Silver Vahtre isikunäitus „Säga sööb päikest”

Rahvusteatri Vanemuine suure maja publikugaleriis avati 13. märtsil kunstnik Silver Vahtre isikunäitus „Säga sööb päikest”. Näitusega tähistatakse kunstniku 50 aasta pikkust näitusetegevust ning antakse ülevaade tema mitmekülgsest loomingust graafiku ja lavastuskunstnikuna. Väljapanek koosneb kolmest graafikasarjast ning Vanemuise teatris loodud lavakujunduste kavanditest. Juubeliga haakuvad ka mitmed teised ümmargused tähised: 40 aastat tagasi valmis Vahtre esimene lavakujundus ning 30 aastat tagasi tegi ta oma esimese kujunduse Vanemuise teatris.

Näitusele on välja pandud Vahtre kolm graafikasarja: „Lendavad naised” kujutab eluringi ja sisemist teekonda narratiivse pildiloona. Sarjas on kujutatud abstraktset struktuuri, mis on muutunud vormi loomise käigus äratuntavaks kujundiks – naiseks. „Lendavad naised„ tähistavad tasakaalu ja täiust, maise ja kosmilise kohtumist. Sarjas „Kalevipoja ilmaring“ tõlgendab Silver Vahtre rahvuseepost „Kalevipoeg“ kaasaegses visuaalses keeles. Ajaringina üles ehitatud märgiline tervik ühendab digi- ja siiditrüki, avades eepilise loo tsüklilise kulgemise kaudu, kus müüt, aeg ja inimese enesetaju põimuvad. „Pildid räägivad nii“ lähtekohaks on omavahel vaid osaliselt seotud kujutised, mida seob pildi ja teksti vaheline pinge. Sarja pealkiri sündis 1996. aastal Ugala teatris toimunud näituse avamisel, kus noored näitlejad esitasid külastaja nupuvajutuse peale iga pildi juurde kuuluva teksti – performatiivne žest, mis nihestas vaataja rolli passiivsest jälgijast kuulajaks. Nii rõhutatakse, et pilt ei ole pelgalt visuaalne objekt, vaid autonoomne jutustaja. „Pildid räägivad nii“ ei koondu ühe teema ümber, vaid moodustab fragmentaarse lugude jada – visuaalse polüfoonia, kus iga teos kõneleb omal häälel. Seekordsel näitusel siiski paberil.

Graafikasarju täiendavad Vanemuise teatris loodud lavakujunduste kavandid, mis annavad sissevaate Silver Vahtre pikaajalisse ja viljakasse koostöösse teatriga. Alates 1987. aastast on ta tegutsenud aktiivselt teatrikunstnikuna ning Vanemuises loodud tööd markeerivad olulist osa tema lavastuskunstniku teekonnast, kus ruum, dramaturgia ja visuaalne mõtlemine põimuvad tervikuks. Vanemuise teatri galeriis on eksponeeritud valik Silver Vahtre lavakujundusi, mis on loodud Vanemuise teatris aastatel 1996–2018.

Lisaks on näitusel väljas ka valik üksikteoseid eri aastatest, mis toimivad omamoodi väikeste vallatute kõrvalpõigetena. Nende hulgas on varane siiditrükk „Elamismaht“ (1975), samuti teosed „Ema värvib silmi“ ja „Tantsiv püramiid“ ning siiditrükid „Peegel“ ja „Lilled on lahkunud“.

Silver Vahtre (sündinud 13. märtsil 1953) on disainer, linnakujundaja, graafik, teatri- ja filmikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1977. aastal disaini erialal ning 1978. aastal pälvis noore kunstniku preemia. Vahtre on tegutsenud mitmetes loomingulistes ametites, sh Tartu linnakunstnikuna ja Endla Teatri peakunstnikuna (2004–2011), lisaks õppejõuna mitmes kõrgkoolis. Ta on esinenud enam kui 30 isik- ja ühisnäitusega Eestis ja välismaal. Alates 1993. aastast juhib Vahtre kujundusfirmat Kyna. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Lavastuskunstnike Liidu ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige. Tema lavakujundus lavastusele „Üks mees roheline” (Ugala, 1998) on pälvinud Suure Vankri preemia ning kunstnikutöö  lavastusele „Kangelane” (Endla, 2007) on saanud Eesti Teatriliidu preemia aasta parima lavakujunduse eest. 2003. aastal sai Vahtre Kreutzwaldi medali graafilise sarja „Kalevipoja ilmaring” eest.

Näitus jääb Vanemuises avatuks 31. detsembrini 2026.