Üritused

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse 30. jaanuaril näitus „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“, mis tutvustab lähemalt Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitoodangut ja seda kujundanud kunstnikke.   Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. 1857. aastal asutatud vabriku arengut on käsitletud nii majandus- ja tööstus- kui ka arhitektuuriajaloo perspektiivist, kuid vähe on teada seal töötanud ja ajastuspetsiifiliselt anonüümseks jäänud, ent tugevalt siinse argiümbruse ilmet kujundanud tekstiilidisaineritest. Suuremal osal eestlastest on olnud kokkupuude Kreenholmi kangastega rõivaste, voodipesu, rätikute või laudlinade kujul. Kes olid Kreenholmis 1960. aastatest need kunstnikud, kes määrasid trüki-, frotee- ja žakaarkanga kaudu siinse argikeskkonna ilme, ja mida Kreenholmis täpsemalt toodeti?

Avamine 30. jaanuaril kell 16.00.   Uue Kunsti Muuseumi iga-aastase traditsioonilise näituse alateemaks on „Meie aeg“. Mis on aeg ja kuidas me seda hindame? Kas aeg on kiiresti mööduvad sekundid või tunne, et just nüüd on meie kord. Teema „Meie aeg“ on kõnetanud kunstnikke nii, et neid võiks nimetada lausa leiutajateks. Vanadest jalgrattavelgedest on saanud tsirkuse abivahendid, kombucha joogitööstuse kõrvalproduktidest on leiutatud biolagunev materjal. Samuti on äraviskamisele mõeldud toidutegemise jääkidest valminud ehtekollektsioon ja autoromulatest korjatud turvavöödest moodsad ülerõivad. Näitusel kohtuvad noored ja kogenud kunstnikud, kes tunnevad südemavalu maailma tuleviku ning meie aja pärast. Loomisrõõmu kogemiseks ei ole vaja alati minna poodi, vaid materjalina võib kasutada seda, mis on - ka seda, mida oleme harjunud väärtusetu või prügina defineerima.

28.

Tartu Ülikooli muuseum ja projekt „Kunstnikud kogudes“ esitlevad: 24. jaanuaril kell 16 avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikkeri näitus „Datafanta“.   Näitus jääb avatuks 27. märtsini 2020, vt allpool ka publikuürituste kalendrit.   Näituse saateks:

Reedel, 24. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Grisli Soppe-Kahari isikunäitus „Tumm karje”.   Grisli Soppe-Kahar on antud hetkel üks Eesti kunstivälja võimsamaid ekspressioniste. Tema jõuliste pintslitõmmetega suureformaadiliste teoste tonaalsus on viimasel ajal üha enam sumbunud, aga see ei näi esmapilgul viitavat otseselt negatiivse alatooniga sisule. Kujutatud grotesksed tegelased näiksid justkui osalevat mingit sorti rituaalis või mängus, kuigi toimuva olemus on hermeetiliselt suletud. Samas ei saa siiski välistada, et lõuenditest moodustuvas absurdis peitub appikarje.   Kunstnik ise lisab: Kommunikatsioon, milles oled tagaplaanil, mis räägib üle – hakkab rõhuma. Samaga vastamises pole edasiviivat jõudu. Oma olemust kasvatades saab mõista ülerääkija käitumise põhjuseid. Kuulamise akt ei ole veel jaatamine.

Reedel, 24. jaanuaril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Piibe Arraku 80. sünnipäevale pühendatud juubelinäitus.   Piibe Arrak on Tartu vanema põlvkonna kunstnik, kes endasõnutsi väärtustab nö vanakooli kunstilisi põhimõtteid ja maalikunsti traditsioonide kestma jäämist, kuigi arendab pidevalt oma kunstilist maailmavaadet. Tema suurimateks eeskujudeks on olnud Arnold Akberg keskkoolis, Alfred Kongo Tartu kunstikoolis, Erich ja Melanie Arrak Veeriku vabaateljees, Ann Audova, Linda Kits, Silvia Jõgever Kunstimaja aktistuudios ning loomulikult abikaasa Eevart Arrak. Kunstnik on Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.   Käesolev näitus on läbilõige Piibe Arraku loomingust kuue kümnendi jooksul. 1960ndatele on iseloomulik lai, hoogne pintslilöök ja summutatud koloriit. Järgmisel kümnendil kasutab ta eelkõige portreedes õhukest värvikihti ja pühkimistehnikat.

