Üritused

Kastellaanimaja galeriis avatakse Marje Taska näitus „Vene rulett. Prelüüd „Võimule“ Näitus on avatud 5.–31.08.2023. Marje Taska näitusel „Vene rulett“ on vaatluse all võim. Marje Taskat ei ole huvitanud mitte niivõrd võimu avalik toimimine, kuivõrd just selle allhoovused, sootsiumiliikmetele aru- ja kättesaamatuks jäävad toimimismehhanismid. „Me elame petlikul ajal, kus eksisteerimine inimgrupina on küsimärgi all. Paljud meist ei jõua enam lugeda uudiseid või ei usu neid,“ kirjeldab kunstnik Taska. „Võimukoridorid on pikad ja salajased. Kes on need, kes tegelikult otsustavad? Mis toimub meie ja me planeediga? Kas me teame kogu tõde?“ „Vene rulett“ koosneb vanematest ja uuematest teostest, mõnda ei ole Tallinnas kunagi

Reedel, 11. augustil kell 18.00 ootame teid Hobusepea galeriisse tähistama grupinäituse „Nagu tuuletu pilv“ avamist. Mariliis Rebase kureeritud näitusel osalevad skulpturaalsete vormidega Touristes Tristes (Dylan Ray Arnold & Océane Bruel), postkaardiseeriaga Leena Kela, videoteostega Kristoffer Ala-Ketola ja Mika Taanila, ning loeng-performance’iga Shubhangi Singh. „Nagu tuuletu pilv“ on avatud 4. septembrini 2023.

Viinistu Kunstimuuseumi suvise näituseprogrammi lõpuakordina jõuavad Tünnigaleriide seintele tunnustatud kunstnike Anne Daniela Rodgersi ja Laurentsiuse uued maalid.  Väljapaneku kuraatori ja NOBA.ac kunstikeskkonna eestvedaja Andra Orni sõnul on kunstnikud tegutsenud tandemina ka varasemalt. Üheskoos pälvisid nad 1999. aastal Konrad Mäe medali.  „Seekordne väljapanek on kui kahekõne kahe pikaajalise sõbra ja kolleegi ning looduse vahel“ „Valisime Viinistu Tünnigaleriide suvehooaja lõpetuseks kahe tunnustatud maalikunstniku näitused, mis kõnetavad inimhingede sügavusi looduse kaudu. Viinistu looduskaunis ümbrus ja mere lähedus on selleks kui loodud ning augustikuu soojus, mis juhatab sisse sügise, on suur muutuste aeg, kus hetkeks võiks aja maha võtta ja mõtiskleda,“ lisab kuraator.

Reedel, 4. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Tarvo Varrese isikunäitus „Ootamine on see, kui aega on alati liiga palju ja kui ajal on siiski ajapuudus“. Sellel näitusel jätkab kunstnik liikumist kohaspetsiifiliste tekstipõhiste installatsioonide trajektooril. Näituse keskseks ühisnimetajaks on „ootamise” justkui universaalne ning küllaltki paradoksaalne motiiv.  Sarnaselt eelmise aasta lõpus Hobusepea galeriis toimunud isikunäitusele „Aja vari”, on ka siinse näituse teosed – nii skulpturaalsed kui kontseptuaalsed teksti-objektid – vormistatud kunstniku poolt välja valitud Maurice Blanchot’ lausetest, keskendudes eelmise näituse „enese” ja „aja” mõtestamise asemel „ootamise“ motiivile. 

Luunja vallamajas on avatud Lilian Mosolaineni näitus „Kevadsomnambuulia“.  28.07.2023–1.12.2023.   Lilian Mosolainen (1961) tuli Eesti kunstiellu 1980. aastate lõpu uusekspressionismi lainega Rühm T algtuumikus, tuues eesti kunsti tagasi jõulise animismi ja androgüünse erootika, mille varasemad manifestatsioonid olid olulisel kohal Noor-Eesti liikumise aegadel. Mirjam Peil: Kui tema kaasvõitlejatele jäi ekspressionism vaid üheks etapiks, siis Lilian Mosolaineni on panustamine intensiivsele väljenduslikkusele ning emotsionaalsusele jäänud saatma läbi kogu senise loometee. Kunstniku maalide kahestunud struktuurile, teineteist täiendavale ning avavale, näiliselt sõltumatutele joonise ja värvi dialoogidele on tähelepanu juhtinud paljud kunstiloolased. Lilian Mosolainen tegeleb oma maaliloomingus jõuliselt laetud eksistentsiaalsete teemadega, inimelu adumisena looduse ringkäiguna ja surma tunnetamisena elu osana. Lisainfo:  Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus Tel: +372 741 7289 Aedniku 2 , Luunja alevik, Luunja vald, Tartumaa

