Anne Roolaht, Jaan Pärn, Harvi Varkki, Krista Laos, Indrek Päi, Merike Balod, Heigo Jelle, Ene Valter ja Anne Reinberg.   Näitus on avatud iga päev 11.00-17.00 ja jääb lahti kuni 31.jaanuarini 2021.   Lisainfo: E-post: info@hoov.ee Meistrite Hoov Vene 6, Tallinn

Skulptor ja installatsioonikunstnik Elo Liiv avab teisipäeval, 3. novembril galeriis Noorus oma esimese isikunäituse Tartus. “Useful (AB)use” on kogumik elamise tõsiste ja valusate teemade käsitlusi visuaalsete lühivormidena installatsioonide kujul. Näha saab nii uusi kui ka remixitud vanemaid töid.   Näituse tähelepanu keskmes on vägivaldsus ja pahatahtlik manipuleerimine, oma lähedaste ning ümbritseva maailma #kasutamine (#use) või pigem #ärakasutamine (#abuse). Elame maailmas, kus igale tootele antakse kaasa mitmekeelsed kasutus- ja hooldusjuhendid, aga elamiseks koos oma lähedastega tuleb igaühel justkui ratast leiutada ning leida tee õnneliku suhteni vahel liigagi valusate katsumuste kaudu. Maailm on ohtlik paik, kus vägivallatsejal jätkub alati õigust ja põhjendusi ning ohvrid omandavad jumaliku ande transformeerida kõik heaks.

ARS-i Projektruumis 5.11.20-28.11-20   Kunstnikud / artists: Charlotte Biszewski (UK), Sarah Epping (USA), Outimaija Hakala (FIN), Sirkku Ketola (FIN), Katharina Lewonig (GER), Paulis Liepa (LAT), Hilda Lindström (SWE), Tobias Stengel (GER), Evelyn Grzinich, Inga Heamägi, Kalli Kalde, Kaija Kesa, Gudrun Koppel, Tiina Kraav, Maiu Mooses, Lilli-Krõõt Repnau, Lembe Ruben, Mirja-Mari Smidt, Angela Soop, Helen Tago, Kadri Toom, Maria Kristiina Ulas   Trükimust levitab lõputus korduses sedasama, mis matriitsi pealt tuleb.   Inimpsüühika võimendab mehhanisme, mis levitavad kellelegi kasulikke tõekspidamisi.

Kolmapäevast, 4. novembrist 2020 on Hobusepea galeriis avatud Art Allmägi ja Keiu Virro näitus „Ei näinud ta unes midagi erilist”. Näitus kestab 23. novembrini 2020.   Selle aasta alguses tegi Art Allmägi oma tööde seas inventuuri. Erinevad näitused on tähendanud palju skulptuure ja installatsioone, millel erinevalt linnaruumiskulptorite töödest suurt muud funktsiooni ei ole. Nende hulgas olid 2012. aasta Hobusepea galerii näitusel „Nägin täna öösel unes…“ eksponeeritud skulptuurid. Need kujud pidanuks lattu jääma. Mitte hiirte näritud aukude ja lömmis voodite pärast. Unenäod, millest Art tööde juures kirjutas, olid, kuidas seda öeldagi, vastuolulise sisuga(?).   Aga kui juba tekib mõte, et midagi ei peaks, on Arti nägemus kunstnikuna üldiselt üks: järelikult peab.

Tere tulemast A-Art Galeriisse uue näituse avamisele 6. novembril kell 17.0.   „Symbol 4“ on kunstnike ühine näitus. Oma töid esitavad Eduard Zentšik, Boriss Uvarov, Yury Khorev, Vadim Jerohhin ja Igor Gordin, kes on kunstitiimis esmakordselt. Näituse avamisel saab nautida Sergei Belovi saksofonisoolot ning traditsioonilisi suupisteid Astri Keskuse poolt.   Sümbol 4 on kunstnike ühendus, kellel on ühine kontseptuaalne vaade. Sümbolismi ja avangardi esteetika. Autorid toovad vaatajani oma värskemaid töid. Kokku on näitusel esitatud ligi 22 tööd. Sümbolism annab sügavama sissevaate meie maailma olemusse. Kaudne, metafooriline, allegooriline nägemus tegelikkusest. Kunst esitab küsimusi ja vastuse leiab igaüks ise.   Näitus on avatud 15.

