Üritused

Alates tänasest, 6.10.2022, on Staapli 3 galeriis avatud Matti Pärki näitus „Kaks jõge“, mis kajastab kunstniku hiliseimat loomingut ja on tema teine isikunäitus Staapli 3 galeriis.  Näituse väljapanek koosneb akrüül- ja pastelljoonistustustest ning käsitleb mõjuväljade, mõjutuste ja muutuste temaatikaid.  Kaks jõge, mis voolavad looduses lähestikku või paralleelselt ei kulge üksteise kõrval kaua vaid hakkavad ajapikku üksteisele lähenema. Üks haarab teisest vett, üks võtab teise üle.  Ka kunstniku loomepraktika ei ole oma protsessis eraldiseisev vaid seda mõjutab kõik lähedalolev ja ümbritsev, mis on ajendanud kunstnikku looma. Tööde voolavad ja värvilised jooned kulgevad oma teed intuitiivselt ja peaaaegu iseenesest mõistetavalt. Üks otsib ja haarab teist, üks läheb teiseks üle.

Temnikova & Kasela galerii osaleb kunstimessil Frieze London Kaarel Kurismaa Focus osas, messiboks H13 12.–13. oktoober, eelvaade 14.–16. oktoober Frieze Online Viewing Room 5.–6 . oktoober, VIP eelvaade 7.–17. oktoober

Näituse „Rohepööre“ raames vestlevad Mauri Gross ja Kaido Ole neljapäeval, 13. oktoobril kell 18 Vaal galeriis ***** Neljapäeval, 22. septembril kell 18 avab Mauri Gross oma isiknäituse „ROHEPÖÖRE“. Näitus jääb Vaal galeriis avatuks 29. oktoobrini. Mauri Grossi uus maaliseeria on nagu kevadine kulu – mitmeaastane ja mitmekihiline, kohati koltunud ja kuivanud, teisal roheliste rohulibledega pikitud, valmis viirastusliku tulemängu saatel lõuendi piiridest väljuma. Näitus räägib inimeste omavahelistest suhetest ning nende põimunud sidemetest loodusega, tõstatades küsimuse kliimaproblemaatika ja eluslooduse vahel.

07.10.-07.11.2022 Näituse avamine 7. oktoobril kell 17.30 Graafik Viive Noor illustreerib elu läbi enda Teksti autor: Violetta Riidas Tallinna Jaani kiriku galeriis on 7. oktoobrist 7. novembrini avatud graafik Viive Noore isikunäitus „Valguses ja varjus“, millega ta võtab kokku oma viimaste aastate töö, et alustada uut rännakut. Ettepaneku Jaani kiriku galeriis näitus teha, sai Viive Noor galerist Erkki Juhandilt umbes kaks aastat tagasi. Kuna galerii on päris suur, ei tahtnud ta sinna panna sama väljapanekut, mis oli juba mõnda aega ringi rännanud. Seega lükkasid nad näituse edasi ja vahepeal jõudis mõte kunstnikul juba peaaegu ununeda. 

Laupäeval, 8. oktoobril kell 12.00–18.00 kutsub Graafika.ee stuudio avatud uste päevale. Kohapeal on võimalik tutvuda erinevate põnevate graafikatehnikatega ja võimalus kätt proovida templitrükis, joonistada kavandeid või marmoriseerida paberit. Tegemist on kogupere sündmusega ja võimalus tutvuda meie erinevate töötubadega. Erilist tähelepanu pöörame keskkonnasõbralikele ja ohutumatele trükivõimalustele. Graafika.ee stuudio&galerii avas oma uued ruumid 30.septembril Tallinna südalinnas, aadressil Maakri 28A. graafika.ee on platvorm, mille visiooniks on kaasaegse graafika edendamine ja mõtestamine. Meie missiooniks on teha seda läbi erinevate praktikate: näitusetegevus, töötoad, vestlusõhtud, artiklid. Kõik meie kunstnikud on varasemalt õppinud graafikat ning lisaks ühtsele mõtteviisile seob meid ka ühine stuudio. Avatud uste päeval tutvustavad tehnikaid meie stuudio liikmed: Kaija Kesa, Helen Tago, Lilli-Krõõt Repnau ja Katrin Kaev. Avatud uste päev on tasuta!

