Üritused

Neljapäeval 20. oktoobril kell 17.00 avab EKA muuseum EKA Galeriis näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“.  Lastele suunatud professionaalne looming on laias laastus viimase saja aasta nähtus. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.  Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid. Raamatuillustratsioonide, teatrikostüümide ning animafilmide vahendusel pääseb praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav muinasjutumaailm. 

Olete oodatud president Konstantin Pätsi mälestusmärgi pidulikule avamisele ja pühitsemisele reedel, 21. oktoobril 2022 kell 14 Estonia teatri tagusel ajaloolisel Uuel turul. Kujur Vergo Verniku ja arhitekt Toivo Tammiku loodud taiese pühitsevad Eesti Kirikute Nõukogu esimees peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus. Sõna võtavad Vabariigi President Alar Karis, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, mälestusmärgi kavandivõistluse ẑürii esimees Rein Veidemann ja Madis Päts. President Konstantin Pätsi Venemaalt leitud säilmed sängitati 21. oktoobril 1990 Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel kodumulda. Sel kuupäeval on igal aastal peetud presidendi haual Tallinna Metsakalmistul hingepalve.  21. oktoobril kell 12 loeb hingepalve ülempreester  Aleksander Sarapik.   MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum  Eesti Muinsuskaitse Selts

Olete oodatud Aime Kuulbuschi näitusele „Kehakeelsed“ Vabaduse galeriis. Näitus on avatud 15.10.–09.11.2022

Kolmapäeval, 19. oktoobril 2022 kell 18.00 avab EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis isiknäituse „Pilgu surve“. Näitus jääb avatuks 14. novembrini 2022. Karolin Poska: „Kas sa tead seda tunnet kui keegi teine vaatab sind ainiti? Silmanurgast, isegi väljaspool oma vaatevälja, võite lihtsalt öelda, et keegi kontrollib teid, jälitab teid pilguga, mõõdab teid või püüab teiega silmsidet luua. Inimesed väidavad, et tunnevad kuidas Leonardo da Vinci maalitud Mona Lisa silmad jälgivad neid, olenemata kuhu nad kunstiteose figuuri suhtes liiguvad. Seda kui kunstiteose silmad sind ruumis jälitavad, nimetatakse Mona Lisa efektiks, kuigi uurijad on leidnud, et just Mona Lisa kohta see fenomen ei kehti, sest ta pilk on selle jaoks liialt paremale suunatud.

Teisipäeval, 18.oktoobril kl 18 esitletakse Tartu kirjandusmaja saalis (Vanemuise 19) Stockholmis elanud arsti, kunstikoguja ja kultuurihuvilise Harald Keilandi unenägudest koosnevat raamatut „Nokturnid“. Vestlevad Jaan Malin (toimetaja) ja Janika Kronberg ning klarnetit mängib Tõnu Kalm. Olete oodatud. Jaan Malin tutvustab Harald Keilandit ning loeb raamatust üht-teist ette.

Reedel, 14. oktoobril kell 18 toimub Kumu auditooriumis Kristina Normani filmitriloogia „Orhideliirium“ erilinastus. Filmid on loodud 59. rahvusvahelise Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni „Orhideliirium. Isu külluse järele“ jaoks ja neid ei ole Eestis varem näidatud. Kunstnik teeb filmidele sissejuhatuse ning pärast järgneb vestlus. Üritus on osa Kumu uue näituse „Kunst või teadus“ publikuprogrammist.  Kristina Normani filmid „Rip-off“, „Pelgupaik“ ja „Janu“ tõukuvad näituse „Orhideliirium“ kesksetest teemadest: kohaliku ja globaalse koloniaalajaloo põimumine ning kolonialismi seosed keskkonnaajaloo ja ebavõrdsusega. Näituse inspiratsiooniks oli Eesti päritolu botaanilise kunstniku Emile Rosalie Saali eluloo ja loomingu taasavastamine. Aastatel 1899–1920 elas ta koos oma kirjanikust ja koloniaalametnikust abikaasa Andres Saaliga Indoneesias Jaava saarel, mis oli toona Hollandi asumaa, ning valmistas hulgaliselt botaanilisi joonistusi kohalikust troopilisest taimestikust. 

Ootame Sind teisipäeval, 18. oktoobril A-Galeriisse sündmusele „Kohtumine kunstnikuga: Ivar Kaasik", mis avab võimaluse kunstniku ning tema loominguga vahetult tutvuda! Ivar Kaasik räägib oma A-Galerii aknanäitusest „Elu ja surm. Lõpp ja algus" kantuna oma loometee algusest ja lõpust, ehtekunsti elujõust ja hääbumisest, ehtekunsti õppimisest ja õpetamisest, kunstist ja kunstnikust – ehk kõigest, mida ta on ehtekunstnikuna elus avastanud. ⁠ Ivar Kaasik on tuntud nii maali- kui metallikunstikuna. A-Galeriis särab ta eelkõige oma hinnaliste ja vapustavate vääriskividest ehetega, milles võib leida barokkpärle, safiire, briljante ja rubiine.

Reedel, 21. oktoobril 2022 kell 18.00 avab Mihkel Maripuu Draakoni galeriis isiknäituse „Fatamorgaana“. Näitus jääb avatuks 12. novembrini 2022. Fatamorgaana ehk kompleksne miraaž on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega. Suure kauguse taha luuakse näiline kujutelm – kättesaamatult terendab horisondil müstiline viirastus, illusioonidest pungil reaalsus, mis õgib omaenda sisu. Kujundlikult tõlgendades loob fatamorgaana, nii mõiste kui nähtusena, paralleele aktuaalse päevakaja ning kaasaegse tõejärgse ühiskonna vahel. Tegemist on jutustavalt mitmemõttelise ning märgiliselt laetud manipulatsiooniga, millel on pikemad- või lühiajalisemad tagajärjed. 

14.10–13.11.22 Galeriis Metropol 6 m2 ja Metropol Kapp kuni 13. novembrini 2022. Avamine reedel, 14.10 kell 19. Galerii Metropol võõrustab seekord palja ülakehaga matkates tuntust kogunud ning osavalt tõstukeid juhtiva kunstniku Fideelia-Signe Rootsi näitust „Ladu nr. 1”, mis otsib ühisosa elu, töö ja kunsti loomise vahel. Mis järjekorras ja kuhu panna? Kui palju jõuab tõsta? Kas kiletada, et koos püsiks? Kaalukaid küsimusi jätkub, aga mis seal sees üldse on? Näitus koosneb omavahel seotud allegoorilisest heli-installatsioonist ja kappi paigutatud töölesõidupäevikust. Kunstnik rõhutab ilma valehäbita, et enne lõputut „kastist välja” mõtlemise mantra kordamist peaks kõigepealt elus ja kunstis olema kast, millest välja murda.

Alates 14. oktoobrist saab Kumu kunstimuuseumis näha näitust „Kunst või teadus“, mis käsitleb esimest korda põhjalikumalt kunsti ja teaduse suhete ajalugu Eestis. Ajaloolised teaduspildid on asetatud dialoogi tänapäevaga, mil üha suurem osa infost on pildiline ja oskus pilte kriitiliselt tõlgendada järjest vajalikum. Näitusele on uue teose loonud kunstnik Kristina Norman, kes esindab tänavu Eestit ka Veneetsia biennaalil, kus ta samuti tegeleb teaduspiltidega.