Üritused

Kolmapäeval, 9.02.2021 kell 11.30 avab Vano Allsalu (1967) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Vandudes kevadel“. Näitus jääb avatuks 8. aprillini 2022.   Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 8.02.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument. Avataval näitusel eksponeerib Vano Allsalu valikut viimase kümnekonna aasta jooksul valminud akrüülmaale, lisaks hiljutisel isiknäitusel „Maailm peas“ Tartu Kunstimuuseumis näidatud töödele ka kõige värskemat, 2022. aasta loomingut. 

Narva kunstiresidentuur (NART) toob koostöös MTÜ Valgusklubiga Kreenholmi linnaossa valgusinstallatsioonid. Ekspositsioon asub NARTi vahetus läheduses ja sisaldab viit suuremahulist teost. „Narva Väike Valgus“ muudab Kreenholmi kandi meeleolu ja maastikku ja annab sellele uue väljanägemise. Väljapanek kestab veebruari algusest kuni märtsi lõpuni ja on varustatud videovalvega.    Vabas õhus vältaval näitusel eksponeeritakse eesti kunstnike ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite teoseid: PEAL(T)KIRI (Elo Liiv, Alyona Movko, Taavi Suisalu), MIS ON SIIN, SEE ON SEAL (Elo Liiv), GALERII MAHT ON TÄIS (Anna-Maria Vaino, Aivar Vaino), LATERN (Janne Lias), KLAASPILV (Inessa Saarits, Raahel Rüütel, Sandra Ernits, Kadri Joala). 

Kolmapäeval, 02.02. kell 19:00 avab Vilen Künnapu PÕHJALA tehases (Marati 5, Tallinn) Sepikoja galeriis oma värskeimal loomingul põhineva kunstinäituse „Aktid arhitektuuris“.   Kopli metafüüsika erutab jätkuvalt nii uute kui ka vanemate põlvkondade inimesi. Mäletan kui jalutasime umbes 50 aastat tagasi Andres Toltsi, Ando Keskküla ja Juhan Viidinguga Kopli plekkgaraažide, betoontornide, paekivist poolklassitsistlike majamürakate vahelt tühjale rannaalale taustaks mõni mahajäetud trammivagun või tehasekorsten. See emotsioon, mis meid haaras oli kirjeldamatu. Tänasel päeval, kui mu geniaalsed sõbrad on juba teispoolsuses, teen sama jalutuskäigu ja tunne on sama. Koha vaim, Genius Loci, ei vanane.   Ka Põhjala kvartal ja galerii Sepikoda evivad seda karmi ja jõulist Kopli romantikat. Soovin siin eksponeerida oma suuremõõtmelisi maale. Põhiliselt arhitektuuri, aga ka mõnda naisakti. Mis on arhitektuur ilma inimese ja tema kehata? Ta lihtsalt lakkaks olemast.

Kristel Saani isikunäitus „Paradiis – taaskohtumine“ peegeldab Saani laiahaardelist praktikat, milles on segunenud igapäevatöö kunstniku ja disainerina. Ruumi hõlmavas installatsioonis sulanduvad looduslik ja inimtekkeline ning põimuvad minevik ja tulevik, tuttav ja tundmatu. Näituse pealkiri viitab taasesitamisele, mäletamisele ja kirjeldamisele. See on millegi loomine, mis on eesmärk või püüdlus... ehk unistus, võib-olla ideaal. Saani töödes on ainukordsust, neid on teadlikult tõstetud esile, toodud millestki välja. Läbi esitluse on peatatud hetk, mis oligi kordumatu, kuid ehk oli see loodudki vaid ettekujutuse põhjal... Näituse kujundus vihjab salapärale – raske kangaga kaetud seinad hoiavad esemeid koos – nad kuuluvad nüüd ühte. On see joovastus millestki keelatust, võib olla ilust või hoopis millegi tumeda vari?

4.veebruar - 27.märts 2022 Avamine 3.veebruaril kell 16.00 Inimene on lapsemeelne kaks korda. Pärast sündi ja kõrges eas, enne lahkumist. Miks kaotame lapse siirad silmad ning ausad sõnad? Kas tahame olla need, kes me tegelikult pole? Maalimeistrite Pusa (Piret Bergmann) ning Robin Nõgisto võlumaailmad  on Pärnu Uue Kunsti Muuseumi kingitus Vabariigi  tähtpäevaks sama platsi ääres, kus meie riik 104. aastat tagasi sündis.  Meeldetuletus kõigile põlvkondadele, et nad hoiaksid oma lapsemeelt kogu elu. Ehk nagu Nietzschegi läbi Zarathustra suu läbi ütles - igaühes meist on peidus laps, kes tahab mängida, äratage ta üles! Mulle kui veteranpoliitikule aga  meenutab Pusa ning Robini värvipillerkaar  laulusõnu "...aastad mööduvad, tuuled pöörduvad, tsirkus alati jääb!" Elagu Eesti!