Eesti keraamikakunstnikud osalevad Lõuna Koreas, Gyeonggi Museum of Ceramic Desing (GMCD), toimuval näitusel “Safe Horizons”. “Safe Horizons” on Baltimaade ühisnäitus, kuhu on žürii ning kuraatorite poolt valitud osalema igast Baltiriigist 25 autorit - kokku 75 kaasaegse keraamika kunstnikku.' Näitusetööd annavad hea ülevaate keraamikakunsti hetkeseisust Baltimaades ning võimaluse tutvustada oma kultuuriosa iidsete traditsioonidega keraamikamaal. Gyeonggi Museum of Ceramic Design on kaasaegse keraamika keskus, kus on viimased viisteist aastat korraldatud suuri rahvusvahelisi keraamikabiennaale. Näituse “Safe Horizons” peakorraldajaks on Läti Kaasaegse Keraamika Keskus. Näitus “Safe Horizons” on avatud 1.09.2022.–19.02.2023 Foto: Eesti autorid koos Eesti Vabariigi suursaadikuga Korea Vabariigis, suursaadik Sten Schwedega

Reedel, 7. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Cloe Jancise ja Sigrid Viiri ühisnäitus „Teine vaatus. Tõlkes leitud“. Pildikeele abil kujutavad kunstnikud näitusel argiabsurdi ja analüüsivad sotsiaalseid konstruktsioone. Läbivateks teemadeks on inimeste ja esemete üheti mõistetava funktsionaalsuse vaatlemine, naise erinevad isiklikud ja ühiskondlikud rollid ning nende kujutamine.  Jancise ja Viiri koostöö tugineb visuaalsel mõttevahetusel, mille käigus teineteise ideid tõlgendatakse ning fotosid uuteks kujutisteks ja objektideks ümber tõlgitakse. Tööprotsessi ainukeseks kehtivaks reegliks on visuaalne tõlkeprotsess, sõnu ei kasutata.

Veel viimast nädalat on avatud Kumu kunstimuuseumi viienda korruse näitus „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“ (kuraatorid: Eha Komissarov ja Triin Tulgiste). Näituse lõpunädala puhul on plaanis mitu publikuüritust. Programm:

Kutsume teid A-Galeriisse täpselt nädala pärast 7. oktoobril kell 18:00 Katarina Kotselaineni ning Kalle Kotselaineni seifinäituse „Kehakuma II“ avamisele. Olete väga oodatud! „KEHAKUMA II / BODY GLOW II“ Katarina Kotselainen ja Kalle Kotselainen A-Galerii SEIFIS 07.10–01.11.2022 Reedel, 7. oktoobril kell 18:00 avavad õde-vend Katarina Kotselainen ja Kalle Kotselainen A-Galerii SEIFis näituse „Kehakuma II“. Näitus püsib avatuna 11. novembrini.  „Kehakuma II“ on näitus keha ja ehte suhtest kandja ning vaatajaga. Kehakuma on midagi, mis on kandjale endale füüsiliselt lähedal, ning ka see, mida ta sellega soovib öelda teistele enda ümber. Ühe jaoks on ehe ligimeelitamiseks: kutsub oma leebe olemusega lähenema ja täpsemalt vaatama, teise jaoks, oma ogalise olekuga, hoopis eemale tõrjumiseks. 

Olete oodatud Taavi Talve isikunäituse „Dokumenteeritud vaatepunktid“ avamisele 4. oktoobril kell 16.00 EKA Galeriis! Näitus on avatud 04–15.10.2022  „Dokumenteeritud vaatepunktid“ aineseks on eri aegadest pärit reisikirjeldused, päevikumärkmed ja reportaazikatked - subjektiivselt autoripositsioonilt lähtuvad vaatlused, mille keskmes on kirjeldaja maastikuid raamiv pilk. Minajutustaja kehatu hääl loob nendest fragmentidest teistmoodi subjektiivse aegruumi - fiktiivse meenutaja katkendlikult kulgeva jutustuse, tema tagasivaatelise autobiograafia, milles hägustuvad piirid oma silmaga nähtu ja kujuteldava vahel.