Üritused

Reedel, 17. juulil kell 17.00 avatakse tartu kunstimuuseumis näitus „Vaikiv“, kus kunstnik Jevgeni Zolotko läbi kahe korruse ulatuva videoinstallatsiooniga liituvad maalid, graafilised lehed ning fotod aastatest 1934 kuni 1940.   Näitus „Vaikiv” on Jevgeni Zolotko ja Eero Epneri dialoog, mille aineseks on kultuuriloos tahaplaanile tõrjutud, kuid poeesias seda olulisemal kohal seisev vaikimine.   Vaikimine nii nagu ka näiteks mitte millegi tegemine ja igavlemine on kultuuri seisukohalt justkui mõttetud. Vestlust ei toimu ja seega ei looda ka midagi uut. Ent samas oleme me kõik kuulnud tähenduslikust vaikimisest – vaikimine kuld, rääkimine hõbe, vaga vesi, sügav põhi. Käesolevale näitusele on pealkirja andnud vaikiv ajastu, mis iseloomustab eesti poliitilist olukorda aga paratamatult ka kultuurielu 1934ndast aastast kuni Teise maailmasõjani.

Reedel, 17. juulil avatakse linnagaleriis maalikunstnik Urmas Pedaniku kuues isikunäitus. „Üleminekud“ kõneleb tehisliku ja loodusliku konfliktist ning annab tunnistust, et meid ümbritseva ilu jõud pole kaugeltki kadunud. Näituse kuraator on Tamara Luuk.   Kuraatori sõnul teatakse Urmas Pedanikku valdavalt elektroonikamaailma kujutavate maalide järgi, millega ta on ennast 1970. aastatel Eesti kunsti ajalukku kirjutanud: „Need tõid Eestisse enneolematult puhtalt uue, autoriisiksust kustutava fotorealistliku kaamerapilgu, muutudes maamärgiks nii meie kunstiajaloos kui ka Pedaniku enda loomingus.“   Pedaniku esimene isikunäitus toimus aastal 1981 ja teine pärast pikka pausi alles aastal 2010 linnagaleriis.

15. juulil algusega kell 17.30 avatakse Staapli 3 galeriis  Maria Sidljarevitši isikunäitus "Enter the Void".  Maria Sidljarevitši näitus "Enter the Void" on inspireeritud jaapani kultuurist ja kajastab kunstniku hiliseimat loomingut, mis uurib narratiivi mitmetähenduslikkust ja kättesaamatust. Näitusel eksponeeritud õlimaalid ja tušši joonistused põhinevad leitud vintage piltidel, mis on loodud piltide kujundeid maalides, kollažides või digitaalselt manipuleerides. Maria tööd asetsevad reaalsuse ja paranoia, metafoori ja võimalikkuse vahelises maailmas. Oma kunstipraktikas uurib ta tähenduse ja tõlgenduse vahelist kaugust ja seda, kuidas sellise vahemaa olemasolu välistab igasugused definitsioonid.

Eesti Vabagraafikute Ühenduse korraldatav Muhu Print toimub sel suvel kuuendat korda. Loomingulisel nädalasel workshopil osaleb 20 kutsutud professionaalset graafikakunstnikku Eestist, Soomest ja Poolast.   Graafika levib ruumis    Muhu Print muutub sel aastal kolmemõõtmeliseks. Maailmas, kus reaalses ruumis tegutsemise oskus järjest väheneb, läheme seekord kahemõõtmelise tasapinnalise graafikaga ruumi rändama.   Muhu saare keskkond annab võimaluse töid teostada kohaspetsiifikat arvestades, oma sisemaailma ja ümbritsevat mõtestades ja argipäeva mugavustsoonist väljaspool olles. Graafika väljendusvahendeid kasutades loome oma töödesse kolmanda mõõtme. Selleks annavad paber, ruum ja väga mitmeti toestatav tehnika rikkalikud võimalused.

Kuhu sa läheksid, kui tahaksid näha Euroopa keskpunkti? Millised on keskmise maailmakodaniku tunnused? Mis juhtub peredega, kui nende poliitilised vaated ristuvad? Kuidas saaksime oma erinevusi sõnastada nii, et see võimaldaks vastupanu ja kultuuriliste muutuste elluviimist loometegevuse kaudu?   Näitus „Vastuvoolu jutustades“, kus eksponeeritakse Alina Bliumise ja Tanja Muravskaja uusi tellimustöid, on Kunstihoone galeriis avatud 17. juulist 6. septembrini. Näitus avatakse 16. juulil kell 17:00.   „Rahvused ise on samuti jutustused,“ märkis Edward Said raamatus „Kultuur ja imperialism“ („Culture and Imperialism“, 1993). See väide peab paika ka praegu.

