Üritused

Tuula Kogukonnakeskuses näeb läbilõiget Liivia Leškini viimaste aastate loomingust   Tuula Kogukonnakeskuses on avatud Eesti ühe omanäolisema maalikunstniku Liiva Leškini näitus, kuhu on välja pandud üheksateist akrüülmaali lõuendil. Tegu on läbilõikega kunstniku viimase kolme aasta loomingust. Väljapanekule annavad mõnusat vürtsi värvide hoogne vaheldumine, joone peen graatsia ning picassolikult figuratiivsed nüansid. Liiva Leškin on varasematel aastatel mõjutanud oma loominguga pikaajaliselt Eesti moekunsti. Viimase viie aasta jooksul on ta pööranud oma elus täiesti teise lehekülje ja asunud ekspressiivse maaliloomingu rajale. Oma pidevalt areneval teekonnal on kunstniku peamiseks inspiratsiooniks ja loomeaineseks emotsioonid, mida ta kujutab värskete värvide ning talle omase minimalistliku joonega.

Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus „Üks kõigi eest, kõik ühe eest!“ Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis 25.10.-26.11.2022. Prantsuse kirjanikul, Alexandre Dumas´l, on käesoleval aastal 220. sünniaastapäev. Põhimõte "Üks kõigi eest, kõik ühe eest!" sobitub siiani ka tänapäeva maailma. Meil on veel jäänud väärtusi, mille kaitsmise nimel ühendatakse jõud ja vaadatakse mööda erimeelsustest. On siis selleks maailma julgeolek, riigi julgeolek või üksikindiviidi julgeolek. Lõppkokkuvõttes seisab igaüks iseenda eest. Jäädes iseendaks, oleme me kõige suurem väärtus ka teiste jaoks.

Reedel, 21.10. kell 19:00 avab Peeter Must PÕHJALA Tehases (Marati 5, Tallinn) Sepikoja Galerii teisel korrusel oma maaliloomingul põhineva kunstinäituse „Suvised pilgud“.  Peeter Musta värskeimal loomingul põhinev näitus projetseerib meie lühikest, kuid pikkade päevadega ja värviküllast suve, oma parimas essentsis ning koloriidis. Maalidelt kumavad vastu unenäolised, kaunilt vaatajaga flirtivad figuurid, noorus ja värskus mahedalt ümbritsetud loodusest, kirevad lilled päikesekullas värviliselt plinkivas valguses. Musta loomingus näeb naist ja loodust üldisemalt - kui muusat ning inspiratsiooniallikat. Värvid ja personaalsed, kuid ühtlasi sümboolsed figuurid maalidel on vaatajale võtmeks fantaasiamaailma.

„Feministlikud utoopiad“ on kunstnik Lilli-Krõõt Repnau illustreeritud pildiseeria Feministeeriumi samanimelisele 11 artiklist koosnevale sarjale, mis ilmus 2020.–2021. aasta jooksul. „Feministlikud utoopiad“ kajastavad alternatiivseid unistusi sellest, milline tulevik välja võiks näha, kuid samal ajal saab utopistlikest kujutlustest teada väga palju tänapäeva kohta. Millest me puudust tunneme? Kes ja kuidas me olla tahame? Kuidas seda saavutada? Neid küsimusi arutasid oma artiklites Kadi Viik, Raili Marling, Laura Vilbiks, Jüri Kolk, Sara Arumetsa, Rebeka Põldsam, Andris Feldmanis, Kadri Aavik, Sveta Grigorjeva, Redi Koobak ja Margus Ott. Näitus koosneb artikleid saatvatest piltidest, mängulistest ulmadest ning uutest utoopiatest, mis on saanud inspiratsiooni 2021. aasta novembris Feministeeriumi korraldatud Tallinna feministlikust foorumist.