EKA Noore Kunstniku preemia 2019 laureaat Keiu Maasik ja Madis Kurss Draakoni galeriis!   Kolmapäevast, 4. novembrist 2020 on Draakoni galeriis avatud Keiu Maasiku ja Madis Kurssi näitus „100 gigahertsi südaööni“. Näitus jääb avatuks 21. novembrini 2020.   Näitus „100 gigahertsi südaööni“ käsitleb postapokalüptilise maailma simuleerimist kaasaegsete arvutimängude abil. Klassikalisemat tüüpi online-tulistamismängudes võitleb mängija meeskonnas teiste meeskondade vastu. Viimase kümnendi jooksul on populaarseks muutunud tulistamismängud, kus igaüks seisab enda eest ja mänguala on kordi suurem. Battle Royale on termin, mida kasutatakse kirjeldamaks mitme osalisega võitlust kuniks ellu jääb ainult üks. Mängu alguses pole mängijal midagi. Kogu varustus tuleb leida mängualalt. Hea varustuse leidmine otsustab tihti konflikti tulemuse.

Armas Eesti Kunstiakadeemia vilistlane!   Tähistame 30. oktoobril EKA (ERKI, TKÜ) 106. aastapäeva. Tänavu korraldame sel puhul telesaate „Kunstnik ja võim“, millest olete väga oodatud osa saama!     Saates vestlevad kunsti ja kunstniku võimust, mõjust ja mõjuvõimust mitmed EKA vilistlased: EKA rektor akadeemik professor Mart Kalm, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp, Riigikogu liige rector emeritus Signe Kivi, kunstiteadlane Anders Härm, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht, arhitekt Ivan Sergejev, vabade kunstide teaduskonna dekaan prof Kirke Kangro, galerist Olga Temnikova, disainiuurija Ruth-Helene Melioranski ja kunstiteadlane Maarin Ektermann.

2. novembril kl 15avatakse Võru Keskraamatukogu konverentsisaalis Riste Laasbergi isikunäitus „Gobeläänid“. Eksponeeritud on 7 tööd, millest kõige uuem on käesoleval aastal valminud vaip Ta armastas Yorkshire nõmmesid, mis on inspireeritud inglise kirjaniku Emily Brontȅ elust. Emily õde Charlotte on kirjutanud, et ta armastas kodukoha maastikke - need andsid talle vabadusetunde ning ta nägi neis erilist ilu. Eksponeeritud on ka väikeseformaadilised fotod aastatel 2014-2016 Tartu Püha Luuka kirikusse loodud gobeläänidest (pildistanud: Tarmo Tilsen).   Riste Laasberg on tekstiilikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas.

Veel viimased 4 päeva on näitus avatud, olete väga oodatud külastama!   Johanna Mudist kirjeldab oma töid nii: „Minu maalide peamine fookuspunkt on inimene, kelle keha ja meele tunnetuse nihet ning ka ühendust iseloomustab aeg. Oma mõttega võime teha kiire hüppe aastate tagusesse aega või homsesse päeva, samal ajal kui keha kogeb tegelikku olevikku hoopis teises asukohas. Ameerika Ühendriikide diplomaat ja riigimees Benjamin Franklin on öelnud, et „aeg on aine, millest koosneb elu.“ Sarnaselt on aeg ja selle tunnetus kesksel kohal minu maalides.   Oma töödes ei käsitle ma niivõrd kokkuleppelist kellaaega, vaid psühholoogilist aega, mis tekib ootamise kogemisel meis endis. Oodates aeg süveneb ja avardub - see on seisund, kus keha on küll olevikus, aga mõte on rännanud juba teise kohta, potentsiaalsesse tulevikku. Selline seisund on väliselt staatiline, kuid seesmiselt ärevalt intensiivne.