Üritused

Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Kristen Rästas, Sten Saarits 11.11.–11.12.2022  Reedel, 11. novembril kell 18 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses Egle Ehtjeni, Kelli Gedvili, Kristen Rästase ja Sten Saaritsa ühisnäitus „Metaversumis on üksildane“. Näitus jääb avatuks 11. detsembrini, T–P 15–18. Näituse avamisele toob buss Tallinnast kell 17:15, sõit tagasi Tallinna kell 21. Registreeru bussile kirjutades emailile kelli.gedvil@artun.ee

12. detsembril toimub Rae Kultuurikeskuses Sandra Jõgeva õhtu, mille raames avame tema näituse  „20 aastat hiljem - vol 2“ kell 20.00 ja pärast avamist vaatame tema filmi „Mare Tralla saladus“ kell 20.30. Näitus „20 aastat hiljem - vol 2“ loob silla mineviku ja oleviku vahel ning tähistab autori loomingulist kulgemist maalikunstist multidistsiplinaarsele väljale. Rae Kunsti Platsis saab näha Sandra Jõgeva maale perioodist 1997-2004, mis peegeldavad milleniumivahetusele omase maalikunsti eksperimentaalset vaimu. Poolabstraksed teosed, mis flirdivad pisikeste figuuridega, on ühest küljest inspireeritud kunstniku ema Malle Leisi loomingust, teisalt aga viitavad ajastule omasele mängulisususele ja tavale integreerida klassikalistesse maalitehnikatesse erinevaid eksperimentaalseid materjale ning püüda avardada maalikunsti traditsiooniliselt üpriski kitsaid võimalusi ja tehnilisi nüansse.

Reedel, 11. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis maalikunstnik Kristi Kongi ja graafik Mare Vindi ühisnäitus „Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad“. Esmapilgul näib nende kahe vägagi individuaalse käekirjaga looja positsioon olevat lausa vastandlik. Mare Vindi metafüüsilised, peaaegu mustvalged maastikud nõuavad oma tagasihoidlikus pingestatuses vaikset mõtisklust. Kristi Kongi seevastu rahmab vaataja oma lõputult värvikirevasse maailma, kus sügavad tumedad tooniüleminekud vahelduvad pastelsete variatsioonidega, ning rõhutab teoseid ümbritsevat ruumi kaasates veelgi oma loomingu kõikehõlmavust.

Reedel, 11. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Kersti Rattuse isikunäitus „Muutuste aed“. Näitus on sissevaade kunstniku viimase aja otsingutesse ja sisuline vaade kunstniku poolt käidud teele.  Näitusel olevad tööd on ühel või teisel viisil pühendatud taimede elule. Tööde hulgas on aga ka üks maal varasemast ajast, mil inimsuhted tundusid kogu eksistentsi ära määravat, ning üks kangatrükk meenutab samuti neid ammuseid aegu.  „Aed kui metafoor võib üsna üle ekspluateeritud olla, aga mulle on see praegusel eluhetkel väga hinge- ja ihuligi,“ mõtiskleb kunstnik. „Seitsmekümneseks saades olen taibanud, et minu aed on mulle omamoodi elust väljumise strateegia, vaikne kõiksusesse ja igavikku lahustumine. Oma aias kohtun päriselt nii elu lõplikkuse kui lõpmatusega, aias tunnen isiklikku osadust selles elumüsteeriumis.“

Reedel, 11. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Erik Alalooga isikunäitus „Vabastatud masinad“. Kunstnik kutsub kõiki kümblema lainetavas helimassiivis, sest monumentaalgalerii on täidetud helimasinatega. Suured ja väikesed, akustilised ja võimendatud, mahedad ja agressiivsed, kiired ja aeglased objektid võimaldavad kogeda erinevaid helimustreid piiramatus kombinatsioonide valikus.