14. juulil kell 17:00 avab Kordon Konteinergalerii esimest korda Hiiumaal oma uksed Kristi Kongi installatsiooniga “Ma näen merepõhjast seda valguskuma. Sellel puudub lõpp, puudub algus. Ja värv muutub iga järgmine hetk.”    Kristi Kongi: Tegemist on kohaspetsiifilise maaliinstallatsiooniga, mis on loodud Hiiumaale Kärdlasse Kordon residentuuri Konteinergaleriise. Installatsiooni kavandamise märksõnadeks olid:   aeg, valguse liikumine, soe-külm valgus, varjud, pimedus, koht.Viibisin näituse ettevalmistamiseks Kordon residentuuris 2019.aasta novembris. Aasta kõige pimedamal ajal.

2017. aasta sügisel toimus Viljandis Kondase Keskuses Udo Külvi tööde (1958 – 1974) näitus, kus anti ülevaade eelkõige tema maalikunsti kuuluvatest töödest alates 1940ndate aastate lõpust kuni tema viimaste töödeni 1974ndal aastal. Udo Külv suri ootamatult 1974. aasta suvel 10. juulil. Kondase Keskus andis välja ka raamat-kataloogi, koostajaks Mari Vallikivi.

Alates 10. juulist saab Hop galeriis vaadata tekstiilikunstnik Elna Kaasiku isikunäitust „Triibukiri“.   Elna Kaasik eksponeerib avataval isikunäitusel teoseid „Kasekiri“ ja „Ajatriibud“. Põrandavaipade seeria „Kasekiri“ on töös olnud kümme aastat, iga vaip kordumatu materjalikoosluse ja triiburütmiga. Ajatriibud kulgevad nagu loits Eestimaa teedel, kus kihutades maanteel või käänulistel metsaradadel näen puudesaludes, lepistikkudes ja põlismetsa rütmides  esiemade seelikutriibustikke. Päikeseenergia ja loodusvärvid muutuvad triibukirjadeks, millel on vägi. KIRI on laia tähendusega sõna, assotseerub sõnumile, teatele, kujundile, pildile, kaitsele...hingekiri, pühakiri.

Teisipäevast, 7. juulist 2020 on Draakoni galeriis avatud Ivar Kaasiku maalinäitus „Valguse murdumine“. Näitusel on eksponeeritud abstraktsed teosed aastatest 2018‒2020. Näituse on kujundanud Andro Kööp. Näitus „Valguse murdumine“ Draakoni galeriis jääb avatuks 1. augustini.   Valgus on meie jaoks valge, läbipaistev. Füüsiliselt tajume seda eelkõige soojusena. Selle murdumisel klaasi serval või siis peegli faasis muutub aga vikerkaarevärviliseks. Need murdumised on Kaasiku maalides saanud kindlad piirid ja konkreetse kuju. Nii lähedal võivad asuda abstraktsioon ja hüperrealism, et teenida ühist eesmärki ‒ näidata kätte unustatud teeotsad ja avada silmad uuteks elamusteks. Lihtsa vormi ja joonega edasi antud värvilaigud lõuendil on kui puudutuste peegeldused ekraanil või murdunud kiired erinevate mateeriate puutepinnal.

Juulis saab A-galerii akendel Hobusepea ja Pika tänava nurgal näha Kristiina Kibe, Jan Niedre ja Kai Kubja aknanäituseid hirmust, halastusest ja mahedast minnalaskmisest. Näitused on avatud iga ilmaga ja iga kell 9. juulist kuni 1. augustini.    Ühtlasi jätkame kunstnikuvestluste seeriaga A-galerii kodulehel ning IG ja FB lehekülgedel.   TORMI SILM Kristiina Kibe   Jäädvustatud hetked vääramatust jõust. See, mida me veel ei ole kogenud, tundub tihti hirmuäratavam, võimsam, ilusam. Hirmul on suured silmad. Me ei tea, kas tegelikult näeb hirmunud silmadega selgemini või näeme midagi, mida polegi olemas?   Kristiina Kibe (1970) on eesti ehtekunstnik ja bioloog.