Üritused

Neljapäeval, 24. augustil kell 18 peab kunstnik Tanja Muravskaja Kumus loengu teemal „Uus ukraina kunst sõja ajal“. Üritus on osa Kumu näituse „Futuromarennia. Ukraina ja avangard“ publikuprogrammist. Ettekanne koosneb suures osas visuaalsetest materjalidest ning tutvustab lähemalt, mis toimub Ukraina praeguse aja kunstis ehk kuidas ukraina kunstnikud on jätkanud oma loomepraktikaid sõja ajal. Kunstnike uskumatu aktiivsus, rahvusvaheline institutsionaalne tugi, selge avalik kommunikatsioon – kõik see kirjeldab ukraina nüüdiskunsti skeenet alates veebruarist 2022. Teemasse süvenedes selgub, et kunst on ukrainlaste üks sõjarelv, mida nad aktiivselt oma kodumaad kaitstes kasutavad. Ukraina kunst annab edasi euroopalikku kuvandit Ukrainast ja uut unistust homsest Ukrainast, luues täiesti uue narratiivi ukraina kunstist ja kultuuriidentiteedist. Vaatame lähemalt nii ukraina kunstike varasemaid praktikaid kui ka nende uudisloomingut.

 23. augustil avatakse EKKMis Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“, mille on kureerinud Krist Gruijthuijsen (KW Kaasaegse Kunsti Instituut, Berliin). Samma esitleb näitusel uusi töid, millega jätkab mehesuse uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. 18.00 Näitusetuur koos kuraatori ja kunstnikuga 19.00 Avakõned Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste abil rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes esineb korduva teemana folkloor kväärilikule ümbermõtestamisele avatud kultuuriringluse kujul. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul süütuna näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel kasutavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.

1. septemberil kell 17 avatakse Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis Marje Üksise näitus „Tagasivaade“. Näitus jääb avatuks kuni 30.08. Lisainfo: Türi kultuurikeskus E-post: info.kultuur@tyri.ee Tel:+372 387 8248 Türi linn, Hariduse tänav 1 E–N 10.00–19.00 R, L 10.00–15.00

Olete oodatud Vladimir Taigeri näituse „Pildid“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 18. augustil kell 17. Näitus on avatud 18.08–13.09.2023. Vladimir Taigerit (1950) tuntakse eelkõige taasiseseisvunud Eesti kroonide kujundajana. Samuti teatakse teda pisidetailideni läbimõeldud ja filatelistide seas kõrgelt hinnatud markide järgi. Ent sama nüansirikas on ka tema ülejäänud looming, mille paremad näited jäävad peamiselt küll 1970ndatesse, 1980ndatesse ja 1990ndatesse, kuid vabalooming – maal ja graafika ei ole ainult nii-öelda minevikunähtus. Viimastel aastakümnetel avalikkusest pigem eemale hoidnud Taiger on loonud kujundustöö kõrval tähelepanuväärset graafikat ja maale, mida publikul on olnud võimalus käesoleva sajandi jooksul näha vaid üksikutel kordadel. Vladimir Taigeri maal „Barracuda“ (1975) tekitas tõelise poleemika hüperrealismi olemuse ja koha üle meie tollases kunstis. Ka hiljem ei ole see maal puudunud ühestki tõsiselt võetavast hüperrealismi käsitlusest.

Rene Kari „Teine vaade“ Näituse avamine - neljapäeval, 17. augustil kell 18.00 Kadi Tombak - Teadvuse geomeetria muusikaline performance, kell 20.00  Äsja avatud näituse ainetel interpreteerib kunsti muusikasse  Gustavo Twardy, kes saabus Eestisse National Fund for the Arts stipendiaadina komponeerima koorimuusikat Arvo Pärdi keskuses. Gustavo Twardy on Buenos Airese kammerorkesti Capella Peregrina dirigent. 