Reedel, 24. jaanuaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstnik Laura Põllu ja luuletaja Katrin Väli ühisnäitus „Eitus“.   Näitus on jätkuks Põllu ja Väli varasematele ühisprojektidele „Natural Shelter” (2019, Fiskarsi küla Kunsti- ja Disainibiennaali näitus „Being with“, kuraator Jenni Nurmenniemi) ja „Urud. Lennud“ (2019, Hobusepea galerii, Tallinn). Installatsioon koosneb Põllu keraamilistest objektidest ja skulptuuridest, vitriinidesse koondatud toetavast kirjandusest ning Väli luuletustest. Erinevalt varasematest projektidest on sellel korral ka osa luulekatkeid omandanud orgaanilisema punutud välimuse ning seetõttu suhestuvad otsesemalt ülejäänud väljapanekuga.   Kanada kunstnik Lou Sheppard on kirjutanud: „Mind hämmastab, et hoolimata sellest, kuivõrd imelised ja kummalised objektid ja ideed ka Laura Põllu ateljeest avalikkuse ette ei astuks, pole tema kunstilise praktika sisuks millegi tegemine.

Olete oodatud tähistama ajaloolise KuKu Klubi 85. tegutsemisaastat!   Sel nädalal  astuvad meie ette Heinz Valk, Singer-Vinger, Peeter Oja ja Drink & Draw seltskond.   Neljapäeva kell 19.00 teeb jutuotsa lahti KuKu pikaaegne president Heinz Valk, kes meenutab möödunud aastakümnete seiklusi. Olete oodatud kuulama ja samuti omi lugusid jagama. Parimatele jutuvestjatele auhinnad!

Rahvusvaheline grupeering Baltica!, kelle kunst keerleb ümber Balti mere, avab 23. jaanuaril kell 18 Londonis vanas küpsisevabrikus temaatilise näituse, kus erikülaliseks on Jüri Arrak ning muusikalise kujunduse on loonud Ahto Külvet. Näituse pressipildid asuvad siin.   Kunstnikke seob piirkonnaga sügav ühendus, kas siis läbi sünni- või elupaiga, suguvõsa või perekonna või hoopis pikaajalise huvi kaudu. Mõned neist sidemetest on generatsioonide jooksul läbi lõigatud, mitme kunstniku puhul võimendavad traumaatilised peremälestused nende reaktsiooni kultuurilistele ja geofüüsilistele artefaktidele.   Grupp moodustati Jude Cowan Montague ja Riitta Hakkaraineni eestvedamisel Londonis 2019. aasta detsembris.

Alates teisipäevast, 21. jaanuarist, on Tartu Jakobi galeriis avatud Leelo-Mai Aunbaumi näitus „Eikellegimaa”. Näitus päädib lõpuüritusega, mis toimub laupäeval, 22. veebruaril kell 16.00.   „Huvitav asi on eikellegimaa. Maa kõigisse nurkadesse kihutavad pikad rasked kaugsõidurongid. Igal pool on tee lahti. Kõikjal põleb roheline tuli: Tee on vaba. Sellest silmapilgust peale kui kodanik astub eikellegimaale, mida ta diletantlikult nimatab vaksaliks või jaamaks, muutub tema elu järsult. Sellest silmapilgust peale ei kuulu kodanik enam iseendale. Ta on reisija ning hakkab täitma kõiki reisija kohustusi.