Üritused

Adamson-Ericu muuseumis avatakse 8. septembril Eesti ühe mitmekülgsema metallikunstniku Urve Küttneri (1941) isikunäitus „Kristallisatsioonid“, mis heidab pilgu kunstniku loomingulistele otsingutele rohkem kui viie aastakümne jooksul. Fantaasiaküllase vabaloomingu kõrval, mis pakub vaatajale inspireerivat kaasamõtlemist, on näitusel eksponeeritud ka tema disainitud tooted Tallinna Juveelitehase sarjadest „Elegant“ ja „Arnika“, mille puhul paljud kogevad kindlasti äratundmisrõõmu.

5. septembril avatakse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Rein Raamatu isikunäitus „Maailm, nagu ta on“. Kevadel 92. sünnipäeva tähistanud tuntud ja tunnustatud filmimees Rein Raamat on pikki aastaid pühendunud maalikunstile. Seekordne maalivalik on juba kolmas kunstniku esinemine Kastellaanimaja galeriis.  Rein Raamat (s. 1931) on filmikunstnik-lavastaja, joonisfilmide autor ja dokumentaalsete eesti kultuuriinimeste portreefilmide looja. Temaga on seotud pea 70 aastat eesti filmikunsti ajalugu. 

Olete oodatud Madlen Hirtentreu näituse  "Hällilaulu tööriistakast" avamisele laupäeval, 9.09.23, kell 17.00. Hällilaulu tööriistakast on ühtaegu paik ja meetod.

Reedel, 8. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Jaan Luige isikunäitus „Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)“. Näituse kuraatorid on Johannes Luik ja Laura De Jaeger. Näitus annab ainulaadse sissevaate kunstniku ateljeesse ja esitab Jaan Luige teoseid Tartu Kunstimuuseumi kogust. Tegemist on Luige esimese olulise retrospektiiviga, mis esitab laia valiku kunstniku 1976-2023 aastatel valminud skulptuuridest. 

Alates 16. septembristi saab Tartu Kunstimuuseumis külastada näitust „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel”. Näituse ajendiks oli Tartu kuulsus Eesti maalikunsti pealinnana vähemasti 1960. aastate lõpuni, mil hakati rääkima tugevate noorte maalipõlvkondade esilekerkimisest Tallinnas. Tartusse sõideti Tallinnast bussidega, et vaadata alates 1955. aastast toimunud Tartu kunsti aastanäitusi või kunstnike isiku- ja grupinäitusi, mida Tartu Kunstimuuseum korraldas. Telliskivihoone aadressil Vallikraavi 14 – kunstimuuseumi asupaik 1945. aasta lõpust 2018. aastani – oli koht, kuhu kunstisõbrad Tartus kõigepealt sammud seadsid, aga uuema kunsti näitusi ja isikunäitusi hakkas järjest tihedamini korraldama ka 1959. aasta lõpul valminud Tartu Kunstnike Maja (tänane Tartu Kunstimaja).

Kolmapäeval, 6. septembril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Keiu Maasiku näitus „Muutuste heinamaad, koht nimega kodu“. Näitus jääb avatuks 2. oktoobrini 2023. „Viimased paar aastat olin mattunud arvutimängude maailma ja eelistasin vaba aega veeta virtuaalsuses. Sealjuures tundus mulle ka vastuvõetav mõtteharjutus sellest, et inimelu kolib tulevikus virtuaalmaailma. Üks mängudest, kuhu ma mitmeks kuuks sukeldusin, oli Red Dead Redemption 2. Tundsin RDR2 maailmas, et pole kohta, kus ma hetkel parema meelega viibiksin. Mängu tegevustik leiab aset 1899. aasta Ameerikas. Lugu jälgib lindpriide gängi tegemisi ajal, kui metsik lääs on hääbumas ning tsivilisatsioon pressib peale. Nende aeg on läbi saamas ja õhus on hirm eesootavate muutuste ees.

Olete oodatud näituse „Kohanemise kunst“ avamisele neljapäeval, 14. septembril kell 18.30 Kadrioru kunstimuuseumis. Näituse avamise raames esitab Johhan Rosenberg kell 19.30 kohaspetsiifilise performance’i „Kohanemine 360°le“. Rosenbergi skulpturaalne etteaste kasvab välja otse müüdi südamest. Publiku silme ees elustuvad Kadrioru lossi laemaalil olevad legendid Ovidiuse „Metamorfoosidest“.    Näitus vaatleb kaasaegsete kunstnike lähenemisviise looduse väärtustamisel ning ökoesteetikast ja ökofeminismist tärganud looduse de-estetiseerimist. Kaasatud on nii kriitilised kaasaegsed kunstnikud kui ka teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudest.    Näitus on avatud 3. märtsini 2024.

Balil resideeruv Eesti kunstnik SOHO Fond avab sellel reedel, 1. septembril kell 19:00 PÕHJALA Tehases oma mahuka iskunäituse. Näitusel eksponeeritavast materjalist on suurem osa saanud alguse autori Bali kunstiresidentuurist ja jõudnud rullis lõuenditena Eestisse. Kunstnik on aastate jooksul algset materjali täiendanud, nii on teostes salvestunud viimase viie aasta mõtted, emotsioonid, ideed ja kihistused. SOHO Fond kasutub oma teoste loomisel meisterlikult väga erinevaid tehnikaid - teose pinnal võivad julgelt kihtidena seguneda nii realistlik maal, kollaaž, mosaiik kui ka tänavakunstist tuttavad tehnikad. Kunstniku viimase loomeperioodi värvikasutus ja joon on jõuline ning vähemalt sama julge on ka teoste ühiskonnakriitika.  SOHO Fond on sündinud (08.06.1962) Tallinnas, Soho on õppinud EKA avatud akadeemia bakalaureuseõppes ja täiendanud end New Yorgis, USA-s. Hetkel jätkab autor õpinguid Eesti Kunstiakadeemias ja antud näitus on tema MA lõputöö osa. 

Olete oodatud triloogia „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ viimase osa „Võim“ avamisele Kadrioru parki ja Kadrioru kunstimuuseumisse reedel, 8. septembril kell 17. Kuraatorid Marje Taska ja Reet Varblane, kujundaja Villu Plink, kunstnikud Britta Benno, Madlen Hirtentreu, Jonas Johansson, Kirke Kangro, Edith Karlson, Flo Kasearu ja Elina Vitola, Raul Keller, Urmas Lüüs, Mikk Madisson, Tanja Muravskaja, Jüri Ojaver ja Fideelia-Signe Roots. Näitus on vaadata 09.09.–01.10.2023.

Kolmapäeval, 6. septembril 2023 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Kelli Gedvili & Kristen Rästase ühisnäitus „Ärata mind üles, kui kõik on möödas“. Näitus jääb avatuks 30. septembrini 2023. „Ärata mind üles, kui kõik on möödas“ on Kelli Gedvili ja Kristen Rästase ühisnäitus, mis kajastab igapäevapoeetiliselt maailmatundlikkusest sündinud introvertset tungi kapselduda digitaalsesse maailma. Kunstnikud keskenduvad atmosfääri loomisele, milles nad uurivad hetkelist inimlikku mentaliteeti, mis on seotud ühest kriisist väljumise ja uude sisenemisega.