Üritused

Neljapäeval, 6. veebruaril 2020 kell 17.00 avatakse Eesti Kunstnike Liidu ARS projektiruumis Jaan Toomiku isikunäitus „Selfi kajakana”. Näitusel on eksponeeritud rahvusvaheliselt ühe tuntuma Eesti kunstniku uudislooming. Näha saab värskelt valminud suureformaadilisi maale, eneseirooniliselt sürrealistlikku autoportreelist skulptuuriinstallatsiooni ja lühifilmi „Kala”, mis linastus tunamullu kõige muu hulgas ka 64. rahvusvahelisel Oberhauseni lühifilmide festivalil ning mida Eesti kodupublik näeb nüüd esmakordselt.   Kunstnikuvestlus Jaan Toomikuga toimub Andreas Trosseki juhtimisel reedel, 7.02 kell 17. Näitus ARS projektiruumis jääb avatuks 7. märtsini   Näitusel „Selfi kajakana” tegeleb Toomik enda varasema loominguga dialoogi astudes jätkuvalt eksistentsiaalsuse ja spirituaalsusega – sünni, elu ja surma tsükliga –, kuid ka nartsissismi ja ekshibitsionistliku eneseirooniaga, teataval määral autoagressiivse võllahuumoriga.

Avaldatud orginaalkeeles   Seeing double: Estonian-born, Belgium-based artist Ingel Vaikla overlaps past and future, time and space in her audio-visual investigation of the subjective and the collective.   In her first solo exhibition in Belgium, Ingel Vaikla conceptualises her work through the idea of the double exposure. We see archival footage of the city of Slavutych, the last city ever built by the Soviet Union, and we see it now as a young city in present-day Ukraine. In this way Vaikla invites us to let these overlapped realities develop simultaneously in our minds. If we have the courage to climb through the image, through time, space and experience, then we can start to understand how subjective and collective identities are formed, and how they in turn materialise on film, in politics and in architecture.   Curated by Laura Toots

Neljapäeval, 06.02.2020 kell 18.00 avavad Kirke Kangro ja Sheri Wills Hobusepea galeriis näituse „Su hingamise pidulik manitsus”. Näitus jääb avatuks 23. veebruarini 2020.   Nüüd, nagu tollalgi, muutun ma kiviks sinu juuresolekul, meri, kuid ei usu enam, et väärin sinu hingamise pidulikku manitsust   Eugenio Montale   Inimene vaatab merd ja tema materjal hakkab muutuma. Meri: vaadata midagi, mis ei ole meie. Lahustuda, kokku variseda. Olla ääretu, mitmesugune ja sealsamas paigal. Selle vaate paneks ta seinale. Sädelus, aktseleratsionism. Minna tagasi, mikroosakestena.

Olete oodatud Tõnis Laanemaa näituse „Aegruum” avamisele Märjamaa Rahvamaja Ly galeriis teisipäeval, 05. veebruaril kell 16.00.    Graafik Tõnis Laanemaa (1937) alustas oma karjääri legendaarse ANK’64 kunstirühmituse asutajaliikmena. Tal on seljataga juba 56 aastat näitusetegevust. Ta on osalenud arvukatel grupinäitustel ning korraldab tänaseni aktiivselt personaalnäitusi. Muuhulgas on Laanemaa esinenud oma töödega Poolas, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal, Hollandis, USA-s, Hiinas ja Lõuna-Koreas.   Märjamaa näitusel on eksponeeritud graafika, joonistused ja õlimaalid seeriast „Aegruum” aastatest 1966-2019.   Näituse saatemuusika autor Taavi Laatsit

Tallinna Keskraamatukogu saalis on võimalik näha Mirja-Mari Smidt graafikat ja maale.   ​Näitus jääb avatuks 28. veebruarini.   Lisainfo: Tallinna Keskraamatukogu  Estonia pst 8, 10146 Tallinn E–R 10.00–20.00 L 10.00–17.00