Kõige hapramate, kuid kõige vapramate ühiskonnaliikmete, naiste, sisemaailma poole pöördudes küsib Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni avanäitus: „Mis saab neist armsatest tüdrukutest?“

Alates laupäevast, 5. novembrist on A-Galerii SEIFIS avatud Irene Jürna juubelinäitus „Leiud“. Näitus püsib avatuna 29. novembrini. Näitusel „Leiud“ saab näha tuttavaid ja kulunud mustreid, rebenenud ja katkevaid pindu ning servi – heegelpitse metallis. Pitskanga ja metalli koosmõjul juhuslikult leitud mõtteid. Irene Jürna ehted on ühtaegu nii kerged, õhulised ja väga naiselikud kui ka monumentaalsed. Tema loomingusse lisab võlu vana sulatamistehnika tulemusel tekkiv säbruline pinnatöötlus, mis ehted justkui elavaks muudab. Näitust toetab Eesti kultuurkapital.

Pühapäeval, 6. novembril kell 17:00 ootame teid liituma jalutuskäiguga viimast päeva avatud näitustel: suures saalis Cloe Jancis ja Sigrid Viir „Teine vaatus. Tõlkes leitud“ ja väikeses saalis Caroliina Luhamets „Eluolu“. Jalutuskäigul räägivad kunstnikud Cloe Jancis, Sigrid Viir ja Caroliina Luhamets näitustest ning avavad teoste loomisprotsessi tagamaid. Lisainfo näituste kohta: http://kunstimaja.ee Oled väga oodatud! Lisainfo: Elika Kiilo-Kulpsoo Tel: +372 5392 0603 E-post: projekt@kunstimaja.ee Tartu Kunstimaja Vanemuise 26, 51014 Tartu K–E 12.00–18.00 www.kunstimaja.ee www.facebook.com/kunstimaja

Kolmapäeval, 2. novembril kell 17 avatakse Physicumi (Tartu, W. Ostwaldi 1) galeriis Ilmar Kruusamäe joonistuste näitus „JOON ISTUS“. Näitus jääb avatuks 29. novembrini ja on vaadatav tööpäevadel kl 9.00-19.00. Ilmar Kruusamäe (s. 1957) on Eesti maalikunstnik, Kursi koolkonna asutajaliige. Ta on kunsti alal iseõppija. Maalimisega hakkas ta aktiivsemalt tegelema üliõpilasaastail. Alates 1976. aastast osales Tartu Ülikooli Kunstikabineti tegevuses, olles 90-tel aastatel selle juhataja. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Kruusamäe on tuntud eelkõige fotorealismi harrastajana. Tema teoseid on omandanud kõik suuremad Eesti kunstimuuseumid ning ka mitu akadeemilist kultuuriasutust, samuti leidub ta maale mitme välismaise muuseumi kogudes. Ta on Ado Vabbe stipendiumi (2007) ja Kristjan Raua preemia (2008) laureaat.

Alates neljapäevast, 3. novembrist on ARS Showroom galeriis avatud Kaisa Maasiku isikunäitus „Inimkäsn ekraanide ajastul“. Uus projekt toob kokku laste poolt filmitud materjali, mille keskmes on lastele omane soov järgi teha kõike, mida nad näevad ja kuulevad. Näitus jääb avatuks 29. novembrini. Näitusel kombineeritud videomaterjali süžeevalikus on äratuntavad massimeedia, peavoolu filmi- ja muusikatööstuse mõjud. Nullindatest alates, kui salvestustehnika muutus kättesaadavamaks ka noortele, seda nii video-, veebi-, digikaamerate kui ka mobiiltelefonide kujul, on laste seas toimunud aktiivne nähtu taasetendamine. “Laste lõputu kujutlusvõime, siirus ja entusiasm teoses on kadestusväärsed, kuid neid varjutab vägivald, mida paljudes stseenides etendatakse. Minu meelest peegeldavad lapsed ümbritsevat jäljendades hästi ühiskonnas laiemalt toimuvat,” lisab kunstnik. Graafiline disain: Nora Pelšs