16. augustil  avatakse Haapsalu kunstikooli galeriis näitus Ülle Meister 75. Mitmekülgselt andeka kunstniku 75. sünniaastapäevale pühendatud näitus püüab anda ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust ja tutvustab ka seni vähem eksponeeritud töid. Lisaks viimase loominguperioodi õrnadele ja õhulistele akvarellidele ning maalilistele pastellidele tutvustatakse näitusel Ülle Meistri jõulisi söejoonistusi, erinevates graafilistes tehnikates teostatud tähelepanu väärivaid töid, aga ka kunstniku poolt loodud ilmekaid portreid. Näitusel eksponeeritud piltidel on kujutatud peale koduse ja tuttava maastiku Kaukaasiat, Tjan-Šani mägesid, Karjala kaljusid ja Taimõri põliselanikke. Ülle Meister on üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingus on nii suur osa mägedel, mida kunstnik on kujutanud värvirõõmsate ja muinsajutulistena, aga ka võimsate ja salapärastena.  Esmapilgul lihtsad maastikud on laiahaardelised ja mitmeplaanilised nii ruumis kui ka ajas. Viimaste aastakümnete akvarellidel kohtame aina sagedamini Läänemaa maastike, kus asus kunstniku kodu ja ateljee.

Reedel, 18. augustil kell 18.00 avab Tarrvi Laamann Tartus galeriis Pallas oma ülevaatliku kunstinäituse “ME DEYA”. Mahukat autori maal- ja graafikaloomingul põhinevat näitust täiendavad Eesti kunstnike Leonhard Lapini, Annika Metsla ja Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlase Kaidi Marii Kütti looming. Tarrvi Laamanni looming on saanud alguse paljudes põnevates, tihti troopilistes ja päikeselistes paikades üle maailma. Enamasti asub kunstnik teele suur valge lõuendirull kaenlas. Rännaku jooksul jäädvustuvad lõuendile sümbolid ja märgid, shamanistlikud markerid, mille järgi autor hiljem teoseid siin Eestis – oma sünnipaigas – looma asub. Eesti on Tarrvi jaoks koht, kus viimistleda kogetut ja jäädvustunut, ning siis lisada siinne essents.

18. augustil kell 19.00 avaneb ARSi projektiruumis Tallinnas grupinäitus „Voolida, hoida. Hoovused Eesti keraamikas“. „Voolida, hoida. Hoovused Eesti keraamikas“ hõlmab noppeid möödunud sajandi silmapaistvate autorite ning nüüdisaegsete kunstnike ja disainerite keraamikaloomingust. Valikut Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogude ning nüüdisautorite teostest saadavad Kati Saaritsa päevikumärkmelaadsed ülesvõtted möödunud sajandi teise poole keraamikakunsti kajastavatest trükistest ja Leo Rohlini poolt koostatud mappidest, mis pärinevad ETDM-i arhiivist. Näitusel tuleb täiendatuna taasesitamisele Raili Keivi kevadel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud näitusel „TUBA“ eksponeeritud lauainstallatsioon, kust said tähelepanu Eesti keraamikaettevõtetes 1960.–1980. aastatel tooni andnud keraamikud ning ka mõned värskemad säravad leiud arhiividest. Näitus kuulub EKA keraamika osakonna 100 aasta juubeli ürituste programmi.

11. augustil kell 18:00 toimub SillArt galeriis Eduard Zentsiku näituse „Uus Tundmatu“ avamine. Iseseisvalt mõtlemapanev nimi kutsub meid mõtisklema, mis tundmatut tulevik meile valmistab... Võib-olla annab kunst meile vastuseid? Eduard Zentsik on mitmekülgne ja viljakas kunstnik. Zentsiku maalid sisaldavad avatud ruumi, maagilist reaalsust, milles olemid, esemed ja mõisted näiliselt vabalt valitud ajastutest ja kultuuridest täidavad mõistatuslikke eesmärke. Mitte ükski mütoloogia ega esoteeriline õpetus pole immuunne kunstniku delikaatsete manipulatsioonide suhtes. Ent selle fassaadi taga on teatud, ehkki salapärane, süsteem. Püüame selle lahti mõtestada?

18.-19.08.2023 KORDONis esimene avalik sündmus seeriast LINNANIIT.