Üritused

Kumu püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ projektiruumis näeb alates 3. septembrist näitust „Köler 200. Tõlgendused“. Koostöös Rüki galeriiga toimuv näitus tähistab 200 aasta möödumist esimese eesti rahvusest professionaalse maalikunstniku Johann Köleri sünnist ning pakub viie kaasaegse kunstniku tõlgendusi tema loomingule. Näituse avaüritusel 3.09 kell 18.00 tutvustavad kunstnikud Mihkel Ilus, Jass Kaselaan, Marge Monko, Tõnis Saadoja ja Johanna Ulfsak väljapaneku jaoks valminud teoseid. Üritus on osa projektiruumi näituse „Köler 200. Tõlgendused“ publikuprogrammist. Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.

Kolmapäeval, 2. septembril kell 18.00 toimub näituse „Antarese paralleelid“ tuur, kus näituse teoseid tutvustavad kunstnikud Ludmilla Siim ja Marko Kasur. Näitus on avatud 5. septembrini, T–R 12–18, L 12–16. Mitmest tõest koosnev Ludmilla Siimu ja Marko Kasuri ühisnäitus „Antarese paralleelid“ ületab geomeetrilise paralleelsuse definitsiooni, sest siin need nii erineval trajektooril kulgevad ja enam kui inimpõlve jagu nihkes olevad sirged lähenevad, puutuvad või lausa lõikuvad. Näitusel esitletud teosed jagunevad neljaks paralleelseks teemaliiniks.

Veel viimaseid päevi, 31 augustini, on Pärnu keskraamatukogu I korruse galeriis ja trepigaleriis avatud Al Paldroki isiknäitus “Mentaalne diversioon”.  Al Paldrok: „Kujutlusvõime on meie vaimse eksistentsi ning stiimulite ja teabega toimetulemise alus. Ajufüsioloogide ja psühholoogide uuringud on näidanud, et vaimsed kujutised registreeritakse samades aju tsoonides, kus visuaalsed tajud ja et neil piltidel on kogu kogemuslik autentsus nagu meie füüsiliselt tajutavatel piltidel. See sünteesijõud viitab aistingu ja mõistmise ürgsele ühtsusele, mille on tekitanud kujutlusvõime enne kummagi teaduskonna toimimist. Kujutluse sünteetiline roll, mida eeldavad mõlemad võimed, on tõepoolest nii ürgne, et see toimib meie selja taga alateadlikult.“

Laupäeval, 29. augustil kunstniku 40. sünnipäeval kell 17 avatakse Tallinna Jaani kiriku galeriis MARTA STRATSKASE isikunäitus „Rändajad / Those who wander“, mis jääb avatuks kuni 15. oktoobrini. Kuraator on ERKKI JUHANDI. Kunstnik Marta Stratskase suureformaadiliste maalide keskmes on inimene erinevates muutumise ja ülemineku seisundites. Figuuride kehahoiakute, liikumise ja omavaheliste suhete kaudu avanevad maalidel inimese sisemaailm ja selle kihid. Maalid on valminud viimase aasta jooksul Tallinna Jaani kiriku galerii näituse jaoks. Marta Stratskas räägib näitusest: „„Rändajad“ on maaliseeria inimestest teel läbi erinevate eluetappide, suhete ja sisemiste seisundite. Teekond ei tähenda siin niivõrd füüsilist liikumist kui pidevat muutumist, otsimist ja ühest seisundist teise jõudmist. Figuurid asuvad sageli määratlemata ruumis, justkui millegi lõppemise ja uue alguse vahel. Seeria keskmes on lähedus ja eraldatus, kaotus ja muutumine, ebakindlus ning inimese püüd edasi liikuda ka siis, kui teekonna siht ei ole veel selge.“

Kolmapäeval, 2. septembril kell 17.00 avatakse Pärnu Linnagalerii Endla Teatrigalerii Sammassaalis Janno Bergmanni näitus „MIKROGENEES“. Näitus jääb avatuks kuni 3.10.2026.