Reedel, 4. veebruaril kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis rühmanäitus „Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja“. Väljapanekuks andsid tõuke Peet Vallaku, Mehis Heinsaare ja Ilmar Külveti novellid, mille peategelased on eri põhjustel sunnitud seadma nii füüsilisi kui ka vaimseid piire.   Näitusel saavad kokku kunstnikud Amie Nga Man Chan, Eike Eplik, Kristaps Epners, Hanna Samoson ja Augustas Serapinas, kes tegelevad oma loomingus identiteediküsimustega. Eksponeeritakse ka Eesti mäluasutuste kogude ajaloolisi fotosid. Näituse kuraator on Gregor Taul.   Kristaps Epnersi ja Amie Nga Man Chani multimeediainstallatsioonid vaatlevad üksikisiku toimetulekut keeruliste olukordade kiuste.

Avamine 01.02.- 01.03. 2022, kell 17.00.   Juss Piho näituse pealkiri „Üleval ja all“ muutub mitmetähenduslikuks - Piho teosed on eksponeeritud läbi galerii kahe korruse saalide, kutsudes vaatama nii üles kui alla – sinna kuhu pilk viib, et kogeda inspiratsiooni mõõtmatut olemust ning sinna kus tajuda materialiseeruva maailma keset ja ideede gravitatsiooni.   1.veebruaril kell 17.00 avatakse Haus Galeriis selle aasta esimene personaalnäitus -  Juss Piho maalid „Üleval ja all“.    Juss Piho on maalija. Tema isikupärane kujutluslaad, eelkõige mõttelaad, on läbivalt intrigeeriv nii ajas kui teostes, teistsugune ja omasugune. Juss Piho maalid on jutustused. On kunstnikke, kes liiguvad läbi vormi, kujundi ja värvi taandades narratiivi, apelleerides esmalt vaataja abstraktsetele tundeassotsiatsioonidele ent Piho puhul on see vastupidi.

30.jaanuaril kell 15.00 kutsume ringkäigule Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitusele „Mimikri“, mida juhivad Aet Ollisaar ja Madis Liplap.   Sissepääs muuseumipiletiga.   Mimikri kui kohastumise tüüp, järeleahvimine või jäljendamine on omadus, mis aitab ellu jääda. Ellujäämise kunsti kõige laiemaid interpretatsioone pakub ka Uue Kunsti Muuseumis avanev Eesti Tekstiilikunstnike Liidu väljapanek.

Madlen Hirtentreu lavastus „Motell Düskroonia“ uurib ajalist segiolekut ja psühholoogilist eraldatust   7. veebruaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv „Motell Düskroonia“ on korraga nii mäng, kontsert, protseduur kui ka lavastus. Seda võib pidada mõtteliseks, kuid paratamatuks järjeks Madlen Hirtentreu performatiivsele installatsioonile „Kliinik pärast paati“, mis oli osa festivalist SAAL Biennaal 2019 ning tegeles häirete võimendamise ja aktsepteerimisega. „Motell Düskroonia“ keskmes on düskroonia, mida võib kirjeldada kui kultuurilist ja ajalist segiolekut. Seeläbi uurib lavastus üht võimalikku kaotatud tulevikku geograafilises depressioonis.    Teose peameediumiks on heli ning laval kohtubki vaataja just heliloojatega. „Motell Düskroonia“ keskendub peaasjalikult kuulmisele, lahti kirjutatud helile ning selle psühholoogilisele mõjule.

Meil on hea meel kutsuda teid ja Kunstnike liidu liikmeid graafikatriennaali raames Ungari ja Eesti kunstnike tööde näitusele Liszti instituudi galeriis Toompeal.   Näitus on saanud head vastukaja nii triennaaliga seotud isikutelt kui ka mujalt.   Ungari kunstnik Ferenc Gróf, kelle tööd on esindatud Kai keskuses, oli instituudi galerii näitusest vaimustuses: „Hästi on leitud kooskõla Ungari ja Eesti autorite tööde vahel, mis pärinevad enam-vähem samast ajast. Väga hea leid on USAs elava kunstniku Agnes Denesi tööd 1970. aastatest, kui ta ostis endale New Yorgis lapikese maad ja külvas sinna vilja ning jälgis oma töödes selle kasvamist.