Teisipäeval, 4. veebruaril kell 15.00 avatakse Võru Linnagaleriis Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Soome Akvarellikunsti ühenduse koostöös varakevadine suurnäitus „Torm“.   Selle nimevaliku eesmärk oli ergutada akvarelliste keskenduma ühele kindlale teemale ja sellega tekitada leidmiste võrdlusmomente. Sealjuures oli eelduseks, et antud teema ei peaks piirduma ainult kõrgete lainete ja süngete pilvede kujutamisega ning üleskutses oli sel eesmärgil meenutatud tuntud lausungit liblika tiivalöögist ühel pool maakera, mis võib saada põhjuseks tormile maakera teisel poolel – seega lähtemomente ja seoseid sellel pikal teekonnal leidub igaühele ja rikkalikult.   Esitatud on 65 autori tööd ja inspiratsiooni on käidud otsimas lähedalt ja kaugelt, alates protuberantsidest päikesel kuni tormipilvedeni Saturnil.

Teisipäevast, 04. veebruarist 2020 on Draakoni galeriis avatud Sten Eltermaa isiknäitus „Läbipaistvuse register”.   „Läbipaistvuse register” on pildi- ja keelepõhine projekt, mis toob vaatevälja valitsemis- ja võimuinstitutsioonide aknad ja fassaadid. Töö koosneb erinevatest kihtidest: peegelduvläbipaistvast aknakilest, fotodest seintel ning vitriinlaual ja uurimuslikus laadis trükisest.

Olete oodatud reedel, 31. jaanuaril kell 16 artiklikogumiku „Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate Eesti kunstielule“ esitlusele Vanalinna Rahva Raamatusse!   Raamatut esitlevad toimetaja Rael Artel ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo. Sellele järgneb nullindate kunstielu meenutamine koos kahe kümnendil olulist rolli mänginud kuraatori ja kriitikuga, Anders Härmi ja Hanno Soansiga. Vestlust juhib Rael Artel. Õhtu jätkub vabas vormis Noku klubis.   „Normaalsed nullindad“ on artiklikogumik, mille teemaks on 2000. aastate Eesti kunstielu. Eri autorite uurimuste kaudu joonistub välja pilt 1990.

Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 17.00 avatakse HOP galeriis Piret Ellamaa näitus „Sagedus“.   Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus. Sagedust mõõdetakse hertsides (Hz). Herts väljendab ühte sündmust ühes sekundis. Ellamaa isikunäituste toimumise sagedus on 0,0000000126839 Hz. Käesoleva näituse töödes olen mänginud erinevate võnkesagedustega. Paljud võnked ja lained, näiteks heli- või WIFI lained, on silmale nähtamatud. Mina olen võnked toonud nähtavaks klaasi kaudu. Olen saputanud liiva ja peent klaasijahu vaheldumisi vormi. Üks materjal toetab teist. Liiva loomulik valgumine annab kuju klaasi kihtidele. Klaasijahu valgumine omakorda liivakihtidele. Tekib sümbioos kahe loomult küllaltki sarnase materjali vahel.

30. jaanuaril kell 18.30 esitletakse Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18 Fotokunstnik Diana Tamane raamatut “Flower Smuggler”. Esitluse raames vestleb kunstnikuga Tartu Kunstimaja kuraator Peeter Talvistu.   Diana Tamane raamat “Flower Smuggler” (kirjastus “APE” Gent, Belgia) koondab kunstniku senise loomingu olulisemaid fotosarju mille peategelasteks on olnud kunstnik ise ning ta perekond. Veel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppides loodud sarjaga „Perekonna album“ (2011) käivitatud loomingulises protsessis on Tamane pereliikmed sageli ka ise teoste loojate rollis, sest nende osatähtsus Tamane fotodes on märksa suurem kui pelk modelli töö. Küündides isegi sisuliste valikute ning otsese kaasautorluseni, kui Tamane teostab nende tellimustöid või kasutab pereliikmetelt saadud argifotosid.