3. septembril kell 17.00 avatakse  Õiguskantsleri Kantseleis (Kohtu 8. Tallinn) Vilen Künnapu ja Tarrvi Laamanni ühisnäitus „Lendas üle Toompea“. Näitus jääb avatuks 15. oktoobrini. Näituse avamiel osalemiseks tuleb registreeruda siinsel lingil ja kaasa võtta ID-kaart. Vilen Künnapu ja Tarrvi Laamann „Lendas üle Toompea“

25. augustil avati Tartu Ülikooli raamatukogus Tartu Illustratsioonifestivali näitus „Helge Mälestus“, mis toob ühte ruumi Eesti illustratsioonikunsti eri põlvkonnad ning kaasaegse illustratsiooni üle maailma. Näitust saab tasuta külastada kuni 26. septembrini.

27. augustil kell 17:30 avatakse Draakoni galeriis Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „See on tuul, mis paisutab purjesid“. Jätkates eelnevatel näitustel alustatud teemadega käsitleb Teinfeldt-Grins maastikku arhiivina — kihistunud mälukandjana, mida on kujundanud võim ja inimtegevus. Kunstniku enda sõnadega: „Hoog raugeb. Suur maantee jääb selja taha ja tee muutub kitsamaks. Maastik, mis esmalt näib kauge ja võõras, hakkab end tasapisi avama. Need metsaservad, põllusiilud ja teekäänakud, mis olid ennist pelgalt maastikuvaated, muutuvad märkideks. Võiks vanduda, et koos kiiruse vähenemisega võtab sammu maha ka aeg. Kruusateele keerates raksuvad rataste all kivid. Pööran korra veel. Kannan endas liikumise hoogu. Mu keha mäletab teed, kulgu ja suunda. Mina mäletan seda. Selles hetkes, peatses seisakus, kus kohtuvad liikumine ja paigalseis, tahangi ma jääda. Tuule ema teretab.“

27. augustil kell 18.30 avatakse Hobusepea galeriis kunstnik Andre Joosep Armingu esimene isikunäitus „Ahelreaktsioon“ pidulikult renessanssmotiividega maskiballiga. Avamisel toimuva lavastuse autoriks on Linda Mai Kari. Näitus käsitleb inimese haprust, üksildust, kohanemisvõimet ja jätkamist, uurides elu lõppemise ja uute alguste vahelist pingevälja. „Ahelreaktsioon“  jääb publikule avatuks kuni 27. septembrini. „Ahelreaktsioon“ on eelkõige näitus elurõõmust ja elamise privileegist. Armingu teosed tuletavad meelde, et elu tuleb elada just praeguses hetkes – selle täies intensiivsuses, hoolimata teadmatusest, mida tulevik endaga kaasa toob. Kunstnik lisab: „Tahaksin oma loominguga kõigile ühel ajal meelde tuletada ja tunnistada, et elu on raske, aga see on seda väärt.“

27. augustil 2026 kell 17.00 avatakse HOP galeriis kaasaegse ehtekunsti grupinäitus „Sa oled eikeegi, kuniks keegi sind armastab“. Me igatseme vaid armastust. Soovime olla hoitud, vajatud ja kaitstud. Me ihkame meeleheitlikult lähedust ja julgust olla teise ees haavatavad. Hetkedel, mil armastus on kingitud või võetud, keelatud või tõrjutud, leitud või kaotatud, muutub südamevalu põhjatuks. Just siis saavad ehetest kompromissitud armastuskirjad täis iha, kahetsust, rõõmu ja kaotust. Üheksa kaasaegset naisehtekunstnikku said kutse tõlgendada näituse pealkirja läbi isiklike kogemuste ja luua uued ainulaadsed teosed- armastusega või armastuseta, sellest kantuna või sellest hüljatuna. Siit saab alguse näitus.