Al Paldrok “On The Edge of Change” Pärnu Linnagalerii Raekojas Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4) 27.07-26.08.2023 Kunstnike kollektiivi Eesti Energiad Jüri Ojaver/Paul Rodgers/Jaan Toomik/ Jaan Paavle Pärnu Kunstnike Majas (Nikolai 27, Pärnu) 27.07-26.08.2023 Laupäeval, 5. augustil saab taaskord alguse In Graafika festival, olete oodatud näituste avamisrallile!   In Graafika Pärnu Linnagalerii Raekojas Al Paldrok “On The Edge of Change”

Aet Ollisaare, Ehalill Halliste, Marilyn Piirsalu ja Ainikki Eiskopi vaibanäitus Kõrgessaare mõisa valitsejamajas (raamatukogus)  1.–30. augustil 2023 avatud E–R 11.00–15.00 Näituse avamine 1. augustil kell 13.00.  Augusti esimesel nädalavahetusel tervitab Hiiumaa kõiki oma külalisi tõelise kohvikute saarena ning pakub unustamatu võimaluse saada osa kohvikutepäevade traditsioonist. Kõige-kõige esimesed kohvikutepäevad Eestis olid just Hiiumaal, aastal 2007 Kärdlas, mille elanikke teatakse juba 19. sajandist kohvilähkrite nime järgi. Tänavu, 3.-5. augustil avab oma õueväravad 34 kodukohvikut üle Hiiumaa! 

Olete palutud Eike Epliku näituse, „Päeva varjus“ avamisele 2. augustil, kell 16.00 Näitus jääb avatuks 3 septembrini. Lisainfo: Haapsalu Linnagalerii Posti 3, 90502 Haapsalu www.galerii.kultuurimaja.ee K–P 12.00–18.00

Pühapäeval, 30.juulil kell 15.00 avame tekstiilikunstnik Elna Kaasiku isikunäituse „RannaMustrid“. RannaMustrites peegeldub kunstnikule koduse Virumaa rannamaastiku askeetlik tunne. Avataval näitusel seob Elna Kaasik tervikuks käsitöödisaini ja tööstusdisaini. Kangastelgedel teostatud laualinikute sari Lumi ja taftingtehnikas vaibasari Metsamaastik loovad triiburütmides omavahel dialoogi vastavalt tehnilistele võimalustele. Kaasiku loomingus on traditsioon leidnud rakenduse kaasaegsetes disainilahendustes. Oma loomingut määratledes otsib autor piire disaini, tarbekunsti, käsitööoskuse ja näitusesaali jõudnud kontseptuaalse tulemuse vahel. Selle näituse kontseptsiooni iseloomustab hästi autori tsitaat aastast 2020, näituse TriibuKiri tekstist:

Eesti tarbekunstigalerii Kunstiaken näituseaknal avatud 25. augustini. Selgi suvel rõõmustame Viive Noore uute ja varasemate lillemotiivide väljapaneku üle galerii Kunstiaken näituseaknal. Kunstnik valis näitusele pealkirjaks LILLEKE ROHUS. „Salaaiad, ingliaiad, peidetud aiad, maagilised aiad.... sünonüüme võiks lisama jäädagi,“ kirjutas ta näitusele saateks. „Need korduvad sageli kunstnike teoste pealkirjades, näitusenimedes – nagu oleks meis kõigis üks mälestus või igatsus paradiisiaedadest, mida otsesõnu nimetada ei tihka. Kuigi muidugi on ka neid, kes selle sõna ümber ei keeruta ja teavad täpselt, milline üks paradiisiaed välja peab nägema.“