Näituse viimasel lahtioleku päeval, 21. oktoobril kell 17.00 toimub Jakobi galeriis Tartus Maarja Mäemetsa isikunäituse ¨_sabotöör / _saboteur¨ publikuprogramm ja kohtumine kunstnikuga. Kunstnik avab näituse valmimise tagamaid ning tutvustab lähemalt tehtud kontseptuaalseid valikuid ja isiklikke mõttekäike. Publikuprogrammi osana on osalejatel võimalik huvi korral sooritada sisemiste sabotööride tuvastamise test: https://www.positiveintelligence.com/saboteurs/.  Kõik on väga oodatud! Lisainfo: Maarja Mäemets: maarja.maemets@gmail.com *****

Reedel, 28. oktoobril kell 17.00 avame Kuressaare Raegaleriis Erika ja Tambet Pedaku tekstiilikunsti näituse „Põhjala siid“. Ema ja poja koos viltimised said alguse sellest, et  Tambeti pere asutas Saaremaale maakodu, kuhu osteti lambad. Üsna pea järgnes Saaremaale, Kuressaarde elama ka Erika. Tekstiilikunstnikust ema  inspireeris vill kui looduslik materjal. Märgviltimise tehnika katsetustest innustus kogu pere ja sellest  arenes idee ühisloominguks koos sisearhitektist poja Tambetiga.

Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnik Liina Lelovi näitus „Ei taaskasutusele“. Ehtekunstnik Liina Lelov tõdeb, et ühiskonnas on hetkel kuumaks teemaks taaskasutus, aga seda liiga ühekülgselt. Hop galeriis saab näha tema eheteks vormunud mõtisklusi sellel teemal.  „Tavaliselt peetakse taaskasutuse all silmas materjalide ümbertöötlust või paremal juhul teise ringi riiete ja toidunõude kasutamist. Samas inimestena me pidevalt taaskasutame ideid, emotsioone ja märke. Kõik kordub aastast aastasse, sajandist sajandisse“, arutleb Lelov. „Köögilaua taga räägitakse ikka samu jutte, kuigi aastanumber muutub. Me räägime sõjast, põgenikest, elektrihinnast ja kuulsuste eraelust - kas üldse midagi on siin maailmas muutunud? Hiljuti oli Euroopas taas tulistamine kus tulistaja kordas oma manifestis varasemate massitulistajate ideid. Me taaskasutame kõike, mõtlemata selle mõjule ja laiemale taustale. Kas kunagi on üldse lootust taaskasutuse lõpule? Mulle tundub, et mitte ja tulevik näib mustem kui varem“, ütleb kunstnik.

20. oktoobril kell 16.00 avatakse Uue Kunsti Muuseumis kaks uut näitust: Elo Liivi „Useful (AB)use“ ja Sirje Eelma „Botobaapa vol 3+“ ELO LIIV USEFUL (AB)USE #usefulabuse 21.10–20.11.2022 Skulptor ja installatsioonikunstnik Elo Liiv avab neljapäeval, 20. oktoobril Pärnu Uue Kunsti Muuseumis isiknäituse „Useful (AB)use“. Tegemist on valikuga Liivi vanematest ja uuematest teostest, mis käsitlevad visuaalsete lühivormidena vägivaldse ja pahatahtliku manipuleerimise viise oma lähedaste ning ümbritseva maailma #kasulikku (#useful) #ärakasutamist (#abuse).

Alates 22. oktoobrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis kunstnik Jaanus Samma koostatud näitust “Vaikelud rahvuslikel motiividel”, milles ta vaatleb rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja -graafikas 1930.–1950. aastatel. “Rahvuslikud sümbolid, müüdid, kujundid on mind huvitanud pikka aega – just see, kuidas neid on kasutatud ja mille teenistuses need on olnud,” ütleb Samma, keda üllatas sarnasuste hulk rahvuslike motiivide kasutamisel nendel pöördelistel aastatel, mil režiimi muutus. Peamiselt huvitab Sammat rahvusliku ikonograafia seos võimuga ja eestlaste enesekuvandi kujundamine selle abil. Jaanus Samma kui kunstniku lähenemine ei allu selle materjaliga töötamisel reeglitele, mille järgi töötavad näiteks teadlased, ajaloolased. „Kunstniku pilk sellele keerulisele ajale on suur väärtus ja lubab esile tõusta huvitavatel leidudel, näha harjumatuid paralleele.“ ütleb ETDMi direktor Kai Lobjakas.

Kolmapäeval, 19. oktoobril kell 17 avatakse Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas (Nikolai 27) Marko Mäetamme näitus „RITUAALITEOORIA”. Üks osa inimeseks olemisest tähendab kriiskavat vajadust ennast ümbritsevat lahti mõtestada. Tihtilugu üritame seda teha läbi erinevate teooriate ja mõtlemiste, elufilosoofia ja enesearengu - kuid ei tasu unustada, et vahel on 1+1 lihtsalt 2 ja rohkem seda lahti mõtestada tegelikult ei olekski vaja.